Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2-10-3529 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt võttis korteriühistu Kerese 36 06.12.2009.a. üldkoosolekul vastu mitu ebaseaduslikku otsust. Juba 2009.a. mais avaldati mitu korteriühistu 11.05.2009.a. otsust, mida hagejad loevad põhjendamatuteks ja ebaseaduslikeks. Suur rühm korteriomanikke esitas 08.07.2009.a. korteriühistu juhatusele avalduse paludes kokku kutsuda uus koosolek, et arutada vaieldavaid küsimusi, millele juhatus ei vastanud. Hagejad teatasid korteriühistu liikmetele ise, et kutsuvad kokku 11.08.2009.a. koosoleku ja V C esitas paralleelselt kohtusse hagi 11.05.2009.a. üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kui hagejad olid korteriühistu liikmetele teatanud, et kutsuvad kõiki 11.08.2009.a. üldkoosolekule, siis juhatusega kohtumisel lepiti kokku, et V C loobub hagimenetlusest kohtus ja hagejad lükkavad edasi üldkoosoleku toimumise 11.08.2009.a. ning juhatus kutsub ise kokku üldkoosoleku 15.10.2009.a. hagejate poolt püstitatud küsimustega. Ühistest kohtumistest kavatsetud üldkoosoleku ettevalmistamiseks hoidus juhatus kõrvale ja oma lubadust kokku kutsuda üldkoosolek oktoobris 2009.a. juhatus ei täitnud. Hagejad kutsusid ise kokku 22.11.2009.a. üldkoosoleku sama päevakorraga, mis augustis 2009.a. Koosolekut kvoorumi puudumise tõttu 22.11.2009.a. ei toimunud. Hagejad kutsusid kokku korduva üldkoosoleku 06.12.2009.a. Hagejad alustasid 06.12.2009.a. osalejate registreerimist kell 11.30 ruumis, mille hagejad üürisid. Jõudes registreerida 15 inimest, tuli juhatuse esimees Tatiana Starichkova, kes teatas, et juhatus viib ise läbi registreerimise ja üldkoosoleku. Pärast registreerimist Tatiana Starichkova tegi ettepaneku valida koosoleku juhatajaks V K ja protokollijaks juhatuse liige K K. Pärast seda said hagejad vaid formaalselt sõna esinemiseks, kuid küsimust 11.05.2009.a. üldkoosoleku vaieldavate otsuste tühistamisest ei tõstatatud. Koosolekust osavõtjate registreerimine toimus juhatuse poolt tõsiste seaduserikkumistega. Nii registreeris Narva linn esindajatega, kellel seaduse järgi on vaid üks hääl, munitsipaalkorterite osas mitu Narva Linnavolikogu liiget – O N, J P, V K. Ühe hääle asemel sai Narva linn seega 10 häält, mis kajastus hääletamise tulemustes. Näiteks J P hääletas kaardiga, millele oli kirjutatud arv „7“. Kasutades ära need liigsed üheksa häält blokeerisid juhatuse pooldajad hagejate opositsiooni esindaja A Z valimise kahest inimesest koosnevasse häältelugemise komisjoni. Ta ei saanud komisjoni sisse tulemusega 22 poolt, 23 vastu, ülejäänud jäid erapooletuks. Seetõttu kõiki hääletustulemusi päevakorra küsimustes luges üks korteriühistu liige P, keda häältelugemise komisjoni esitas juhatuse esimees. Küsimust valida protokollijaks üks hagejatest ei pandud isegi hääletusele. Küsimust, mis oli päevakorras formuleeringuga 11.05.2009.a. üldkoosoleku otsuste tühistamisest koosoleku juhataja ei tõstatanud. Selle asemel küsis ta kes on selle poolt, et 11.05.2009.a. otsuseid mitte tühistada. Seega on 06.12.2009.a. koosoleku vastuvõetud otsused ebaseaduslikud, sest juhatus ei lasknud hagejatel realiseerida nende õigust üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kuna ilma koosolekul osalejate registreerimiseta ei loeta seda kokkukutsutuks. Oma eriarvamused olid hagejad sunnitud saatma juhatusele eraldi. Hagejad vaidlustavad ka otsuseid külma vee eest lisatasu osas ja 2009.a. plaani kinnitamise osas. Kuna üldkoosolek 06.12.2009.a. kinnitas sisuliselt 11.05.2009.a. otsuseid, siis hagejad vaidlustavad selle üldkoosoleku otsuseid külma vee eest juurdemaksu ja 2009.a. plaani kinnitamise osas. Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks korteriühistu Kerese 36 06.12.2009.a. üldkoosoleku otsused külma vee kao eest juurdemaksu tühistamisest ja 11.05.2009.a. üldkoosoleku kahe otsuse tühistamisest. Hagejad paluvad samuti tunnistada kehtetuteks 11.05.2009.a. üldkoosoleku otsused külma vee eest lisatasu ja 2009.a. plaani kinnitamise osas. Täpsustatud hagi kohaselt paluvad hagejad tunnistada kehtetuks korteriühistu Kerese 36

