Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-11078
Tsiviilasi
Martti Vihervirta hagi Darryl Alfred Hydes`i vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
490 403 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Darryl Alfred Hydes ́i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Darryl Alfred Hydes (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XX XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Moonika Tähtväli Vastustaja Martti Vihervirta (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX XXXXXXXXX XXXXX XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk Kolmas isik Viessmann SIA (registrikood 400003563463, asukoht Araišu iela 37 Riia linnas Läti Vabariigis), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kolmas isik REGenergia OÜ (registrikood 10980353, asukoht Mäe t 7 Orissaare alevikus Orissaare vallas Saaremaal), juhatuse liige Marius Vaher
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus tühistada osas, millega maakohus jaotas poolte menetluskulud.
2.Teha selles osas uus otsus, millega jätta kummagi poole menetluskulud vastava poole enda kanda.
3.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista Darryl Alfred Hydes ́ilt välja Martti Vihervirta kasuks kahju hüvitamiseks 241 784 (kakssada nelikümmend üks tuhat seitsesada kaheksakümmend neli) krooni; 3) Jätta kummagi poole menetluskulud vastava poole enda kanda; 4) Jätta SIA Viesmann menetluskulud 20% ulatuses ja REGEnergia OÜ menetluskulud samuti 20% ulatuses Martti Vihervirta kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.26.03.2008 esitas Martti Vihervirta (edaspidi hageja) hagi Harju Maakohtusse Darryl Alfred Hydes ́i (edaspidi kostja) vastu veekahju tagajärjel põhjustatud kahju suuruses 647 978 krooni hüvitamiseks. Menetluse käigus hageja vähendas nõude suurust ja palus välja mõista varalise kahju: siseviimistluse ja korteri taastamisetööde maksumuse 232 230 krooni, hävinenud köögimööbli ja tehnika vahetusega seotud kulud 60 000 krooni koos käibemaksuga, muu vara, see on kahjustada saanud üleriiete, voodipesu, alusriiete, kardinate, madratsi, voodi, diivani, diivanilaua ja kamina niiskuskahjustuste eest 90 000 krooni, renoveerimistööde ehitusjärelvalvega seotud kulud 30 000 krooni, kokku 412 230 krooni. Kõik see sisaldab käibemaksu. Lisaks palus hageja välja mõista saamata jäänud tulu, kuna hageja soovis anda korterit üürile. Kokku palus välja mõista kahjuhüvitist 490 403 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX X XX-X Tallinnas asuva korteri omanik, kostja on samas asuva korteri nr X omanik. 15.05.2007 avastas kostja enda korteris veelekke, mis oli tingitud boileri Vitocell 100 tihendi purunemisest, 25.05.2007 vahetati boileri tihend välja. 06.06.2007 toimus hageja korteris taas vee läbijooks, mis sai alguse kostja korterist hageja korteri kohal. Vesi jooksis hageja korterisse boileri lekke tõttu. Hageja sai otsest varalist kahju korteri siseviimistluse, põrandate, lageda,
köögimööbli taastamise kuluna, muu mööbli, voodi, riiete ja kamina taastamisega seotud kuluna, ehitustööde järelvalvega seotud kuluna.
Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejale tekkinud kahju eest on vastutav boileri tootja SIA Viesmann. Boileri paigaldas OÜ REGenergia. Ka kuulub kahju hüvitis vähendamisele, kuna hageja nii suur kahju tekkis seetõttu, et hageja külastas oma korterit harva. Saamata jäänud üürinõue on tõendamata, tegemist on puhtmajandusliku kahjuga, mis ei kuulu hüvitamisele. Kolmandate isikute seisukoht
4.SIA Viesmann ja REGEnergia OÜ hagi ei toetanud. Esimese astme kohtu otsus
5.10.06.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis Darryl Alfred Hydes`ilt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 241 784 krooni ja jättis Martti Vihervirta menetluskulud 80% ulatuses Darryl Alfred Hydesi kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
6.Kohus leidis, et hagejale kahju tekkimine on tõendatud, hageja omandi kahjustamine on õigusvastane ning kostja korterist sai alguse vee läbijooks, mis põhjustas hageja omandi rikkumise ja kuna kostja ei ole oma korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud, on tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostjapoolse kohustuse rikkumise vahel.
7.Varmotek Grupp OÜ pakkumisega 27.04.2010 on hageja tõendanud kahju ulatust ja taastamisremondi maksumust. Tehtavad tööd hõlmavad tekkinud kahjustuste likvideerimist ja seega kulud kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga – kahjueelse olukorra ennistamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et remonttööde maksumus oleks väiksem. Korteri taastusremondi maksumuseks on 232 230 krooni. KLW Ehitus OÜ hinnapakkumisest nähtub, et korteri renoveerimistööde ehitusjärelvalve tasu on 30 000 krooni. Köögi ja tehnika samaväärse soetamise kulud on 30 000 krooni. Kahjustada saanud üleriiete, voodipesu, alusriiete, kardinate, madratsi, voodi, diivani, diivanilaua kahjuks VÕS § 128 lg-de 1 ja 2 ning § 132 lg 1 alusel luges kohus 10 000 krooni.
