Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr: 2-07-19618 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 22.05.2007.a kohtule saabunud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse 209 096 krooni. Hageja osutas kostjale transporditeenust järgmistel ajavahemikel ja hindadega: 02.03.2007-22.03.2007 summas 131 216 krooni, mille kohta esitas arve 13 22.03.2007 25.03.2007-29.03.2007 summas 18 880 krooni, mille kohta esitas arve 15 29.03.2007 30.03.2007-05.04.2007 summas 59 000 krooni, mille kohta esitas arve 16 05.04.2007. Kostja pole osutatud teenuste eest esitatud arveid tasunud. Oma vastuses hageja pretensioonile teatas kostja, et on tasunud märgitud arved OÜ-le Transest veolepingu nr 08/2006 01.11.2006 järgi. Hageja palub kostjalt välja mõista 209 096 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi. Kostjal on lepinguline suhe OÜ-ga Transest, kes veod teostas ning kellele kostja on vaidlusalused arved 13,15,16 tasunud. Kostjal ei ole lepingulisi suhteid hagejaga, hagejal on lepingulised suhted OÜ-ga Transest. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus rahuldas 23.01.2008.a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 37 846,50 kr. 05.juuni 2008.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja rahuldas hageja nõude täielikult. 30.01.2009.a tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 07.04.2009.a tühistas ringkonnakohus maakohtu 23.01.2008.a otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 10.03.2010.a jättis maakohus hageja hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Vaidlus seisneb selles, kas poolte vahel on sõlmitud veoleping ja sellest tulenevalt, kas kostja peab hagejale veoteenuse eest tasuma. Vedude toimumist ennast pooled ei vaidlusta. Seega peab kohus tuvastama, kas pooled on sõlminud siduva lepingu VÕS § 9 lg 1 ja TsÜS § 67 lg 2, § 68 lg-te 1 ja 3 järgi. Kuna tegemist oli rahvusvaheliste autovedudega, kohaldub Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (edaspidi CMR). CMR art 4 sätestab, et veolepingut tõendatakse saatekirja koostamisega. CMR art 9 lg 1 järgi on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie, CMR art 9 lg 1 tulenevalt tõendab isiku kauba saatjaks olemist kuni vastupidise tõendamiseni eelkõige saatedokument ning eeltoodu ei välista kauba saatja kindlakstegemist ka muude tõendite alusel. Saatedokumendi sisu- ja vorminõuded sätestatakse CMR art-tes 5 ja 6 (sarnane regulatsioon VÕS §-s 775). CMR art 5 lg 1 kohaselt koostatakse saatedokument kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja, allkirjad võivad olla trükitud või asendatud templiga, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-19618 seadustega. CMR art 6 lg 1 järgi tuleb saatedokumendile märkida muu hulgas saatja, vedaja ning saaja nimi ja aadress. Hageja poolt kohtule esitatud saatelehtedel (tl 11, 12, 13, 16, 17,18, 20, 21) on märge kauba vedaja kohta, kuid neist ei nähtu, et kostja oleks nimetatud kauba saatjaks, samuti puudub neil dokumentidel kostja kui kauba saatja allkiri või tempel. Hageja esitatud saatelehtedel kuupäevadega 23.02.2007, 23.03.2007, 23.03.2007, 30.03.2007 (lk 13,17,18) on vedajaks märgitud hoopis kostja (tl 13, 17, 18, 21, lahtrid 17, 20), mitte hageja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud saatedokumendid ei tõenda veenvalt asjaolu, et poolte vahel, arvestades asjaolu, et vedude saatedokumentidele on vedajana märgitud hageja ja et saatjaks pole kostja ning et Eestist lähetatud vedude puhul on ülalpool märgitud saatelehtedel vedajaks ka kostja, oleks sõlmitud veoleping CMR art 4, 9 lg 1 järgi ning et tegemist oleks hageja ja kostja vahel vahetatud tahteavaldusega, mille tulemusena oleks sõlmitud nende vahel veoleping TsÜS § 67 lg 2, § 68 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt oli OÜ-l Transest leping kostjaga, hagejal oli leping OÜ-ga Transest ja hageja rentis OÜ-lt Transest sõidukeid, kostja tellis sõidukid ja veod OÜ-lt Transest, kes kandis kõik vedudega seotud kulud, maksud, kellel olid ka kütusekaardid, et hageja poolt kohtule esitatud arvete 13, 15, 16 (lk 9,14. 19) eest on kostja OÜ-le Transest ära tasunud. Kostja poolt kohtule esitatud veolepingust nr 08/2006 (lk 33-40) nähtub, et märgitud leping on sõlmitud kostjal OÜ-ga Transest, kes on lepingus läbivalt nimetatud vedajaks ja et lepingu p 1.1 ja 1.2 järgi tellib vedaja või teenuse vedajalt kauba transportimiseks ettenähtud punkti ning veoleping loetakse sõlmituks, kui vedaja on vastu võtnud kauba, mis vastab sissekannetele veokirjas, või on saanud veoks vajalikud juhtnöörid ja nendega kooskõlas veokirjas määratud kauba vastu võtnud. Tulenevalt lepingu p-st 8.6 tuleb veo eest esitatud arved tasuda vedajale või hagejale ning see kooskõlastatakse enne vedajaga. Lepingu p 8.6 sätestab kohustuse sisuks oleva soorituse tegemise, mis seisneb esitatud arvete tasumises kas OÜ-le Transest või OÜ-le Viiru Transport, kuid seda viimast eelnevalt kooskõlastatult OÜ-ga Transest. Seega pidi kostja lepingu p.5.3 järgi oma tasumise kohustuse täitma vastavalt OÜ Transest korraldustele, st sooritus tuli teha vastavalt OÜ-le Transest või hoopis hagejale. Viidatud lepingust ei nähtu, et OÜ Transest ja kostja oleksid leppinud kokku selles, et kostja kohustuks täitma lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse hagejale; see tuleb täita ikkagi kostjale ent sooritus tuleb teha vastavalt OÜ Transest korraldusel selleks näidatud isikule, kelleks võib olla ka hageja. Lepingust ei nähtu, et tasumise kohustuse täitmist saaks hageja nõuda kostjalt kooskõlas VÕS § 80 lg 2 (iseseisev täitmisnõue). Ülaltoodud tunnistaja ütlusi ning kostja ja OÜ Transest lepingut 08/2006 koos hinnates leiab kohus, et kostja sõlmis lepingu selleks, et OÜ Transest osutaks kostjale veoteenust, mille eest on kostja kohustatud VÕS § 76 lg 1, 3 ja lepingu p 5.3 alusel OÜ-le Transest tasuma tasu lepingu p 8.6 järgi OÜ Transest korraldusel kas talle või hagejale, kuid mis ei tekita hagejale õigust nõuda tasu endale või tähendaks hageja ja kostja veolepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kostja esitatud OÜ Transest pangakonto väljavõtted kinnitavad, et kostja on tasunudki osutatud teenuste eest OÜ-le Transest: 23.04.07 76700 krooni arve 15,16 alusel ja 11.05.2007 arve nr 14 alusel 131216 krooni, 12.04.2007 arve 17 alusel 67260 krooni. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et hageja on tasunud OÜ-le Transest, mis kinnitavad koos tunnistaja ütlustega kostja väiteid sellest, et hagejal olid õigussuhted just OÜ-ga Transest mitte

