Tsiviilasi nr 2-10-14171
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2010. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-10-14171
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Txxxx Vxxxx vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039); Hageja esindaja: Külli Reinfeld (e-post: [email protected]); Kostja: Txxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxx
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
04.10.2010. a
20.02.2011 2588,58 502,01 39,99 542,00 2086,57 20.03.2011 2086,57 512,88 29,12 542,00 1573,69 20.04.2011 1573,69 517,51 24,49 542,00 1056,18 20.05.2011 1056,18 526,10 15,90 542,00 530,08 20.06.2011 530,08 530,08 8,37 538,45 0,00 20.07.2011 0,00 0,00 500,00 500,00 0,00 20.08.2011 0,00 0,00 500,00 500,00 0,00 20.09.2011 0,00 0,00 500,00 500,00 0,00 20.10.2011 0,00 0,00 500,00 500,00 0,00 20.11.2011 0,00 0,00 472,31 472,31 0,00 Kokku 4560,29 2786,47 7346,76 Maksegraafikus märgitud viimase viie intressi summa all mõistavad pooled hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi (429,52 krooni), kompromisslepingu sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist (1192,79 krooni) ning hageja menetluskulusid (850 krooni).
Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS esitas 25.03.2010. a kohtule hagiavalduse Txxxx Vxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla summas 5560,29 krooni, intressivõla summas 429,52 krooni, hagi esitamise
ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 956,95 krooni ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudelt nõudes. Kostja teatas 13.09.2010. a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks, kuid soovib kompromissi. Kohus pidas 04.10.2010. a asja arutamiseks kohtuistungi. Kohtuistungil jõudsid pooled vaidluseseme suhtes kokkuleppele ja avaldasid soovi sõlmida kompromissi, kuid kuna tasumisele kuuluvad summad vajasid täpsustamist, palusid pooled kompromissi vormistamiseks lisaaega. Pooled esitasid 12.10.2010. a kohtule kompromissi kirjalikult vormistatuna ning taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kinnitanud kompromissiga, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega seaduses sätestatud viieteistkümnelt päevalt kolmele päevale. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõivu ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, kokku
riigilõivu summas 850 krooni. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel 22.03.2010. a tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 tasunud riigilõivu summas 1200 krooni. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni hagejale tagastada.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.