V K i ja M R a hagi A K i, V Y i ja V Z i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. detsembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V K i ja M R a apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
02.04.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3190 eurot (hageja I) 3190 eurot (hageja II)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: V K (isikukood XXXXXXXX) Hageja II: M R p (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Jüri Asari Kostja I: A K (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II: V Y (isikukood XXXXXXXXX) Kostja III: V Z (isikukood XXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Valeriy Gimaev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2012 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata V K i osas hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada.
4.1.Hagi rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
4.2.Kohustada V Z it ümber lükkama tegelikkusele mittevastav faktiväide, et V K maksis korteriühistule korteri eest 2004. aastal 1000 krooni kvartalis ja avaldama, et V K on tasunud korteriühistule korteri eest igakuiselt 2004. aastal 1000 krooni kuus.
Kohustada V Y it ja V Z it ümber lükkama tegelikkusele mittevastavad faktiväited, et V K on audiitorarvamuse alusel tekitanud 2006. kuni 2010. aastal korteriühistule kahju 135 965 krooni ja tal on 720 000 kroonine pangalaen, mida ta ei saa oma sissetulekutest teenindada ning avaldama, et need on tegelikkusele mittevastavad andmed.
4.4.Ebaõigete andmete ümberlükkamine peab toimuma KÜ Delfiin üldkoosolekul ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
4.5.Välja mõista V Y ilt ja V Z ilt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamiseks 200 eurot V K i kasuks.
5.Muus osas jätta hagi rahuldamata.
6.Jätta rahuldamata hagejate taotlus, et kohus teavitaks prokuratuuri 02.06.2005 üldkoosoleku protokolli võltsituse kahtlusest.
1.Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kostja A K i menetluskulud jätta 67% ulatuses hageja V K i ja 33% ulatuses hageja M R a kanda. Hageja M R a menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja V K i poolest riigilõivust 33% jätta kostja V Y i ja 67% kostja V Z i kanda. Muud menetluskulud jätta poolte enda kanda.
2.Apellatsioonimenetluses kantud kostja A K i menetluskulud jätta 67% ulatuses hageja V K i ja 33% ulatuses hageja M R a kanda. Hageja M R a kulud jätta tema enda kanda. V K i, V Y i ja V Z i menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.V K (hageja I) ja M R p (hageja II) esitasid 06.06.2012 Harju Maakohtule hagi A K i (kostja I), V Y i (kostja II) ja V Z (kostja III) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagejad palusid kohustada kostjat I ümber lükkama lähimal KÜ Delfiin üldkoosolekul väite, et hageja I sõlmis lepingu liftihoolduslepingu vahendajaga, sai selle eest raha ja selle tulemusena juba 2008.a juulis tõusid tasud kolm korda ning et välisuste remondiks olid kogutud tohutud summad, kuid kulutatud on ainult kolmandik kogutud rahast; kohustada kostjat II ja kostjat III ümber lükkama lähimal KÜ Delfiin üldkoosolekul
väite, et hageja I tekitas vastavalt auditi aktile aastatel 2006 - 2010 ühistule kahju 135 965 krooni; hagejal I on 720 000 kroonine pangalaen ja hageja I ei saa seda oma sissetulekutest teenindada; hageja I sõlmis ilma põhjuseta kalleid lepinguid; kohustada kostjat I ümber lükkama lähimal Korteriühistu Delfiin üldkoosolekul väite, et hageja II kogus raha parkla rajamiseks ja need on ei tea kus; kohustada kostjat I ja kostjat II ümber lükkama lähimal KÜ Delfiin koosolekul väite, et hageja I määrab suvaliselt oma tasud; kohustada kostjat III ümber lükkama lähimal KÜ Delfiin üldkoosolekul väite, et hageja I ei tasunud korteriühistule korteri eest 2004. aastal. Hagejad palusid kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu poolt määratud ulatuses. 