2-10-51211
Määruse tegemise aeg ja 20. oktoober 2010. a, Jõhvi koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
D.R. avaldus aegumisega
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised
Avaldaja:
täitemenetluse
lõpetamiseks
seoses
D.R. (IK xxx, xxx)
Keelduda D.R. avalduse menetlusse võtmisest.
Tagastada avaldus koos lisadega avaldajale.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
D.R. esitas kohtule avalduse, milles palus lõpetada tema suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 167/2007/3474 seoses täitmise aegumisega.
Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
Kohus tuvastas, et menetlus täiteasjas nr 167/2007/3474 toimub Viru Maakohtu 26.10.2006. a kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) alusel AS EMT (esindaja Lindorff Eesti AS) nõudes D.R. vastu 3 066,32 krooni nõudes (tsiviilasi nr 2-06-18888). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 1 kohaselt, täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Kohus ei tuvastanud, et avaldaja oleks esitanud vastava avalduse kohtutäiturile ja et kohtutäitur oleks lahendanud avaldaja taotluse otsusega. Vastavalt TMS § 217 lg 1, kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtuvalt TMS § 218 lg 1, kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus leiab, et avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 3, kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud antud küsimuses kõigepealt kohtutäituri poole ning kohtutäitur oleks teinud otsuse, mille peale võiks esitada kaebuse maakohtule. Kuna avaldaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tuleb keelduda tema avalduse menetlusse võtmistest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, tagastab kohus selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avalduse esitajale. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et tsiviilõigussuhetest tulenevate nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mitte karistusseadustik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt, jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Täitemenetlus täiteasjas nr 167/2007/3474 on algatatud 26. oktoobril 2006. a. Seega on ilmselgelt põhjendamatu avaldaja seisukoht, et nõue, mida täiteasjas nr 167/2007/3474 täidetakse, oleks aegunud. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.