2-10-7701/12 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

suguorganid, nüüd ta kleebib plakateid, kasutab tugevat liimi“; „V.K määrab juhatuse liikmena iseendale tasu“ ja „V.K juhatuse liikmena ostis korteriühistu liikmete arvelt raamatupidajale arvuti ja selle juurde programmi“ ei vasta tegelikkusele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.10.2010). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud VK (hageja) esitas 15.02.2010 Harju Maakohtule hagi VY’i (kostja) vastu avaldatud faktiväidete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamise ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja Korteriühistu juhatuse esimees ja kostja sama korteriühistu liige. Kostja jagas ühistu liikmetele kirja „Kõik koosolekule“, milles muuhulgas kirjutab: ...“koristame ära selle juhatuse ja alandame kohe administratiivi ülalpidamise kulusid kaks kolm korda. Samuti saame me tagasi kollektiivilt riisutud raha aga see on: ebaseaduslikud väljamaksed juhatuse liikmetele, väljamaksed santehnikule - (kes juhatusest temaga kakles). San. tehnik varsti suri. Trahvid, pangaprotsendid, trepikoja välisukse jaoks korjatud summa umbes üks miljon krooni, summa maja nr. 102 keldrist riisutud torude eest.“ Kirja selle lõigu mõte näitab, et kostja süüdistab juhatust, s.h hagejat ühistule kuuluva raha riisumises ja

2-10-7701 ebaseaduslike väljamaksete tegemises, varguses. Tegemist on laimavate ja valede faktiväidetega. Edasi kirjutab kostja „tuletage meelde - tööd liftidega ei olnud. Ometi V.K lõpetas meie arvelt liftjöri kursused.“ Selle kirjalõiguga süüdistab kostja hagejat ühistu raha arvelt enda vajadusteks endale eriala omandamises. Tegelikkuses ei ole hageja niisugustel kursustel käinud ja endale kasu saanud. Hageja on elamus liftide töö eest vastutavaks isikuks. 05.05.2009 kirjutas kostja hagejale avaliku kirja, mida levitas ka teistele korteriühistu liikmetele. Kirjas väidab ta: „V.K joonistas minu korteri välisuksele suguorganid, nüüd ta kleebib plakateid, kasutab tugevat liimi.“ Kirjaga laimab kostja hagejat, jättes temast halvustava, ebanormaalse mulje, kuna selliselt saab tegutseda ainult haige inimene. Esitatud väide on vale ning häbistav. Avalikus kirjas korteriühistu liikmetele kirjutab kostja: „juhatuse liikmed määravad iseendile tasu“. See on vale faktiväide. Juhatuse liikmete kõik tasud on ühistu üldkoosoleku poolt määratud. Selline väide halvustab juhatuse liikmeid, s.h hagejat. Edasi väidab kostja: „mõnedele küsimustele vastavad juhatuse liikmed, et „ löövad näo üles“.“ Eesti keeles tähendaks väljend füüsilise vägivallaga ähvardamist. ...“Juhatus ostis meie arvelt talle (raamatupidajale) arvuti ja selle juurde programmi“. Sellest süüdistusest jääb mulje, et juhatus, s.h eelkõige hageja kui juhatuse esimees raiskab omavoliliselt ühistu raha. Ühistu ei ole kunagi raamatupidajale arvutit ja arvutiprogrammi ostnud. Seega on kostja korduvalt laimanud hagejat andes tema tegevusele ebakohaseid väärtushinnanguid ning esitanud hageja tegevuse kohta ebaõigeid, tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid. Hageja on korduvalt püüdnud kostjaga suheldes talle olukorda selgitada ning palunud selline laimav tegevus lõpetada, kuid kostja ei ole sellele reageerinud, ja on jätkanud oma tegevust. Seega on hagejal ainus võimalus pöörduda oma huvide, au ja väärikuse kaitseks kohtu poole. Hagiavalduse täpsustuses märgib hageja, et kõik hagis toodud nõuded on seotud au teotavate faktiväidetega. Hageja palub järgnevate faktiväidete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamist: • ...samuti saame me tagasi kollektiivilt riisutud raha aga see on: ebaseaduslikud väljamaksed juhatuse liikmetele, väljamaksed san.tehnikule..., pangaprotsendid, trepikoja