04.12.2012 täpsustas hageja I nõuet ja palus kohustada kostjat III ümber lükkama ebaõige väite ja avaldama, et hageja I on tasunud korteriühistule korteri eest igakuiselt 1000 krooni 2004. aastal. Hagiavalduse kohaselt on pooled KÜ Delfiin liikmed. Hagejad olid korteriühistu juhatuse liikmed ja seonduvalt korteriühistu juhtimisega levitasid kostjad majaelanike seas hagejate suhtes ebaõigeid andmeid sooviga halvustada hagejate mainet. Ebaõigeid andmeid avaldati üldkoosolekutel ja korterite postkastidesse pandud kirjades. Kostja I ja kostja II levitasid majaelanikele 25.07.2010 kirja, milles väitsid ebaõigesti, et hageja I määrab suvaliselt oma tasu. Juhatuse liikmete tasu määrati 31.03.2008 üldkoosoleku otsuse p-ga 4. Uuesti arutati töötasu küsimust 09.06.2010 ja otsustati määrata töötasu 5000 krooni kuus (bruto). Selliselt juhatuse esimehele tasu ka maksti. Kostja II esitas 25.07.2010 kirjas ebaõige faktiväite, et hageja I ajab segi isiklikud huvid seadusega. Toetusallkirja andmisega saab lugeda kostja I samuti andmete avaldajaks, sest ta nõustus kirjas toodud ebaõigete väidetega. 26.04.2011 kirjas esitas kostja I ebaõige faktiväite, et hageja I saatis ennast ühistu arvel AS Kandur kursustele ja sõlmis lepingu vahendajaga, mille tulemusena tõusid 2008. juulis tasud kolm korda. Hagejale I väljastati 18.10.2007 pädevustunnistus nr LK 212-07, milles OÜ Tehnokontrollikeskus kinnitas hageja pädevust lifti kasutamise järelvaatajale kehtestatud nõuetele. Tegemist oli ühiskondliku tööga ja hageja I ei saanud selle eest tasu. Liftide hooldamine toimus vastavalt 29.05.2008 liftide korrashoiu lepingule nr 470. 1976.a valmistatud liftide remontimisega seotud kulud olid vältimatud ja vajalikud, kuid ei toonud kaasa kolmekordset maksete suurendamist. Audiitori arvamuse p 1.3 kohaselt oli kulude suurenemine 30%. Ka teised kulud tõusid samal perioodil enam kui 40%. 26.04.2011 kirjas avaldas kostja I ebaõige faktiväite, et hageja I saab vahendusfirmadelt tasu. Hageja I ei sõlminud ühegi firmaga vahenduslepinguid ega saanud vahendustasu. Liftide hooldajaks oli AS Kandur ja hiljem selle õigusjärglane AS Kone. 26.04.2011 kirjas avaldas kostja I, et korteriühistu arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt sõlmis hageja I kalleid lepinguid, kuid need kulud ei olnud vajalikud. Hageja I ei sõlminud lepingut, milleks ei olnud korteriühistu liikmete nõusolekut. 04.05.2009 üldkoosolekul otsustati (p 5) osaleda kampaanias „Hoovid korda“, mille alusel linn tasus 70% vastavatest kuludest. Taotlus nägi ette heakorra projekti ja kavandatava tegevuse projekteerimiseks vajalike ehitustehnoloogilise uurimistöö läbiviimist ja topogeodeetilise alusplaani koostamist, mille maksumus oli 39 960 krooni (sh käibemaks 6660 krooni). Tegemist oli sihipärase ja vajaliku kulutusega. 26.04.2011 kirjas avaldas kostja I ebaõige faktiväite, et hageja II kogus välisuste remondiks suure summa, kuid kulutati ainult kolmandik kogutud rahast. Välisuste ja fonolukuga seotud küsimust arutati 05.04.2002 ühistu koosolekul. Ühistu majandustegevuse plaan nägi ette vastavate tööde teostamist 2002.a sügisel. Tööd
teostati ja raha kasutati sihtotstarbeliselt. Raha kogumine toimus enne 2002. a ja hageja II ei olnud sellega seotud.
8.26.04.2011 kirjas avaldas kostja I ebaõige faktiväite, et hageja II kogus igalt 32 autoomanikult 2400 krooni parkla rajamiseks ja rahad on „ei tea kus“. 22.10.1998 andis linnaosavalitsus nõusoleku täiendavate parklakohtade rajamiseks ja haljasala vähendamiseks. Parkla rajati 24.05.1999 töövõtulepingu nr 05099 alusel ja võeti korteriühistu volinike koosoleku 10.01.2000 protokolli alusel ühistu bilanssi.