2-10-3529 06.12.2009.a. üldkoosoleku otsuse külma vee kao eest lisatasu maksmise kohta. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja ei ole rikkunud seadust ei üldkoosoleku kokkukutsumise ega koosoleku läbiviimise osas. Ainuüksi asjaolu, et hagejatele ei meeldi häälteenamusega vastuvõetud otsused ei anna alust hagi rahuldamiseks. 11.05.2009.a. üldkoosoleku otsust ei ole hagejatel võimalik vaidlustada, sest üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg on aegunud. 06.12.2009.a. üldkoosoleku vaidlustamise osas ei ole hagejad märkinud, millisel alusel saab otsuse tühistada ja millist seadust on kostja rikkunud. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Täpsustatud hagiavaldusele vastates kostja ei tunnista haginõudeid ja palub jätta hagi rahuldamata. 06.12.2009.a. oli üldkoosolekul vastu võetud otsus, kinnitada varem vastuvõetud otsus - külma vee kao jagamisest ühe elaniku suhtes – 60 poolt, 15 vastu, erapooletuid 4. Kostja

2-10-3529 Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kohus tuvastas, et korteriühistu Kerese 06.12.2009.a. üldkoosolekul kinnitati varem vastuvõetud otsus külma vee kao jagamisest elanike suhtes (tl. 87 pöördel). KÜS §-s 13 lg 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätib, et korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb kohaldamisele Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohtul on vaja tuvastada, kas korteriühistu Kerese 36 üldkoosoleku 06.12.2009.a. otsus, millega võeti vastu ja kinnitati otsus külma vee eest lisatasu määramiseks korteris elevate isikute arvu järgi on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hagejad leiavad, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, sest korteriühistu juhatus ei lubanud hagejatel realiseerida nende õigust üldkoosolek kokku kutsuda, sest ilma registreerimiseta ei loeta üldkoosolekut kokku kutsutuks. Samuti on hagejate arvates rikutud üldkoosoleku läbiviimise korda. MTÜS § 20 lg 4 järgi kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut §- 20 lõikes 3 nimetatud asjoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. MTÜS § 20-1 lg 1 kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Pooled ei vaidle, et korteriomanikud tegid 08. juulist 2009.a. kirjaliku avalduse korteriühistu juhatusele kokku kutsuda üldkoosolek, et arutada vaieldavaid küsimusi (t.l. 7-8, tõlge t.l. 63) ning osa korteriühistu liikmeid nn. initsiatiivgrupp s.h. hagejad kutsusid kokku 11.08.2009.a. üldkoosoleku (t.l. 9, tõlge t.l. 61). Pooltel puudub vaidlus, et juhatuse ja hagejate ühisel kohtumisel 10. augustil 2009.a. tehti ettepanek vaadata läbi uuesti üldkoosoleku 11.05.2009.a. otsused ja planeeriti uue üldkoosoleku toimumist (t.l. 13, tõlge 52). Vaidlust ei ole, et juhatus üldkoosolekut ise kokku ei kutsunud. Pooled ei vaidle, et hagejad kutsusid kokku üldkoosoleku