välisukse jaoks korjatud summa umbes üks miljon krooni, summa maja nr. 102 keldrist riisutud torude eest. • ...Ometi V.K lõpetas meie arvelt liftiöri kursused. • ...V.K joonistas minu korteri välisuksele suguorganid, nüüd ta kleebib plakateid... • ...juhatuse liikmed määravad ise endile tasu ... • ...mõnedele küsimustele vastavad juhatuse liikmed, et „löövad näo üles“ .... • ...Juhatus ostis meie arvelt talle (raamatupidajale) arvuti ja selle juurde programmi. Samuti palub hageja kohustada kostjat lükkama tegelikkusele mittevastavad faktiväited ümber, saates vastavad kirjalikud teated kõigile korteriühistu liikmetele samas vormis ja viisil nagu kostja neid ühistu liikmetele teatavaks tegi. Kostja avaldas eelpool toodud andmeid ning vastutab nende eest. Kirja tekstis ...“Samuti saame me tagasi kollektiivilt riisutud raha aga see on: ebaseaduslikud väljamaksed juhatuse liikmetele, väljamaksed san.tehnikule ..., pangaprotsendid, trepikoja välisukse jaoks korjatud summa umbes üks miljon krooni, summa maja nr. 102 keldrist riisutud torude eest“ ei ole tõesti väidetud, et nimelt just ainult hageja riisus kollektiivilt raha ja tegi ebaseaduslikke väljamakseid, kuid hageja on üks juhatuse liikmetest ning juhatuse esimees vastutab juhatuse tegevus eest. Seega oleks tema vastutav raha riisumise eest, kui niisugune fakt oleks aset leidnud. Need andmed riivavad otseselt hageja isiklikke õigusi. Kirja tekstis liftööride kursuste kohta väidetakse, et elamus on tehtud liigseid kulutusi liftide teenindamiseks, kuigi hageja on lõpetanud vastavad kursused. Sellest lausest nähtub, et hageja ei täida oma töökohustusi ning riivab hageja au olulisel määral. Igale inimesele on äärmiselt oluline teiste hinnang tema töö

2-10-7701 kohta. Kirja teksti eesmärk on kompromiteerida hagejat selliselt, et teda ei valitaks enam juhatusse. Kuna kõik hagis esitatud faktiväited kahjustavad hageja mainet ning on levitatud kostja poolt, tuleb nende andmete õigsust tõendada kostjal. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja jagas ühistu liikmetele kaks kirja pealkirjadega „Kõik koosolekule“ ja „Lugupeetud V.K “. Kiri pealkirjaga „Kõik koosolekule“ sisaldas muuhulgas järgmist: • ...samuti saame me tagasi kollektiivilt riisitud raha aga see on: ebaseaduslikud väljamaksed juhatuse liikmetele, väljamaksed san.tehnikule ..., pangaprotsendid, trepikoja välisukse jaoks korjatud summa umbes üks miljon krooni, summa maja nr 102 keldrist riisitud torude eest. Nimetud kirja puhul on tegemist erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisega mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 4 alusel. Korteriühistu (edaspidi KÜ) 44 liiget, mis moodustab rohkem kui 1/10 KÜ liikmetest, on teinud KÜ juhatusele avalduse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Avalduse kättesaamist on KÜ juhatuse liige hageja kinnitanud oma allkirjaga. Kuna juhatus koosolekut kokku kutsunud ei ole, siis KÜ 44 liiget valiti enda hulgast esindajaks kostja ning tegid kostjale ettepaneku jagada kutset pealkirjaga „Kõik koosolekule“. Kostja jagas kutsed KÜ liikmetele. Kutse teksti koostasid ja kinnitasid KÜ 44 liiget. Tekstile kirjutas kostja alla. VÕS § 1047 lg 4 tulenevalt leiab kostja, et andmete avaldamise vastutavateks isikuteks on KÜ 44 liiget, mitte üksnes kostja ning juhul, kui avaldatu riivab hageja isiklikke õigusi, siis hageja peaks oma nõude esitama KÜ 44 liikme vastu. Kirja pealkirjaga „Kõik koosolekule“ teksti lugemisel selgub, et KÜ 44 liiget pöörduvad KÜ liikmete poole üleskutsega tagasi kutsuda KÜ juhatus ja lubadusega tagastada kollektiivilt riisitud raha. Kostja ega KÜ 44 liiget ei väida selles kirjas, et nimelt hageja (või isegi KÜ juhatus, kuhu kuulub ka hageja) on riisunud KÜ raha. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks mismoodi ülalpool nimetatud üleskutse võib hageja au teotada. Kostja viitab siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-11-04 ja leiab, et ülalpool nimetatud üleskutses märgitud väited ei ole suunatud hageja vastu ning ei saa riivata hageja isiklikke õigusi, millest lähtuvalt ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda hageja au teotamiseks. • ...Ometi V. Kähar lõpetas meie arvelt liftööri kursused .... Kostjale jääb arusaamatuks, mismoodi selline lause võib rikkuda hageja isiklikke õigusi. Kostja pole väitnud, et hageja on liftööri kursustel käimisega KÜ arvel endale kasu saanud. Sellise järelduse on teinud hageja ise. Tuginedes eelpool mainitud Riigikohtu seisukohale leiab kostja, et nimetatud lause riivab isiku au tühisel määral ning ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda seda au teotamiseks. Kiri pealkirjaga „Lugupeetud V. K “ sisaldas muuhulgas järgmist teksti: „V.K joonistas minu korteri välisuksele suguorganid, nüüd ta kleebib plakateid.“ Nimetatud kirjas puudub eelpool nimetatud lause. Kostja ei avaldanud ei suuliselt ega kirjalikult KÜ liikmetele sellist infot ning hageja ei saa sellise info ümberlükkamist kostjalt nõuda. Kostja on seisukohal, et hageja on kohtule esitanud võltsitud kirja, mis kannab pealkirja „Lugupeetud V. K “. Kiri pealkirjaga „Lugupeetud daamid ja härrad, KÜ „ “ kaaselanikud!“ sisaldas muuhulgas järgmist teksti: • . ... juhatuse liikmed määravad ise endile tasu... • . ...mõnedele küsimustele vastavad juhatuse liikmed, et „ löövad näo üles“... • . ... juhatus ostis meie arvelt talle (raamatupidajale) arvuti ja tema juurde programmi .... Kostja teatab, et ei ole nimetatud kirja kunagi koostanud ega pole KÜ liikmetele jaganud.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja Korteriühistu juhatuse liige ja esimees ning kostja on korteriühistu liige. Hageja nõuab kostjalt avaldatud väidete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamist ning tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2) ning et viimases sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine" (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 10). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Hageja leiab, et tegemist on hageja au teotavate faktiväidetega, mis ei vasta tegelikkusele. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Andmete ümberlükkamise nõude puhul on andmete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamine üks kontrollitav vastutuse aluse element, mistõttu ei ole võimalik ega vajalik seda elementi veelkord eraldi kontrollida. Kuna hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi tuvastusnõude suhtes, siis kohus jätab nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna see ei vasta TsMS § 368 lg 1 nõuetele. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas avaldatud andmed on faktiväited ning tõendamiskoormise jagunemisel tuleb lähtuda sellest, kas väited on au teotavad või mitte. Kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Kui aga hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05). Hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, tuleb muuhulgas arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub. Faktiväiteid ja hinnanguid, mis riivavad isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 11). Vaidlusalused avaldatud andmed on järgmised:

Kohtu hinnangul on väidete näol tegemist faktiväidetega – s.t, et väide on kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kohtu hinnangul tuleb väidete hindamisel võtta arvesse, et hageja on korteriühistu juhatuse liige, mistõttu peab ta olema valmis taluma liikmete kriitikat korteriühistu majandamisel. Esimene väide ei ole kuidagi hageja õigusi riivav, kuna seal pole märgitud, et hageja juhatuse esimehena teeks ebaseaduslikke väljamakseid juhatuse liikmetele, tehnikule, pangale, või korjaks trepikoja välisukse jaoks alusetult raha. Samuti on käesolevas asjas tunnistaja AK’i ütlustega tõendatud, et torude võimalik riisumine toimus ammu, kui hageja ei olnud veel korteriühistu juhatuse liige (t lk 155). Avaldatust ei ole hageja äratuntav ning need faktiväited ei ole suunatud tema vastu. Asjaolu, et hageja on juhatuse esimees, ei ole käesoleval juhul tähtis, kuna mainitud ei ole ka hagejat juhatuse esimehena. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, kuidas üldsus avaldatust aru saab, mitte kuidas hageja avaldatut tõlgendab. Kohtu hinnangul ei ole esimene väide hageja õigusi riivav. Kohtu hinnangul ei ole teine väide hageja au ja väärikust riivav ning hageja käsitlus, mida sellisest väitest teised korteriühistu liikmed järeldavad, on subjektiivne. Käesolev väide vastab tegelikkusele, kuna kohtule on esitatud pädevustunnistus, mille kohaselt hageja pädevus vastab lifti kasutamise järelevaatajale kehtestatud nõuetele ja ta on läbinud lifti kasutamise järelvaataja kursuse (t lk 121-123). Hageja ei tugine asjaolule, et väide ei vasta tegelikkusele, vaid ta leiab, et see jätab temast mulje, justkui oleks tema peale raha kulutatud. Samas pole hageja väitnud, et maksis nende kursuste eest ise. Seega ei riku ka teine väide hageja isiklikke õigusi. Kolmanda väite osas leiab kostja, et tema ei ole sellise sisuga kirja levitanud. Kohtule on esitatud kirjast kaks versiooni (t lk 4, t lk 31). Kostja väidab, et tema avaldas kirja, mis on t lk 31 ning milles puudub kolmas väide. Tunnistajana üle kuulatud GZ ütluste kohaselt on ta saanud postkastist kirja 05.05.2009 ning selles oli punkt, et hageja on joonistanud suguorganid ukse peale ja liimis plakateid väga tugeva liimiga. Kirjal oli kostja allkiri. Tunnistaja GZ ütluste kohaselt elab ta pooltega ühes trepikojas ja uste peal pole tema joonistusi näinud (t lk 154). Kohtu hinnangul on tunnistaja ja hageja poolt esitatud dokumendiga (t lk 4) piisavalt tõendatud, et hageja avaldas sellesisulise kirja. Kuna kohus pole tuvastanud, et hageja oleks sellise teo toime pannud, siis tegemist on ebaõige faktiväite avaldamisega kostja poolt ning kostjal lasub kohustus nimetatud väite ümberlükkamiseks. Kostja väidab, et tema pole koostanud ega jaganud korteriühistu liikmetele kirja, mis sisaldab puntides 4-6 märgitud väiteid (pealkirjaga „Lugupeetud daamid ja härrad, KÜ „ “ kaaselanikud!“ t lk 6, tõlge t lk 21). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hageja on andmete avaldajaks. Kohtu hinnangul on tunnistaja NLütlustega tõendatud, et kostja oli nimetatud teate jagajaks ja seega saab lugeda kostjat ka andmete avaldajaks VÕS § 1047 sätte mõttes. Tunnistaja NLütluste kohaselt sai ta vaidlusaluse kirja postkastist. Ta nägi kostjat detsembrikuus seda teadet jagamas – kostjal olid käes paberid ja pani teated kõikidesse postkastidesse (t lk 155). Kohtu hinnangul on piisavalt usutav, et just kostja pani sellesisulise kirja majaelanike postkastidesse. Tunnistaja NLütluste kohaselt pärast kostja lahkumist võttis