9.20.03.2012 postkastidesse pandud pöördumises avaldati ebaõigeid faktiväiteid, et vastavalt audiitorkontrollile tekitas hageja I perioodil 2006.a – 2010.a ühistule kahju 135 965 krooni. Samuti väideti, et hagejal I on 720 000 kroonine pangalaen ja oma sissetulekutega ei saa ta seda teenindada. Audiitori arvamuse lõppjärelduse alusel oli ühistu rahaliste vahendite kasutamine sihipärane, kulud dokumentaalset tõendatud, raamatupidamine korraldatud sihipäraselt ja vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Audiitori arvamuses märgitud puudusi ei saa käsitleda kahju tekitamisena. Hageja I ei võtnud pangalaenu ega tasunud seda ühistu vahenditest. Hageja I korteriomandile seati hüpoteek tema poja laenu tagamiseks. 20.03.2012 pöördumisele olid märgitud kostjatele II ja III kuuluvad kontakttelefonid. Hageja I leidis, et kostjad II ja III on ebaõigete andmete avaldajateks.
10.18.04.2012 korteriühistu üldkoosolekul esitas kostja III ebaõige faktiväite, et 2004. a ei tasunud hageja I ühistule korteriga seotud kulude eest. Hageja I tasus iga kuu korteriühistule 1000 krooni ning tal ei olnud 2004. a korteriühistu ees võlgnevusi.
11.Kostjate avaldatud ebaõiged faktiväited olid hagejate au teotavad ja väärikust alandavad ning segasid hagejate igapäevast elukorraldust. Hagejad tunnetasid kergeusklike korteriühistu liikmete hukkamõistvat ja vaenulikku suhtumist. Nende andmete avaldamise tulemusel esitati avaldusi politseile. Kostjate tegevus on kestnud aastaid. Seega tekitati hagejatele mittevaralist kahju, mis väärib rahalist hüvitamist. Kostjate vastuväited
12.Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu.
13.Kostja I ja kostja II ei avaldanud 25.07.2010 kirjas, et hageja I määrab suvaliselt endale tasu. Kostjad märkisid alternatiivselt, et 25.07.2010 kirja puhul oli tegemist pöördumisega, mille koostas ja mida levitas kostja II. Seega ei olnud kostja I avaldaja. Sellel pöördumisel olid lisaks kostjale I ka teiste korteriühistu liikmete allkirjad, kes seda pöördumist toetasid. Seega oli selle väite avaldajaks üksnes kostja II.
14.2008.a võis tõesti tegemist olla tasu määramisega ilma üldkoosoleku otsuseta. Sellele viitas ka audiitori arvamus, mille p 1.2 järgi ületasid 2008.a palgakulud eelarvega kinnitatud mahu.
15.Väide, et hageja I ajab segi oma isiklikud huvid seadusega, oli väärtushinnang. Kostjal II oli mõistlik õigustus hagejat I KÜ Delfiin liikmete ees halvustada, kuna hageja I kasutas KÜ Delfiin rahalisi vahendeid enda hagi esitamisel. Hageja I tagastas raha juhatuse nõudel.
16.Kostja I ei koostanud ega levitanud 26.04.2011 kirja. Kostjal I puuduvad arvutioskused ja kirja all olev allkiri oli võltsitud. Kostjale I ei ole teada kirjas avaldatud andmeid, seega ei saa ta tõendada, kas 26.04.2011 kirjas sisalduvad andmed on õiged.
17.Tuginedes audiitori arvamusele avaldasid kostja II ja kostja III, et hageja I tekitas ühistule kahju 135 965 krooni. Kostjate arvamusel seisnes kahju selles, et 2008.a arvestati liikmetele ilma nimetuseta kulu 160 krooni, kokku 34 560 krooni ja see summa ei kajastunud bilansis. Audiitori arvamuse järgi oli vee soojenduse ja vee ning kanalisatsiooni arvestuse ja bilansi vahe 7852 krooni. Tõendatud oli kahju tekitamine
KÜ-le Delfiin summas 42 412 krooni. Kuna kostjate II ja III avaldatu ei vastanud tegelikkusele, olid kostjad valmis selles osas andmed ümber lükkama. Samuti olid kostjad II ja III valmis ümber lükkama andmed hageja I pangalaenu kohta. Erialaste teadmiste puudumise tõttu ajasid kostjad II ja III segi hüpoteegi ja laenu.
