Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse Hageja nõue, põhjendused. Hageja on XXXasuva korteri omanik, kostja on XXXasuva korteri (kinnistusraamatu väljavõte) omanik. 15.05.2007 avasta kostja enda korteris veeleke, mis oli tingitud Boilerist Vitocell 100 tihendi purunemisest, 25.05.2007 vahetati boileri tihend välja. Tegemist oli boileri konstruktsioonilise osaga, paigaldatud tootjatehase poolt. 06.06.2007 avastas hageja, et tema korteris on aset leidnud vee läbijooks, mis on saanud alguse kostja korterist, mis asub hageja korteri kohal. Vesi on hageja korterisse jooksnud boileri lekke tõttu. Kahjustada on saanud hageja korteri eluruumi lagi, seinad, põrandakate, kahjustuste tõttu ei avane eluruumi aknad, köögimööbel koos tehnikaga, elektrisüsteem, osaliselt elutoamööbel, vannitoa sisustus. Hageja on saanud seeläbi otsest varalist kahju, mis hõlmab korteri siseviimistluse, põrandate, lageda, köögimööbli taastamise kulusid, muu mööbli, voodi, riiete ja kamina taastamisega seotud kulusid, tööde järelvalvega seotud kulusid. Lisaks palub hageja välja mõista saamata jäänud tulu, kuna hageja soovis anda korterit üürile tähtajatult PKalates 2007.a. juunist igakuiselt 500 EUR-i e 7823,30 krooni kuus. Korter on elamiskõlbmatu ja saamata jäänud üür on kokku 10 kuu eest 78233 krooni. Esialgses hagis palus kostjalt välja mõista kokku 647978 krooni. Kohtuistungil vähendas haginõude suurust ja palus välja mõista varalise kahju järgmiselt: siseviimistluse ja korteri taastamisetööde maksumus 232230 krooni, hävinenud köögimööbli ja tehnika vahetusega seotud kulud 60000 krooni koos käibemaksuga, muu vara, so kahjustada saanud üleriiete, voodipesu, alusriiete, kardinate, madratsi, voodi, diivani, diivanilaua ja kamina niiskuskahjustuste eest 90000 krooni, renoveerimistööde järelvalvega seotud kulud 30000 krooni, kokku 412230 krooni. Kõik see sisaldab käibemaksu. Saamata jäänud tulu nõue jäi samaks. Kokku palus välja mõista kahju hüvitist 490403 krooni (vt prot 30.04.2010). Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

Tõendid: kinnistusraamatu väljavõtted, fotod, J.I.M. hinnapakkumine, poole vande all antud ütlus, väljavõte City24 portaalist, fotod korras korterist (I kd 209-213), vaatlus. Kostja vastuväited Hagejale tekkinud kahju eest on vastutav boileri tootja SIA Viesmann. Boileri paigaldas OÜ R katlasüsteemi, sj katla Vitopend 100, boileri Vitocell 100 ja automaatika Vitotronic 100. Boileri käivitas DIN OÜ. Avastanud 15.05.2007 oma korteris veelekke, teavitas kostja OÜ-d REG , kes võttis ühendust DE OÜ-g. 25.05.07 vahetas R boileri Vitocell 100 andoodi tihendi ja kaane vahetuse. Selgus, et vesi voolas välja tihendikaane vahelt, tihendikaan on boileri konstruktsiooni osa, seega oli toode puudustega. Kostja eeldas, et selline boiler ei ole ohtlik ega põhjusta kahju, st et see ei lekiks. V SIA on tootja VÕS §1062 lg 1 p 3 ja vastutab hageja ees. Kostja ei saanud ette näha, et boiler on defektne, et tegemist on tootmisveaga ja sellest tingitud kahju eest ei saa kostja vastutada. Kahju hüvitis kuulub vähendamisele, kuna hageja nii suur kahju tekkis seetõttu, et hageja külastas oma korterit harva, ei teadnud, mis seal toimub ega selle olukorrast. Kui hageja oleks korterit külastanud, oleks ta avastanud varem veelekke ja saanud teavitada kostjat juhtunust ning sellisel juhul oleks avastatud kahju põhjustav asjaolu ja oleks saanud kahju vähendamiseks võtta tarvitusele abunõusid. Saamata jäänud üürinõue on tõendamata, peale selle on tegemist puhtmajandusliku kahjuga, mis ei kuulu hüvitamisele. Tõendid: töövõtuleping, SV arve, tehniline leping, käivitamis-seadistamise vastavad dokumendid, töökäsk, 27.06.07 teade SIA V, 19.12.2009 nõue kahju hüvitamiseks SIA V , ekirjad 06.02.2007-03.04.2007, hageja nõudekiri 09.11.07 koos lisadega, vaatlus. Kolmanda isiku SV arvamus. Hagi ei toetanud. Tõendamata on kostja väide, et tegemist oli defektse tootega. Anood ja tihend eemaldati boileri küljest ilma SV esindaja juuresolekuta, need bolileri osad ei ole säilinud, seega ei ole võimalik ka tõendada, et tegemist oli defektse boileriga. Isegi siis kui väidetavalt tuvastati kohapeal 25.05.2007, et tegemist on defektse tootega, ei kutsutud tootja esindajat koha peale. Tõend: boileri hooldusjuhend Kolmas isik R OÜ arvamus. Hagi ei toetanud.

Kohtu põhjendused Esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et hageja on alates XXX korteriomandi XXX (kantud Harju MK kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna korteriomandi registriossa XXX), mille reaalosaks on korter nr 1, XXX, omanik ja kostja on korterimandi nr 6946601 (kantud Harju MK kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna korteriomandi registriossa XXX), mille

reaalosaks on korter 5, XXX, omanik (lk 6-8, I kd ). Seega on vaidluses tõendatud, et ajal mil väidetav kahjujuhtum aset leidis 2007, olid hageja ja kostjad vastavate korteriomandite omanikud. Seda, et korterid asusid üksteise peal, ei ole vaidluse all. Eeltoodust tulenevalt reguleerib pooltevahelisi suhteid omandi kasutamisel ja teiste korteriomandi omanike omandi kahjustamisel eelkõige korteriomandi seaduse sätted. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas ja selle juurde kuuluva mõttelise osa valdamist ja kasutamist viisil, et ei teisele korteriomandi omanikule takistusi mõttelise osa kasutamisel aga ka selle mõttelise osa kahjustusi või muutmist, millest tingituna tekkivad negatiivseid mõjud teistele korteriomandite omanikele. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Eeltoodust järeldus, et korteriomandi omaniku vastutus teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel ülamärgitud sätete alusel järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse tõttu. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud. Kahju tekkimine, põhjuslik seos, õigusvastasus, kostja tegu

Vaidlus puudus selles, et hageja korter sai kostja korterist alguse saanud vee läbijooksust hageja korterisse ja et vee läbijooks sai omakorda alguse kostja korteris asunud veeboileri lekkest. Seega on asjas tõendatud, et hageja omand on kahjustatud. Vaatluse käigus selgus, et boileri asus kostja korteris ja kostjal oli sellele juurdepääs (II lk 5354). Seega leiab kohus, et kostjal oli võimalik kontrollida seda, kas boiler töötab korralikult, kas ta laseb vett läbi ja seega avastada veelek. KOS § 11 lg 1 tulenevalt on kostjal kui

korteriomandi omanikul kohutus hoida oma reaalosa ja selles asuvad asjad seisundis, et nendest lähtuv ei tekitaks kahju teistele korteriomandi omanikele. Seega kuulus boileri korrapärase ja mitte kahju tekitava töötamise järgimise kohustus kostja mõjussääri, st kostjal oli/on võimalik kontrollida ja hoolitseda selle eest, et vältida võimalikke boilerist lähtuvaid ohtusid teistele omanikele ja seega ei ole tema vastutus teise korteriomaniku suhtes VÕS § 103 ja KOS § 11 järgi välistatud. Iseenesest on õige kostja väide, et tema võis uskuda, et tegemist on hea mainega tootja boileriga, et sellele ei saa esineda mingeid defekte, et tema ei saanud seda defekti ette näha, kuid nimetatu ei välista tema vastust hageja ees, sest selle boileri edaspidise