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-19618 õigussuhteid kostjaga ning kinnitavad seda, et oma teenuse sai kostja OÜ-lt Transest, kes võis seda omakorda saada oma võimalikult lepingupartnerilt hagejalt. Kostja esitatud töölähetus 02.03.2007-22-03.2007 (tl 50) on samane hageja esitatud lähetusega (tl 10), lähetus 30.03.2007-05.04.2007 (lk 52) on samane hageja esitatuga (lk 22) ja lähetus 25.03.2007-29.03.2007 (tl 54) on samane hageja esitatuga (lk 15). Nimelt sisaldavad need samu andmeid veovahendi kohta, kliendi ja kilometraaži kohta ning nende kõigi näol on tegemist hoopis kostja töölähetustega (tl 10, 22, 15), mille kostja poolt esitatud eksemplarid kannavad Transesti kinnitust ning templijäljendit. Ülalviidatud kostja esitatud töölähetused, millel on Transest kinnitused, tõendavad seega ka kostja väiteid teenuse saamisest ülalviidatud lepingu alusel Transest’ilt ega tõenda hageja väiteid sellest, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud veoleping. Mainitud töölähetused on hageja lisanud hagiavalduses lisatud arvetele 13, 15, 16 kui tehtud vedu, mille eest on kostjal väidetavalt hagejal tasumata. Tunnistaja ütluste kohaselt on viidatud töölehetuste järgi arved OÜ-le Transest tasutud. Kuna tegemist on tegelikult kostja töölähetusega, mille on OÜ Transest kinnitanud, siis ei tõenda need hageja esitatud ja arvetele lisatud töölähetused hageja väiteid, et hageja ja kostja sõlmisid veolepingu. Asjaolu, et hageja võttis kaubad vedamiseks kostja teadmisel või temalt mingit infot saades, ei tähenda veolepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Eeltoodust tulenevalt jäätis maakohus hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu. Kohus ei andnud hinnangut tunnistaja ütlustele. Maakohus analüüsis menetluses esitatud saatelehti ja nende õiguslikku tähendust, samuti esitatud veolepingut nr 08/2006, OÜ TransEst pangakonto väljavõtteid ja esitatud töölähetusi. Otsuse põhjendavas osas ei ole maakohus käsitlenud K. V. ütlusi, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 3. Maakohus ei tuginenud tunnistaja ütlustele, mida pooled on varem uurinud ja eelistas põhjendamatult dokumentaalseid tõendeid tunnistaja ütlustele. Ainuüksi need menetluslikud rikkumised tingivad kohtuotsuse tühistamise. 03.03.2010 kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldas tunnistaja K. V., et „tõsi on see, et Viiru Transport rentis Transestilt transporti ja tasus renti selle eest. Viiru Transport osutas veoteenust kostjale“. Seeläbi kinnitas tunnistaja, et apellant ja vastustaja olid omavahel lepingulistes suhetes. Nimetatu kinnitab hageja antud tõlgendust kostja ja Transest OÜ vahel sõlmitud veolepingu nr 08/2006 p-le 8.6. Hageja avaldas, et OÜ Transest ei olnud võimeline ise veoteenust osutamata ning selleks kaasati lepingusse hageja, kel oli vajalik rahvusvaheliste vedude litsents. OÜ Transest sai veoteenust osutada ainult koos avaldajaga. Just sellel eesmärgil lisati veolepingutesse p 8.6., mis nägi ette kostjale võimaluse tasuda arveid otse avaldajale. Kohus on jätnud tähelepanuta, et veoleping nr 08/2006 p 8.6 ongi veolepinguks hageja ja kostja vahel, mille siduvusest on pooled teadlikud. Maakohus jättis arvestamata sellega, et tunnistaja K. V. on hageja seadusliku esindaja V.Viikbergi hea sõber ja sugulane. Tunnistaja ütlustest on ilmne, et hageja ja Transest tegutsesid veoteenuse osutamisel ühistes huvides ja eesmärkidel, seega oli vastustaja veoleping sõlmitud nii TransEst OÜ kui hagejaga. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kohtuotsuses tehtud järeldus, et „hageja võttis kaubad vedamiseks kostja teadmisel või temalt mingit infot