18.18.04.2012 üldkoosolekul avaldas kostja III, et hageja I tasus 2004. ühistule 1000 krooni kvartalis, kuid teised liikmed tasusid samasuguse korteri eest rohkem. Vaadanud KÜ Delfiin pangaväljavõtet, avastas kostja III, et hageja I tasus 2004.a 1000 krooni kuus.
19.Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Hagejad olid varem KÜ Delfiin juhatuse liikmed, kelle tegevus ei olnud kostjate arvates korteriühistu suhtes lojaalne. Kostjad tõendasid osaliselt nende avaldatud andmete õigsust ja osaliselt tunnistasid oma valmisolekut vabandada hagejate ees. Negatiivsed tagajärjed on võimalik kõrvaldada ilma rahalise kompensatsioonita. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
20.Maakohus rahuldas hagi osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja kohustas V Z it ümber lükkama tegelikkusele mittevastava faktiväite, et V K maksis korteriühistule korteri eest 2004. aastal 1000 krooni kvartalis ja avaldama, et V K on tasunud korteriühistule korteri eest 2004 aastal igakuiselt 1000 krooni kuus; kohustas V Y it ja V Z it ümber lükkama tegelikkusele mittevastavad faktiväited, et V K on aastatel 2006 - 2010 audiitorarvamuse alusel tekitanud korteriühistule kahju 135 965 krooni ja tal on 720 000 kroonine pangalaen, mida ta ei saa oma sissetulekutest teenindada ning avaldama, et need on tegelikkusele mittevastavad andmed. Ebaõigete andmete ümberlükkamine peab toimuma KÜ Delfiin üldkoosolekul ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka hagejate taotluse teavitada prokuratuuri 02.06.2005 üldkoosoleku protokolli võltsituse kahtlusest.
21.04.12.2012 kohtuistungil võttis kostja III omaks, et avaldas 18.04.2012 korteriühistu üldkoosolekul ebaõige väite, et 2004.a maksis hageja I korteriühistule 1000 krooni kvartalis. 01.08.2012 menetlusdokumendis võtsid kostja II ja kostja III omaks, et avaldasid 20.03.2012 levitatud kirjas ebaõigesti, et hageja I tekitas ühistule kahju 135 965 krooni ning tal on 720 000 krooni suurune pangalaen, mida ta ei saa oma sissetulekuga teenindada. Kostjad tunnistasid, et need andmed ei vasta tegelikkusele ning kostjad II ja III on valmis need andmed ümber lükkama. Hagi kuulub selles osas õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldamisele.
22.Vaidlustamata asjaoludel olid hagejad KÜ Delfiin juhatuse liikmed ning kostjad olid korteriühistu liikmed ja kuulusid nn initsiatiivgruppi. Käesoleval juhul toimus andmete avaldamine korteriühistu liikmete ees ja seda tegid korteriühistu liikmed. Andmed avaldati nn kolmandatele isikutele.
23.25.07.2010 kirjas pöördus kostja II korteriühistu juhatuse liikmete poole, olles samal ajal korteriühistu juhatuse liige. Tunnistaja T. A ütluste kohaselt oli nimetatud pöördumine ka teadetetahvlil ja tunnistaja E. V ütluste järgi postkastis. Kohtu hinnangul saab lugeda seda andmete avaldamiseks VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Kuigi kostja II oli samal ajal korteriühistu juhatuse liige, avaldas nimetatud andmeid kostja II füüsilise isikuna ja ei teinud seda TsÜS § 31 lg 5 järgi korteriühistu nimel, pöördudes juhatuse liikmete poole. Avaldajaks ei saa lugeda kostjat I. Kostja I andis toetuseks allkirja ja teda ei saa lugeda andmete avaldajaks üksnes seetõttu, et ta toetas kirjas avaldatud seisukohti. Kirjas ei ole avaldatud, et hageja I määrab endale suvaliselt tasu, nagu hageja väidab.