korrapärase töötamise jälgimine oli kostja mõjussfääris. Boiler asus kostja korterist, tal oli sinna juurdepääs ja võimalus omada ülevaadet boileri seisundist ja avastada ka boilerist lähtuv veeleke. Kohtu arvates on korteris asuv boiler selline seadeldis, millest lähtuvaid mõjusid, sj ka negatiivseid mõjusid, antud juhul veelekke tekkimist, peab korteriomandi omanik ette nägema ning asjaolu, kas veelekke põhjustab toote viga, ebaõige paigaldus või aja jooksul boileri kulumine, ei tee temast lähtuvat negatiivset mõju ümbriskonnale (sh hagejale) vääramatuks jõuks, mille saabumist ei saanud kostja ette näha. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ja selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, et boiler oleks katki läinud vääramatu jõu tõttu ehk rikkumine oleks vabandatav, mistõttu on kostja vastutav hagejale tekitatud varakahju eest. Ülaltoodud põhjustel ei oma hageja ja kostjavahelises õigussuhtes tähendust kostja ja kolmandad isiku omavaheline vaidlus selle üle, kas tegemist oli defektse tootega või mitte, kas defekt on tõendatud või mitte või kas tegemist oli boileri vale seadistamise/paigaldamisega. Kuna hagejale kahju tekkimine on tõendatud, siis on hageja omandi kahjustamine õigusvastane ning kuna tõendatud on asjaolu, et kostja korterist sai alguse vee läbijooks, mis põhjustas hageja omandi rikkumise ja kuna kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 tulenevat kohustust täitnud, on tõendatud seega samuti põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostjapoolse kohustuse rikkumise vahel. Kas veelekke oli põhjustatud toote defektiga või ebaõigest paigaldusest, omab tähendust kostja ja kolmandate isiku vahelises vaidluses vastava nõude esitamisel kolmandate isikute vastu. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut kostja poolt kohtule esitatud kostja ja OÜ R vahelise töövõtulepingule boileri paigalduse kohta, SV esitatud arvele R OÜ-le 08.08-2006, V Tehnilisele lepingule, service ja tehnilisele hinnakirjale, töökäsule, e-kirjavahetusele SIA V esindajaga (I kd lk 26-32, I kd lk 39-43) ning samuti SIA V esitatud hooldusjuhisele (II lk 127-146,155). Kahju ulatus

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimisest või

kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (I kd 209213) nähtub, et korteri seisund on rahuldav, korter on korras. Vaatluse käigus selgu, et veekahjustuse tõttu on saanud hageja korteris kannatada tuba, köögimööbel, vannituba, esik. Toa aknad ei käi korralikult kinni-lahti, ühe akna põsk on ülalt kahjustatud, tapeet on seintel lahti /laperdab/, toas on laest värv koorunud, põrandal on niiskumise jäljed, kamina ava juures on osaliselt plaadid lahti, toa uks on paisunud, välisseina juures radiaatori all värv kobrutab, kaminaga külgnev sein on kahjustatud ülalt, alt, seintevaheline nurk on kahjustunud, köögikapi 6 ust ei käi sujuvalt, valamu ja seina nurgast on lahti löönud, kanalisatsioonikapi toru tagune sein on korrast ära, kraanikausialuse tööpinna osa on lahti, vannitoa ripplae peal on jäljed, lagi kobrutab. Samasugused kahjustused on näha ka hageja poolt kohtule esitatud fotodest (I kd lk 9). Ainuke, mis selgu vaatluse käigus, oli välimine välisuks, mis töötas korralikult. Seega on hageja kohtule esitatud fotode ja vaatlusega tõendanud, et tema korter on saanud kahju terves ulatuses ja hõlmates korteri toa, köögiosa, vannitoa, esiku lagesid, seinu, põrandaid, aknaid, köögimööblit ning kostja ei ole vaatlusega ümber lükanud, et kahjustused oleksid väiksemad. Kohtule esitatud VGOÜ pakkumisest 27.04.2010 (II kd