2-10-3529 üldkoosolek on neil õigus ka registreerida koosolekule tulijad ja avada koosolek. Ei korteriühistuseadus, ega mittetulundusühingute seadus ei reguleeri üldkoosolekust osavõtjate registreerimise korda. Kohus leiab, et seaduse mõtte kohaselt ei ole oluline kes isikuliselt registreerib osavõtjad, vaid oluline on registreerimine iseenesest s.t. oluline on, et kõik üldkoosolekust osavõtjad oleksid registreeritud ja selle kontrollimiseks ongi ettenähtud registreerimisleht, kus korteriühistu liige annab allkirja kinnitamaks oma osavõttu üldkoosolekust. Seega isik, kes esitab registreerimislehe korteriühistu liikmele allkirja andmiseks, ei ole selliseks asendamatuks inimeseks, keda ei võiks vahetada ja seetõttu ei saaks üldkoosolek toimuda. Hageja arvates on oluliseks üldkoosoleku korra rikkumiseks ka asjaolu, et hagejatel kui initsiatiivgrupi liikmetel, kes kutsusid kokku üldkoosoleku, ei olnud võimalik avada üldkoosolekut. Kohus leiab, et koosoleku avamisel avasõnade ütlemata jätmine koosoleku kokkukutsuja poolt ei takista iseenesest koosoleku läbiviimist ja ei saa olla selliseks rikkumiseks, mistõttu peaks üldkoosoleku toimumise lugema seadusevastaseks. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks reguleerida koosoleku avamist. Kohus arvab, et kui korteriühistu juhatus on jätnud täitmata oma kohustuse kokku kutsuda üldkoosolek ja see õigus on antud korteriühistu liikmetele õigusega määrata ka üldkoosoleku päevakord, mis muidu oleks juhatuse pädevuses, siis ei välista see juhatuse ja juhatuse liikmete õigust osaleda korteriühistu üldkoosolekul aktiivselt s.h. korraldada registreerimist ja avada koosolek. Hageja väidab, et koosolekust osavõtjate registreerimine toimus tõsiste seaduserikkumistega. KÜS § 11 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega hagejate väide, et Narva linn on ühe hääle asemel saanud 10 häält ebaseaduslikult ei vasta õiguslikule olukorrale. Vaidlust ei ole, et Narva linnal olid hääled vastavalt temale kuuluvate korteriomandite arvule. Hagejate viide MTÜS §-le e 21 lg 5, mille järgi üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige ning seetõttu oleks Narva linnal kui mittetulundusühingu liikmel olema vaid üks hääl ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav, kuivõrd korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemiseks häälte määramine on reguleeritud korteriühistuseaduses, siis on hagejate viide mittetulundusühinguseadusele kui üldseadusele ebaõige. Seega ka hageja etteheited, et üldkoosolekul ei valitud initsiatiivgrupi esindajat häältelugemiskomisjoni seoses ebaõigesti loetud häältega, ei ole põhjendatud. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks oleks kostja pidanud üldkoosolekul tõstatama küsimuse valida protokollijaks üks initsiatiivgrupi liige. Kohus tuvastas, et kõik üldkoosolekul tõstatatud küsimused (s.h. juhataja, protokollija ja häältelugemiskomisjoni valimine) ja otsused on vastu võetud häälteenamusega. Kui üldkoosolek on juba otsustanud valida protokolliga, siis ei ole kohtu arvates mõistlik panna hääletusele võimalik teine protokollija kandidaat. Hageja leiab, et päevakorra küsimust 11.05.2009.a. üldkoosoleku otsuste tühistamisest üldkoosolekul 06.12.2009.a. ei tõstatatud (t.l. 19-23, tõlge t.l. 49-51, 53). Kohus leiab, et päevakorra punkti umber sõnastamine selliselt, et kes on selle poolt, et 11.05.2009.a. otsuseid mitte tühistada, on selgelt korteriühistu liikmetele ja hääletajatele arusaadav, et hääletati sama üldkoosoleku päevakorra punkti. Samas ei ole hageja eeltoodud väitel käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hageja vaidlustab 06.12.2009.a. üldkoosoleku otsust külma vee kao eest juurdemaksu määramise kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku protokollist on näha, et hääletati päevakorras ette nähtud punkti tühistada külma vee kao eest juurdemaksu määramine, mis ei leidnud toetust ja kinnitati häälteenamusega varem võetud otsus külma vee kao jagamisest elanike suhtes (t.l. 87 pöördel). Kuigi hagiavalduse kohaselt ei ole hagejatele olnud kättesaadav 06.12.2009.a. üldkoosoleku