24.Kirjas on avaldatud väide, et hageja I ajab segamini seaduse ja isiklikud huvid. Hageja I oli andmete avaldamise ajal korteriühistu juhatuse liige ja pidi olema valmis taluma liikmete kriitikat korteriühistu majandamise kohta. Tegemist oli väärtushinnanguga ja hinnangu andmine kostja II poolt oli põhjendatud. Kostja II selgitas, et hageja I tasus enda hagiavalduselt riigilõivu korteriühistu rahalistest vahenditest. Kohtu hinnangul andis nimetatud asjaolu kostjale II õigustuse avaldada hageja I käitumise suhtes selline väärtushinnang. Kohus ei tuvastanud selle väite osas õigusvastasust, mistõttu ei olnud mittevaralise kahju hüvitamise nõude üks eeldus täidetud.
25.Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 26.04.2011 kirja koostas kostja I. Võib eeldada, et allkirjastaja oli ka kirja koostaja. Tunnistaja E. V ütluste järgi allkirjastas kostja I tunnistaja juuresolekul selle kirja. Seega leidis lisaks eksperdiarvamusele tunnistaja E. V ütlustega tõendamist, et nimetatud kirjal oli kostja I allkiri. Eeltooduga oli tõendatud, et kostja I tegi korteriühistu liikmena pöördumise korteriühistu juhatuse poole ja juhatus andis pöördumise edasi revisjonikomisjonile. Nimetatud kiri oli adresseeritud ka audiitorile, kuid esitatud asjaoludel pole kohtule teada, kas audiitor selle kirja sai. Tunnistaja E. V ütluste järgi pandi teated tavaliselt postkastidesse, teadetetahvlile, liftikabiini ja anti ka käest kätte. Eeltoodud kirja osas avaldas tunnistaja T. A, et tema seda kirja ei mäleta ja hageja II välisuste eest raha kogumise väidet kuulis ta üldkoosolekul.
26.Kohus leidis, et 26.04.2011 kirja alusel ei toimunud andmete avaldamist VÕS § 1047 mõttes. Kostja I oli korteriühistu initsiatiivgrupi liige ja initsiatiivgrupp kritiseeris korteriühistu endise juhatuse tegevust pikema aja jooksul. Korteriühistu liikmena pöördus kostja I juhatuse poole, et kontrollitaks korteriühistu rahaliste vahendite sihipärast kasutamist. Andmed avaldati piiritletud isikute ringile, kellel oli teabega otsene puutumus. Andmed avaldati eesmärgiga, et juhatus saaks täita oma seadusest ja põhikirjast tulenevat ülesannet. Andmete avaldamiseks ei saa lugeda seda, kui korteriühistu liige pöördub juhatuse poole, avaldades arvamust rahaliste vahendite väärkasutamise kohta ja tehes ettepaneku nende andmete kontrollimiseks. Vastasel juhul ei saaks ükski korteriühistu liige avaldada arvamust korteriühistu majandamise küsimustes ja see piiraks ebaproportsionaalselt väljendusvabadust. Selle kirja alusel esitatud väidete tõendamiseks esitatud tõendid jättis kohus hindamata, kuna andmete avaldamist ei toimunud. Eeltoodust tulenevalt jäid hageja I ja hageja II nõuded kostja I vastu rahuldamata. Kuna hageja II suhtes ebaõigeid andmeid ega väärtushinnanguid ei avaldatud, puudub tal mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
27.Hageja I selgitas kohtule, et kostjate ebaõigete andmete avaldamise tõttu pidi ta selgitama inimestele, et ta ei varastanud korteriühistu raha, inimesed ei usaldanud teda enam ning tal tuli loobuda korteriühistuga seotud tööst. Hageja I oli korteriühistu juhatuse liige ja pidi seega arvestama võimaliku kriitikaga enda kui juhatuse liikme tegevuse aadressil. Käesoleval juhul avaldasid kostjad II ja III hageja I suhtes ebaõigeid andmeid. Andmed, et hageja I tekitas ühistule kahju 135 965 krooni, tal on pangalaen, mida ta oma sissetulekust tasuda ei suuda ning ta tasus korteriga seotud kulusid 1000 krooni kord kvartalis, on kohtu hinnangul au teotavad, sest kahjustasid hageja I mainet kolmandate isikute ees. Sellega loodi korteriühistu liikmete ja teiste majas elavate isikute ees mulje, justkui oleks hageja I juhatuse liikmeks oleku ajal kasutanud ära oma positsiooni ja väärkasutanud korteriühistu rahalisi vahendeid.