lk 156) nähtub, et tööde maksumus on 193525 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, mis teeb kokku 232230 krooni. Kuna hageja vähendas hagihinda korteri taastamisremondi kulude osas ja tugines 27.04.20010 koostatud VGOÜ pakkumisele, siis puudub kohtul vajadus anda hinnangut varasemale VGOÜ pakkumisele 15.06.2009 (II kd lk 6) ja J.I.M. pakkumisele (I kd lk 10) kui kallimatele pakkumistele. Viidatud 27.04.2010 pakkumine hõlmab endast lammutustööde, prahi äraveo maksumust, konstruktsioonide kuivatust, seinte, lae kahjustuste likvideerimistöid, seinte, lagede viimistlemist, tapetseerimist, siseuste vahetust, paigaldust, põranda t, õlitamist, akende vahetust, järgset koristust, elektritöid, vannitoa korrastamist, välisseina isolatsiooni vahetust, kipsseinte t, siseuste vahetust, paigaldust ning samuti sisemise välisukse vahetust lukuga, kokku koos käibemaksuga 232230 krooni. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja poolt VGOÜ pakkumisega 27.04.2010 on hageja tõendanud kahju ulatust ja taastamisremondi maksumust. Seda, et tegemist olnuks eelnevalt hageja korteris 70- ndatel aastatel tehtud remondiga, ei ole hageja omaks võtnud, kostja ei ole seda millegi tõendanud ning ühestki tõendist ei nähtu viidet 70-ndate aastate remondile. Nimetatu oleks kohtu arvates silmaga nähtav, kuid vaatlusel see ei imenud, ka hageja esitatud fotodelt korras korterist see ei nähtu. Arvestades kahjustuste ulatust ning esitatud hinnapakkumises kajastatud tööde ulatust, siis ei nähtu sellest, et nüüdselt tehtav remont ja selle maksumus kahjueelse olukorra taastamiseks sisaldaks endas ebamõistlikke kulusid. Tehtavat tööd hõlmavad endas tekkinud kahjustuste likvideerimist ja seega kulud

kooskõlas VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärgiga – kahjueelse olukorra ennistamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et remonttööde maksumus oleks väiksem. Eeltoodu alusel on tõendatud korteri taastusremondi maksumus 232230 krooni kooskõlas VÕS §128 lg 1, 2 ja 132 lg 3. VÕS § 132 lg 1 alusel kuulub aja hävimisel hüvitamisele asja taassoetamise mõistlikud kulud Hageja palus hüvitada talle hävinenud köögimööbli ja tehnika vahetusega seotud kulud 60000 krooni koos käibemaksuga, muu vara, so kahjustada saanud üleriiete, voodipesu, alusriiete, kardinate, madratsi, voodi, diivani, diivanilaua ja kamina niiskuskahjustuste eest 90000 krooni, renoveerimistööde järelvalvega seotud kulud 30000 krooni. Kostja vaidles vastu kahju ulatusele, sj sellele, et tõendamata on, et märgitud vara seal oli. Kohtul puudub alus kahelda selles, et hageja korteris olid veekahju tekkimise ajal riided, voodipesu, diivad, - laud, voodi, madrats, kardinad, kuid ebamõistlik on eeldada, et sellisel märgunud kujul jäänuks need korterisse seisma. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahjustada pidid olema saanud ka korteris asunud mööbel, rõivad, diivan, diivanilaud, kardinad, sest veekahju hõlmas praktiliselt kogu korterit ning eeldada ei saa, et selles olevad asjad pole saanud veekahjustusi. Küll aga nõustub kohus kostjaga, et see kahju ulatus on hageja hagetavas ulatuse tõendamata ja kohustus nõustub kostja poolt kohtuistungil möönduga, et kogumis võisid koduse sisustuse esemed ning rõivad olla kahjustatud ning nende taassoetamise väärtus võis olla 10000 krooni. Mis puutub kamina taastamisremondi kuludesse, siis nõustub kohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et kamin ei töötaks veekahjust tingituna ning selle taastamiseks tuleb teha kulutusi. Ehkki vaatluse käigus selgus, et kamina ava juures