Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Ta ütles, et on hagejale juba 100 000 krooni tasunud ning et 50 000 krooni maksmise osas on võlgnevus kustutatud. Seepärast ongi kostja jätnud hagejale 50 000 krooni tasumata. Hageja ei käitu hea usu põhimõttest lähtuvalt. Ta oleks pidanud oma nõude esitama kostja vastu mõistliku aja jooksul. Kostja kohustuse täitmise aeg 50 000 krooni maksmiseks oli hiljemalt 17.01.2008, kuid hageja esitas avalduse lepingust taganemiseks alles 2,5 aasta pärast.

Kohtuistung 23.september 2010 Kohtuistungil jäi hageja enda seisukohtade juurde . Kostja esitas täiendavaid tõendeid. Kohus tegi vaheaja andes hagejale tema taotlusel võimaluse kostja poolt esitatud dokumentidega tutvumiseks. Hageja andis sisulise vastuse, miks ta ei ole nõus kostja dokumentide materjali juurde võtmisega. Kostja ütles, et poolte vahel oli kokkulepe tasaarvestuseks tulevikus, lepingut kirjalikult ei sõlmitud, see oli suuline kokkulepe. Hageja keeldus kirjalikule kokkuleppele alla kirjutamast. Kohus rahuldas kostja taotluse dokumentide lisamiseks toimikusse, kuid ei rahuldanud kostja palvet kuulata asjas üle tunnistajaid, kes oleks andnud ütlusi suuliste kokkulepete kohta poolte vahel. Samuti ei nõustunud kohus välja nõudma kostja poolt asutusele OÜ Compic tehtud tööde kohta aruannet või kuludokumente, kuna puudub seos tasaarvestuse dokumendiga, mida ei olegi koostatud. Pooled olid nõus asja menetlemise lõpetamisega käimasoleval kohtuistungil ilma täiendavaid tõendeid lisamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule 10.01.2008 koostatud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu ,mille p. 3.2. kohaselt müüja müüb ja ostja ostab Viru Maakohtu kinnistuspiirkonnas kinnistu reg.osa 1346307 aadressil Kohtla-Järve linn ,Järve linnaosa, Lõuna 10 hinnaga 50 000 krooni. Müüja ja ostja leppisid kokku valduse üleminekus asjaõiguslepingu sõlmimise päeval .Sama lepingu alusel toimus ka teise kinnistu,so. kinnistu reg.osa 1346607 ost-müük , mille ostu-müügi summa oli 100 000krooni. Nimetatud lepingu punktis 3.4. sätestati ostja poolt raha maksmise kohustus müüjale hiljemalt 17.01.2008 . Müüja – hageja poolt antud selgituste kohaselt 23.septembri 2010 kohtuistungil nõudis ta ostjalt, so. kostjalt tema poolt võetud kohustuse täitmist pöördudes pidevalt erinevate ostja juhatuse liikmete poole. Ostja oma kohustust ei täitnud. . 07.04.2010 müüja taganes lepingust(lepingust taganemise avaldus kohtule esitatud), kuna ostja ei olnud kinni pidanud ostuhinna tasumise tähtajast –17.jaanuarist 2008, milliseks ajaks hiljemalt ta pidi müüjale 50 000 krooni tasuma. Tuginedes toimikus sisalduvale Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri väljatrükile on kinnistu omanikuks OÜ Finspecter .Omanikukande aluseks on avaldus, milles viidatakse eelnimetatud lepingu alusel sõlmitud asjaõiguskokkuleppele.