8.Kohus leidis, et omanikule tuleb hüvitada eelkõige asja või selle terviklikkuse taastamise/parandamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud ning deliktiõiguse järgi ei saa saamata jäänud tulu, seal hulgas puhtmajandusliku kahju hüvitamist üldjuhul nõuda, välja arvatud, kui see tuleneb konkreetselt seadusest. KOS-st ega muust seadusest ei tulene, et ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomandi omanikule korteriomandi ja selles asuvate asjade kahjustamise näol oleks võimalik nõuda saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamist. Seega on tõendatud hageja varakahju suurus kokku 302 230 krooni.
9.Kostja palus vähendada kahju hüvitist põhjusel, et hageja ei elanud pikka aega korteris ega kontrollinud korteri seisundit, vastupidisel käitumise korral oleks kahju varem avastatud ning see võinuks olla väiksem. Tõendid, mis kinnitaksid vastupidist, ei ole hageja esitanud. Eeltoodu alusel on põhjendatud vähendada VÕS § 139 lg-de 1 ja 2 alusel väljamõistmisele kuuluvat kahju hüvitist 20%, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 241 784 krooni.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vastavas osas kummagi poole kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 80% ulatuses, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda 80% ulatuses ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. TsMS § 167 alusel
jäävad iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
Apellatsioonkaebus
11.Darryl Alfred Hydes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jagas menetluskulud ning uue otsusega jätta Martti Vihervirta menetluskulud 37% ulatuses Darryl Alfred Hydes ́i kanda ja Darryl Alfred Hydesi menetluskulud 63% ulatuses Martti Vihervirta kanda.
12.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus menetluskulude jaotuse osas märkinud, et TsMS § 163 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vastavas osas kummagi poole kanda. Kohus leiab, et hagi kuulus rahuldamisele 80% ulatuses, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda 80% ulatuses ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. Kohus on määranud hagihinnaks 490 403 krooni.
13.Kohus oleks menetluskulude jagamisel pidanud arvestama Martti Vihervirta poolt esialgselt esitatud nõude suurust, see on 647 978 krooni. 30.04.2010 toimunud kohtuistungil loobus Martti Vihervirta osaliselt nõudest, vähendades nõuet 490 403 kroonini, millest kohus mõistis Darryl Alfred Hydes ́ilt välja 241 784 krooni. Seega rahuldas kohus hagi mitte 80%, vaid 37% ulatuses (241 784 krooni 647 978 kroonist = 37%). Vastustaja ja kolmandate isikute seisukoht
14.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt esitas hageja küll esialgselt hagi hinnaga 647 978 krooni, kuid vähendas 30.04.2010 toimunud kohtuistungil hinda, kuivõrd kohtumenetluse ajal (ligi 2 aastane periood) olid ehitusja sisustusturul toimunud drastilised muutused, mis võimaldasid ka vähendada vastustaja eluruumi taastamisega kaasnevaid kulusid.
15.Kolmandad isikud ei ole oma seisukohti kohtule avaldanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude jaotamise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas kaebas edasi kostja ja vaid osas, mis puudutab hageja menetluskulude kostja kanda jätmise ulatust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Maakohus rakendas menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks hagi rahuldamise proportsiooni arvestamisel pidanud kohus aluseks võtma hageja algse nõude suuruse, mitte aga suuruse peale nõude vähendamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vähendas hageja menetluse käigus hagetavat rahasummat (t lk 157 kohtuistungi 30.04.2010 protokoll), mitte ei loobunud osaliselt oma nõudest, nagu on kostja kaebuses ekslikult märkinud. Hageja õigus selliseks menetlustoiminguks tuleneb
TsMS § 4 lg-st 2, mille kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme. Rahalise nõude vähendamist aktsepteeris ka kohus, määrates kohtuotsuses vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 hagihinnaks vähendatud nõudesumma suuruses 490 403 krooni. Seega peale vähendamist oli hageja nõude suuruseks 490 403 krooni.
19.Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, see on 241 784 krooni ehk 49% ulatuses. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jaotas poolte menetluskulud proportsioonis 80/20, kui faktiliselt rahuldas hagi proportsioonis 49/51. Arvestades tegelikku hagi rahuldamise ulatust, on kolleegium seisukohal, et kummagi poole maakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta vastava poole enda kanda.
20.Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.