on mõned plaadi lahti, leiab kohus, et nende plaatide paigaldamine /kinnitamine on tehtav korteri taastamisremondi käigus ning märgitu ei saa kuidagi hõlmata enamaid kulusid. Nimetatud kulud arvas hageja oma 90000 kroonise koduse sisustuse eseme, mööbli, rõivaste jms kulude ja kahju hulka tervikuna ja kuna kohus leidis, et kamina kahjustused ei ole tõendatud ning mööbli, rõivaste, pehme mööbli jms kahju ulatus on 10000 krooni, siis ongi eelviidatud kahjustada saanud üleriiete, voodipesu, alusriiete, kardinate, madratsi, voodi, diivani, diivanilaua kahju VÕS §128 lg 1, 2 ja 132 lg 1 alusel vastavalt 10000 krooni. Hageja arvates on köögimööbli ja tehnika soetamise mõistlikud kulud 60000 krooni. Küll aga ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et märgitud hävinenud köögimööbli ja tehnika vahetamise kulud e. uue samaväärse soetamise kulud on 60000 krooni. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostja kohtuistungil möönduga, et köögi ja tehnika samaväärse soetamise kulud on 30000 krooni. Kostja leidis, et remonditööde järelevalve kulud ei saa olla 30000 krooni. VÕS § 128 lg 1, 2 aluseks on varaliseks kahjuks kahju tekitamisega kantud tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Vaidlus puudu selles, et vanalinnas märgitud remonttööde tegemisel peab olema omanikujärelvalve e. seega tuleb korteri taastamisremonttööde käigus hagejal ka need kulud kanda ja seega on need kulud vaadeldavad VÕS § 128 lg 1, 2 varalise kahjuna. Kohtule esitatud KLW OÜ hinnapakkumisest nähtub, et XXXasuva korteri renoveerimistööde järelvalve tasu on 30000 krooni + käibemaks (I kd lk 207). Kostja ei ole tõendnaud, et märgitud kulud on 10000-15000 krooni. Kuna hageja nõuab vastavaid kulusid 30000 krooni, siis ei saa kohus hagipiire ületada ja arvestada seda kulu koos

käibemaksuga suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel on omanikujärelvalvega seotud kulude suurus kui kahju VÕS §128 lg 2 alusel vastavalt 30000 krooni. Hageja palus välja mõista üüritulu 78233 alates 2007.a. juunist 10 kuu eest, kuna igakuiselt pidi olema üür 500 EUR-i. Kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. VÕS § 128 lg 1, 2 alusel võib olla varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu ning samata jäänud tulu on lg 4 järgi kasu, mida isik oleks saanud vastavalt asjaoludele eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju aluseks olevat asjaolu ei oleks eksisteerinud, saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et õiguslikus mõttes ei ole hagetava saamata jäänud üüri näol tegemist VÕS §128 lg 4 järgi saamata jäänud tuluga, vaid tegemist on otsese varalise kahjuga ja TsÜS § 62 lg 1 ja § 132 lg 4 järgi kaotatud kasutuseelistega. Nimelt on TsÜS § 62 lg 1 alusel esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamises saadavad eelised ning lg 3 alusel oleks see õigussuhtest saadav vili, milleks on üürituli. Küll aga peab sellise kahju hüvitamise korral VÕS § 132 lg 4 tegemist olema sellise asjaga, mis on kahjustatud ja mis on kahjustatud isikule vajalik või kasulik majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Käesoleval juhul ei olnud vaidluse all asjaolu, et tegemist oli hageja isikliku korteriomandiga, mis ei olnud vajalik tema majanduskutsetegevuses, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue üüritulu summas 78233 krooni kui kaotatud kasutuseelise hüvitamiseks ei ole põhjendatud VÕS § 128 lg 2 ja § 132 lg 4 järgi. Selles osas hagi kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Isegi kui märgitud saamata jäänud rendi näol võiks olla tegemist