28.Nende ebaõigete faktiväidete avaldamine oli õigusvastane ja puuduvad VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud. Kostjad II ja III ise tunnistasid, et avaldasid ebaõigeid faktiväiteid. Kohtu hinnangul tulnuks kostjatel enne andmete avaldamist kontrollida nende tegelikkusele vastavust. Tegemist ei olnud pelgalt neutraalsete faktiväidete avaldamisega. Kuna andmete avaldamine tekitas hagejale I
hingelisi kannatusi, luges kohus tõendatuks nende põhjusliku seos kostjate II ja III avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Kostja II ja kostja III ei tuginenud menetluses enda süü puudumisele ega esitanud asjaolusid süü puudumise tuvastamiseks.
29.Hagejal I tekkinud mittevaraline kahju ei vääri rahalist hüvitamist. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise raskus seda õigustavad. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kahtlemata võisid kostjate II ja III avaldatud väited põhjustada hagejale I teatavaid hingelisi üleelamisi ja ebameeldivust. Samas oli hageja I isikuõiguste rikkumine suhteliselt kerge. Avaldatud ebaõiged faktiväited olid negatiivse alatooniga ja mainet kahjustavad, kuid tegemist ei olnud äärmiselt solvavate ega au teotavate väidetega. Kostjad II ja III olid initsiatiivgrupi liikmed ja soovisid juhtida tähelepanu korteriühistu majandamise ning raha kasutamise küsimustele. Andmeid avaldati väikesele isikute ringile ning seega ei olnud hageja I õiguste riive nii intensiivne, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohtumenetlus ja kohtulahend on piisavad, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Puudub vaidlus andmete ümberlükkamise viisi ja korra osas. Andmed tuleb ümber lükata ühe aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest korteriühistu üldkoosolekul.
30.Kohus jättis rahuldamata hagejate esindaja taotluse esitada prokuratuurile kuriteoteade kostjate poolt kunstlike tõendite loomise kohta. Kohus ei arvestanud 02.06.2005 protokolli tõendina, kuna see ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust, seega ei tõusetunud küsimust selle dokumendi ehtsuse osas tulenevalt TsMS §-st 277. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
31.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagejate nõuded kohustada kostjat I ümber lükkama lähimal KÜ Delfiin üldkoosolekul väide, et hageja I sõlmis liftihoolduslepingu vahendajaga, sai selle eest raha ja selle tulemusena juba 2008.a juulis tõusid tasud kolm korda ning et välisuste remondiks olid kogutud tohutud summad, kuid kulutatud on ainult kolmandik kogutud rahast; kohustada samal viisil kostjaid II ja III ümber lükkama väide, et hageja I sõlmis ilma põhjusteta kalleid lepinguid; kohustada kostjat I ümber lükkama samal viisil väide, et hageja II kogus raha parkla rajamiseks ja need on ei tea kus ja kohustada kostjaid I ja II ümber lükkama väide, et hageja I määrab suvaliselt oma tasud. Hagejad paluvad teha selles osas uus otsus, millega nõuded rahuldada. Samuti paluvad hagejad kostjatelt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt kindlakstehtud ulatuses, esitada kuriteoteade prokuratuurile 02.06.2005 protokolli võltsimise ja kunstlike tõendite loomise kohta ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
32.Hageja I ei nõustu kohtu poolt otsuse p-s 13 25.07.2010 kirjale antud hinnanguga, kus avaldati väide, et hageja I ajab segamini seaduse ja isiklikud huvid. Kostja I esitatud väide oli palju üldisemat laadi, kui sellele antud õigustus. Kostjad tõendasid oma väidet et V. K ajab segi oma isiklikud huvid seadusega sellega, et ta tasus riigilõivu tsiviilasjas nr 2-10-7701 korteriühistu pangakontolt. Kohus ei arvestanud hagejate väitega, et enne kohtusse pöördumist oli arutlusel küsimus, kes hagi esitab. Esialgselt pidi hagejaks olema KÜ Delfiin ja sellest tulenevalt tasuti ka riigilõiv. Kui selgus, et hagejaks saab V. K, tasus ta riigilõivu summa ühistu arvelduskontole. See ilmneb
juhatuse 03.03.2010 koosoleku otsusest. Üksik toiming, millega ei rikutud seadust ega tekitatud ühistule kahju, ei saa olla aluseks väitele, et V. K ajab segi oma isiklikud huvid seadusega. Põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et tegemist oli õiguspärase kriitikaga, mida juhatuse liige peab taluma. Tegemist oli laimukampaania osaga, mille eesmärgiks oli halvustada hageja mainet ja tekitada temas hingelisi üleelamisi.