2-10-3529 protokoll (t.l. 24, tõlge t.l. 57), siis ei ole vaidlust, et käesoleva tsiviilasja lahendamise raames on kostja protokolli esitanud ja see on edastatud ka hagejatele (t.l. 87) . Seega kohus ei tuvastanud, et korteriühistu üldkoosoleku 06.12.2009..a otsuse külma vee kao eest juurdemaksu määramise vastuvõtmisel oleks rikutud seaduse sätteid. MTÜS § 24-1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus ei tuvastanud ka, et korteriühistu üldkoosoleku 06.12.2009.a. otsuse vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu võiks üldkoosoleku otsus olla tühine. Kostja on täiendavas vastuses hagile teatanud, et 07.06.2010.a. korteriühistu Kerese 36 üldkoosolekul kinnitati 06.12.2009.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, mil üldkoosolek võttis vastu otsuse jagada veekaod korteris elavate isikute järgi ja seetõttu ei ole hagejatel õigus vaidlustada käesolevas tsiviilasjas 06.12.2009.a. üldkoosoleku otsust. MTÜS § 24 lg 2 alusel ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kohus sellise kostja järeldusega ei nõustu. Kohus tuvastas, et 07.06.2010.a. üldkoosolekul päevakorras on punkt 6 veekadude jagamine ja otsustati jagada veekaod korteris elavate isikute arvu järgi (t.l. 182). Seega ei ole 07.06.2010.a. üldkoosoleku päevakorras punkti, millisest võiks üheselt aru saada, et üldkoosolek vaatab läbi 06.12.2009.a. üldkoosoleku otsuseid, mida oleks vaja kinnitada. Seetõttu ei saa pidada 07.06.2010.a. üldkoosoleku otsust 06.12.2009.a. otsuse kinnitamisena, vaid 07.06.2010.a. üldkoosoleku otsus on eraldi iseseisev otsus, mis on kehtiv korteriühistu liikmetele alates sellise otsuse vastuvõtmisest. Kohus ei hinda tõenditena 2009.a. majandustegevuse plaane (t.l.27-28, tõlge t.l. 46-47), sest hageja ei vaidlusta korteriühistu otsuseid 2009.a. majandusplaani kinnitamise kohta, seega ei ole neil tõenditel asja lahendamisel tähtsust. Kohus ei hinda ka V. C avaldust 11.05.2009.a. üldkoosoleku protokolli väljanõudmiseks ja T. Starichkova vastust (t.l. 5-6, tõlge t.l. 64-65), samuti A. G 28.08.2009.a. pöördumist korteriühistu esimehe poole palvega saada 11.05.2009.a. korteriühistu üldkoosoleku protokoll (t.l. 14, tõlge t.l. 59), sest käesoleva vaidluse esemeks ei ole 11.05.2009.a. üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine ja selles osas on menetlus lõpetatud. Samuti ei oma tähtsust ja vaidlust ei ole, et V C esitas hagi Viru Maakohtusse 11.05.2009.a. korteriühistu Kerese 36 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja hiljem loobus esitatud hagist (t.l. 12, tõlge t.l. 60, t.l. 15). Kohus ei hinda ka juhatuse 06.07.2009.a. kuulutust kui tõendit korteriomanike petmise kohta, sest sellest tõendist ei nähtu kuidas oleks juhatus korteriomanikke petnud ja mis seos sellel on 06.12.2009.a. korteriühistu üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõudega (t.l. 10, tõlge t.l. 62). Samuti ei hinda kohus ajaleheartiklit 05. augustist 2009.a. (t.l. 11, tõlge t.l. 45), 21.12.2009.a. kirja linnapeale (t.l. 25, tõlge t.l. 48) ja juhatuse pöördumist 21.11.2009.a. majaelanike poolte (t.l. 17, tõlge t.l. 55-56), millel pole samuti tähtsust asja lahendamisel. Hinnangute andmine ja pooltevaheliste suhete kirjeldamine ei oma korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-10-3529 TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.