saamata jäänud tuluga VÕS §128 lg 4 tähenduses, leiab kohus, et see ei kuulu hüvitamisele. Käesolevas vaidluses on tegemist kostja deliktiõigusliku vastutusega hageja ees. Deliktiõigusega ei kaitsta isiku vara tervikuna, vaid eelkõige konkreetseid õigushüvesid. Asjade hävitamisel ja kahjustamisel on kaitstavaks hüveks esmajoones asja omaniku huvi asja taastamise/parandamise/taasseotamise vastu. Seega tuleb omanikule hüvitada eelkõige asja või selle terviklikkuse taastamise/parandamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud ning deliktiõiguse järgi ei saa saamata jäänud tulu, sh puhtmajandusliku kahju hüvitamist üldjuhul nõuda, va kui see tuleneb konkreetselt seadusest. Korteriomandiseadusest ega muust seadusest ei tulene, et ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomandi omanikule korteriomandi ja selles asuvate asjade kahjustamise näol oleks võimalik nõuda saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamist. Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut hageja vande all antud seletusele ning City 24 väljavõttele võimalik turuüüri suuruse kohta. Kõike ülalpool arvestades on seega tõendatud hageja varakahju suurus 302230 krooni. Kostja palus vähendada kahju hüvitist põhjusel, et hageja ei elanud pikka aega korteris ega kontrollinud korteri seisundit, vastupidisel käitumise korral oleks kahju varem avastatud ning see võinuks olla väiksem. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevast asjaolust, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist ning lg 2 sätestab, et 1. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise juhule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustud isikult võis seda

mõistlikult oodata. Poolte vahel puudus vaidlus, et mõlemad omanikud ei viibinud oma korterites pikka aega. Seega saab järeldada, et hageja ei korraldanud midagi selleks, et omada piisavat ülevaadet oma korteri seisundist ja sinna voolanud veest ja sellest tekkinud kahjust, et võimaliku ohtu tõrjuda ja sellest kahjutekitajat teavitada. Sellist käitumist, mis hõlmaks oma korteri aeg-ajalt ülevaatamist ja tema seisundi kontrollimist selleks, et avastada võimalikud kahjud ja neid tõrjuda ja kahju tekitajat kahju tekitamisest informeerida, saab oodata igalt omanikult. Tõendid, mis kinnitaksid vastupidist, ei ole hageja esitanud. Eeltoodu alusel on põhjendatud vähendada VÕS § 139 lg 1, 2 alusel väljamõistmisele kuuluvat kahju hüvitist 20%. Kuna asjas on tõendatud, et hagejal on tekkinud kahju 302230 krooni, mille peaks kostja hüvitama, kuid arvestades asjaolu, et kahju hüvitist tuleb vähendada 20%, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 241784 krooni. Hageja palus parandada protokolli 30.04.2010, millele teised menetlusosalised vastu ei vaielnud. TsMS § 50 lg 1 p 1-2, lg 2 alusel peab protokoll kajastama seaduses sätestatud ja olulist. Hageja soovib parandada protokollis kohtuvaidluses kajastatut, millel ei ole protsessuaalset tähendust ja seega jätab kohus hageja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata ning lisab need protokollile. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind TsMS § 163 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vastavas osas kummagi poole kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 80% ulatuses, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda 802% ulatuses ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. TsMS § 167 alusel jäävad iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. Hagihind on 490403 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.