33.Ebaõige on kohtuotsuse p-s 11 toodud järeldus, et kostja I ei ole avaldaja ja ta andis toetuseks üksnes allkirja. Tunnistaja E. V kinnitas, et kostjad on initsiatiivgrupi põhiliikmed, nad panevad teateid postkasti ja mõnikord annavad üle isiklikult. Seega on tegemist tihedalt omavahel seotud isikute ühendusega, kelle seisukohad ühtisid ja kelle koostatud kirjad ja pöördumised kajastasid nende ühiseid seisukohti.
34.Vastuoluline oli kohtu väide, et 26.04.2011 kirja alusel ei toimunud andmete avaldamist VÕS § 1047 mõttes. Õige ja põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et tulevalt kirja pealdisest oli see adresseeritud ja üle antud ainult juhatusele ja revisjonikomisjonile. 26.04.2011 kirja levitati majaelanike hulgas samamoodi nagu teisi pöördumisi. Kirja eesmärgiks ei olnud õiguspärase informatsiooni saamine, vaid hagejate maine halvustamine. Õige ei ole kohtu järeldus et andmed olid avaldatud piiritletud isikute ringile, kellel on teabega otsene puutumus. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata tõendid ülaltoodust kirja alusel esitatud väidete tõendamiseks.
35.Kohus tugines 26.04.2011 kirja arvestamata jätmisel asjaolule, millele kumbki pool menetluses ei tuginenud. Kostjad ei väitnud, et kirjaga ei pea arvestama, kuna see esitati ainult juhatusele ja revisjonikomisjonile. Nende vastuväide seisnes selles, et kostja I allkiri oli võltsitud.
36.Hagejad paluvad arvestada 02.06.2005 protokolli tõendina ja esitada kuriteoteade prokuratuurile.
37.Kohus jättis alusetult rahuldamata hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus ei arvestanud, et kostjate valeandmete levitamine on kestnud aastaid, olnud väga intensiivne ja jätkunud ka peale seda, kui kostjat II kohustati kohtuotsusega valeandmed ümber lükkama (tsiviilasi nr 2-10-7701). Sellises olukorras ei saa väita, et au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja meeleolu langus on ajutine. Kostjate järjepidevus valeandmete levitamisel tekitab majaelanike hulgas ebaterve õhkkonna ja hukkamõistva suhtumise hagejatesse. Ei ole oluline, kellele kostjad konkreetselt oma pöördumised adresseerivad. Nad panevad oma väljamõeldised teadetetahvlile, majaelanike postkastidesse, lifti, annavad üle käest kätte. See on väga intensiivne rünnak hagejate aule ja väärikusele. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega hagejad vaidlustasid osaliselt maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja osaliselt rahuldamata jättis.
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja I osas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning
apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
41.Ringkonnakohtus on jätkuvalt vaidluse all kostjate I ja II kohustus ümber lükata 25.07.2010 kirjas märgitu, et hageja I määrab suvaliselt oma tasud; kostja I kohustus ümber lükata 26.04.2011 kirjas märgitu, et hageja I sõlmis liftihoolduslepingu vahendajaga, sai selle eest raha ja selle tulemusena juba 2008.a juulis tõusid tasud kolm korda ning et välisuste remondiks olid kogutud tohutud summad, kuid kulutatud on ainult kolmandik kogutud rahast; kostjate II ja III kohustus ümber lükata 26.04.2011 kirjas märgitu, et hageja I sõlmis ilma põhjusteta kalleid lepinguid ning kostja I kohustus ümber lükata 26.04.2011 kirjas märgitu, et hageja II kogus raha parkla rajamiseks ja need on ei tea kus. Samuti jätkub ringkonnakohtus vaidlus selle üle, kas hagejatel on õigus nõuda kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 25.07.2010 kiri ei sisalda väidet, et hageja I määrab endale suvaliselt tasusid (I kd lk 19). Seega ei ole hagi nimetatud väite ümberlükkamise kohustamiseks põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuna hagejad ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata nõue lükata ümber samas kirjas avaldatud väide, et hageja I ajab segamini seaduse ja isiklikud huvid, ei oma apellatsioonkaebuse sellekohased väited tähtsust. Samuti ei oma apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust, kes olid nimetatud kirja avaldajad ja mil viisil seda levitati. Ringkonnakohus jätab kaebuse sellekohased väited tähelepanuta.