2-10-7701 ta vaidlusaluse kirja postkastist (t lk 155). Seega saab lugeda kostjat vaidlusaluste andmete avaldajaks. Kirjas on avaldatud, et juhatuse liikmed määravad iseendile tasu. Väide on suunatud juhatusele. Hageja on põhistanud, et kuna tema on juhatuse esimees, kes esindab korteriühistut kõigis juriidilistes tehingutes, siis korteriühistus toimuvad pangaülekanded saavad olla suunatud ainult hageja vastu (t lk 104-106). 31.03.2008 korteriühistu üldkoosoleku protokolli p 4 kohaselt on hageja valitud korteriühistu esimeheks (t lk 90). Seega on selline asjaolu ka isikutele (korteriühistu liikmetele), kellele selline väide avaldati, teada. Käesolevas asjas on hageja väitnud, et kõik väljamaksed on toimunud vastavalt korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsustele. Selle tõendamiseks on hageja esitanud 31.03.2008 üldkoosoleku protokolli, mille p 4 kohaselt on otsustatud juhatuse esimehe töötasuks 7 000 krooni (netos) kuus (t lk 89-91). Hageja on esitanud 05.05.2004 üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt on otsustatud maksta juhatuse liikmetele tasu 300 krooni kuus (t lk 92-95). Revisjonikomisjoni akti kohaselt pole ebaseaduslikke väljamakseid tuvastatud ning kord kvartalis on makstud tasu juhatuse liikmetele (t lk 107). Seega on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõigeid väiteid. Samas kirjas on avaldatud, et mõnedele küsimustele vastavad juhatuse liikmed, et „löövad näo üles“. Käesolevas väites pole avaldatud, et sellise vastuse on esitanud hageja juhatuse esimehena. Kohtu hinnangul ei riku nimetatud väide hageja isiklikke õigusi, kuna väide on suunatud juhatuse kui kollektiivi vastu. Hageja pole tõendanud, et see väide on suunatud tema vastu ning et see väide on ebaõige. Kolmanda väitena on kirjas avaldatud, et „juhatus ostis meie arvelt talle arvuti ja selle juurde programmi“. Puudub vaidlus, et selle väite all peetakse silmas korteriühistu raamatupidajat LV’t. Kuna hageja on juhatuse esimees ning esindab korteriühistut kõikides juriidilistes tehingutes (t lk 104, 105-106, selline otsus on tehtud korteriühistu üldkoosoleku poolt), siis võib jaatada, et nimetatud väide on suunatud hageja vastu ning nii mõistsid seda ka teised korteriühistu liikmed. Samas on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et sündmus leidis aset ajal, mil hageja ei olnud korteriühistu juhatuses. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja LV ütlustega (t lk 154). Tunnistaja LV ütluste kohaselt pöördus ta juhatuse poole 2000.a arvuti ja programmi saamiseks, kuid arvuti ja programmi ostis ta endale oma raha eest (t lk 154, järelmaksu müügileping t lk 117-120). Puudub vaidlus, et sellel ajal hageja korteriühistu juhatuse liige ei olnud. Samas pole märgitud, mis ajal ja millise koosseisuga juhatust silmas peetakse. Mõistlik inimene seob kirjas avaldatud sündmused käesoleva juhatusega ning kuna hageja on juhatuse esimees ning omab allkirjaõigust, siis saab see väide olla suunatud hageja vastu. Kuna aga see väide ei vasta tegelikkusele, lasub kostjal kohustus selle väite ümberlükkamiseks. Kuna kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, siis tuleb kostjal need ebaõiged väited ümber lükata. See järeldus tuleneb VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega ei sõltu VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine õigusvastasusest ja andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-07). Oluline on see, et väide on ebaõige. Hageja saab VÕS § 1047 lg 4 kohaselt nõuda ainult tema kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või paranduse avaldamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07 p 19). Hageja on nõudnud, et kohus kohustaks kostjat lükkama tegelikkusele mittevastavad faktiväited ümber, saates vastavad kirjalikud teated kõigile korteriühistu liikmetele samas vormis ja viisil nagu

2-10-7701 kostja neid ühistu liikmetele teatavaks tegi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-07 p 29 märkinud, et seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja avaldas ebaõiged andmed kirjalikult, pannes teated korteriühistu liikmete postkastidesse. Sellisel viisil tuleb kostjal ümber lükata ka hageja suhtes avaldatud ebaõiged faktiväited. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.