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-19618 saades“. Veolepingu tuvastamisel on maakohus piirdunud dokumentaalsete tõendite analüüsimisega ja ei arvestanud kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Sellega on maakohus jätnud kohtuotsuse põhjendamata (TsMS § 436 lg 1). Apellatsioonkaebuse vastus Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid üle ei korda (TsMS § 654 lg 6). TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ekslik on hageja väide, et kohus ei andnud hinnangut tunnistaja K. V. ütlustele. Tunnistaja väide, et Viiru Transport osutas veoteenust kostjale, on õiguslikku laadi ja kohus ei olnud sellega seotud, vaid pidi ise pooltevahelised õigussuhted kvalifitseerima. Tunnistaja väidet, et kostja tasus osade arvete alusel hagejale, on kohus hinnanud. Kohus refereeris tunnistaja ütlusi otsuse põhjendavas osas ja analüüsis veolepingut nr 08/2006 (tl 33-40) ning jõudis neid kahte tõendit koosmõjus teiste dokumentaalsete tõenditega hinnates järeldusele, et kostja sõlmis veolepingu OÜ-ga Transest ja oli kohustatud tasuma tasu lepingu täitmise eest OÜ Transest korraldusel kas viimasele või hagejale. Seega on asjakohatu hageja väide, et kohus eelistas dokumentaalseid tõendeid tunnistaja ütlustele. Hageja ja OÜ Transest omavahelised transpordivahendite üürilepingust tulenevad suhted ei tekitanud lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel ning kostjale kohustust tasuda veoteenuse eest hagejale. Asjaolu, et tunnistaja K. V. on hageja seadusliku esindaja hea sõber ja sugulane, oleks oluline tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei lükka ümber kohtu järeldusi. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust tuleb jätta muutmata maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ja apellatsioonikohtu menetluskulud jäävad hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-07-19618 jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kai Härmand

Ele Liiv

Ande Tänav

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.