Kostja esitas kohtule 23.septembri 2010 kohtuistungil täiendava vastuse hagiavaldusele ning dokumendid: kostja endise juhatuse liikme N. R. selgituse, väljavõtted registriosakondade keskandmebaasist, endise juhatuse liikme N. R. 24.09.2009 antud volikirja käesoleval ajal juhatuse liikmeks olevale isikule L. H.le. Kostja viitab oma täiendavas vastuses sellele, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et kostja ei pea täitma 10.01.2008 poolte vahel sõlmitud lepingu p. 3.4.,st. ta ei pea kandma hageja arveldusarvele summat 50 000 krooni. Kostja pidi selle raha eest teostama hagejale töid objektil Pae tn. 74 Tallinnas ning tööde kogumaksumus hagejale oli 78 518 krooni. Endise juhatuse liikme seletuskirja kohaselt(kohtutoimikus tõlkena vene keelest) olid need tööd hagejale tehtud. Tööde tegemine pidi tasa arvestama kostja kohustuse maksta hagejale 50 000 krooni. Mitte mingit kirjalikku lepingut 50 000 krooni maksekohustuse tasaarvlemiseks Tallinnas Pae 74 aadressil tehtud töödega ei ole esitatud. Seda ei olegi esitada, sest kostja täiendavas vastuses hagile nimetatakse tasaarvlemist suuliseks lepinguks. Kostja lepinguline esindaja täpsustab 23.09.2010 kohtuistungil, et kostja lootis tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisele tulevikus. See viitab kokkuleppe puudumisele üleüldse. Kuna kirjalikku lepingut saab poolte vahel muuta samuti kirjalikus vormis (TsÜS § 77 lg 3), mitte aga poolte omavahelise suulise lepinguga, mis olevat hagile tehtud vastuse teksti kohaselt suuliselt sõlmitud, kohtuistungil kostja esindajalt kuuldu põhjal aga veel sõlmitama tulevikus , loeb kohus ,et sellist kokkulepet ei ole sõlmitud ning kostja kohustus hageja ees on täitmata. Kohus peab siinkohal vajalikuks tsiteerida ka Asjaõigusseaduse (AÕS)§ 119 lg1 :“Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.“ Kinnisasja omandamise leping ja asjaõigusleping 10.01.2008 oli notariaalselt tõestatud, samuti oli tõestatud sellest lepingust osaline taganemine notariaalselt ja kirjalikult 07.04.2010, mis on kooskõlas TsÜS § 77-ga . Koostamata ja tõendamata on pooltevaheline kokkulepe enne lepingust taganemist. Tunnistajate ärakuulamine või poole vande all ärakuulamine suulise lepingu olemasolu kohta ei ole aluseks TsÜS § 83 lg. 1 mitte kohaldamiseks, millise sätte kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kui poolte vahel mingi leping tasaarvlemise kohta oligi, oleks see tühine, kuna ei ole sõlmitud nõutavas vormis. Seega kohus keeldus põhjendatult tunnistajate ülekuulamisest ja ei näinud vajadust ka poole vande all ärakuulamiseks. Hageja samuti vaidles vastu täiendavate tõendite esitamisele. Kohus leiab, et hagejal oli õigus lepingust taganeda ja teha see kostjale teatavaks tahteavaldusena tuginedes Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse (TsÜS) § 69,Võlaõigusseaduse (VÕS)§188. Hinnates hageja käitumist heade kommetele tuginedes, ei saa kohus väita, et häid kombeid oleks rikutud. Et hageja esitas kostjale oma nõuded üle 2 aasta hiljem kui tal selleks õigus tekkis, siis kostja samuti ei teinud omalt poolt midagi, et suuline kokkulepe, mida ta väitis hagejaga 50 000 krooni mittemaksmiseks sõlmitud olevat, saaks sõlmitud vormis, mis hageja poolt nõuete esitamise temale välistab. Kuna hageja on lepingust taganenud, siis on hagejal õigus nõuda ka taganemisega seotud muudatuste fikseerimist kinnistusraamatus. Tuginedes Kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg.1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Selleks isikuks on tuginedes nimetatud seaduse lg.2-le kinnisasja

omanik - kostja. Tema ei ole hagejale oma nõusolekut omanikukande muutmiseks andnud. Nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud (Kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg.5),kostja notari juurde ei ilmunud. Hageja poolt oli tahteavaldus lepingust taganemiseks tehtud, kostja omalt poolt enda tahteavaldust kande muutmiseks ei andnud. Tuginedes TsÜS § 68 lg. 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna hageja oli lepingust taganenud, kostja seda ei vaidlustanud, siis on kostja kohustatud andma nõusoleku omanikukandes muudatuse tegemiseks. Peale lepingust taganemist on taastunud hageja lepingueelne omandiõigus kinnistule, taganemine ei mõjuta aga lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg.2).

Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.