43.26.04.2011 kirja osas leidis maakohus õigesti, et sellega andmeid VÕS § 1047 tähenduses ei avaldatud. Andmete avaldamise all nimetatud sätte tähenduses mõeldakse mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed avalikkusele kättesaadavaks. Korteriühistu liikme pöördumist korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni poole sellena käsitleda ei saa. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks nimetatud kirja levitamist laiemale isikute ringile (majaelanikele). Apellatsioonkaebuses viidatud tunnistajate T.A ja E.V ütlused seda ei kinnita. Kohus pidi otsust tehes kontrollima, kas nimetatud kirja näol on tegemist andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses või mitte. Maakohus ei rikkunud vastavat järeldust tehes menetlusõiguse norme.
44.02.06.2005 KÜ üldkoosoleku otsus ei ole käesolevas asjas tõendiks ja maakohus jättis selle otsuse tegemisel põhjendatult kõrvale. Kohtul ei olnud alust prokuratuurile kuriteoteate esitamiseks, nagu hagejad soovisid.
45.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostjate II ja III avaldatud andmed selle kohta, et hageja I tekitas ühistule kahju 135 965 krooni, et tal on pangalaen, mida ta oma sissetulekust tasuda ei suuda ning et ta tasus korteriga seotud kulusid 1000 krooni kord kvartalis, on au teotavad, sest kahjustasid hageja I mainet kolmandate isikute ees. Kohus leidis, et sellega loodi korteriühistu liikmete ja teiste majas elavate isikute ees mulje, nagu oleks hageja I juhatuse liikmeks oleku ajal kasutanud ära oma positsiooni ja väärkasutanud korteriühistu rahalisi vahendeid. Samuti leidis kohus, et nende andmete avaldamine tekitas hagejale I hingelisi kannatusi. Samas leidis kohus, et sellega hagejale I tekkinud mittevaraline kahju ei vääri rahalist hüvitamist, sest õiguste riive ei olnud intensiivne. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
46.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Maakohus ei arvestanud, et kostjad on avaldanud
hageja I kohta tegelikkusele mittevastavaid ja teda halvas valguses näitavaid faktiväiteid korduvalt. Kostjat II on kohustatud ka varem, so 12.10.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-7701 lükkama ümber hageja I kohta esitatud ebaõigeid väiteid. Hageja I väitel ei ole kostja II kohtuotsust täitnud. Kostja II ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei ole antud juhul tegemist ühekordse hageja I isikliku õiguse rikkumisega. Rikkumine on olnud korduv ja intensiivne. Hageja I on toonud välja, et kostjate II ja III korduv ebaõigete andmete levitamine on tekitanud majaelanike hulgas ebaterve õhkkonna ning hukkamõistva ja vaenuliku suhtumise hagejasse I, keda peetakse KÜ raha omastajaks ja kulutajaks isiklikes huvides ning isikuks, kes ei täida oma kohustusi KÜ ees. Selline suhtumine on laienenud ka hageja I perekonnaliikmetele. Kostjate II ja III poolt avaldatud ebaõigete andmete alusel on majaelanikud pöördunud mitmel korral õiguskaitseorganite poole kuriteoteadete ja -avaldustega, mida ei ole rahuldatud, kuid mis on seganud hageja I igapäevast elukorraldust. Kostjad II ja III ei ole eeltoodud asjaolusid vaidlustanud.
47.Ringkonnakohus leiab, et au teotamise korral on põhjendatud välja mõista rahaline hüvitis, kui au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi isiku elukorralduses ja suhetes teiste isikutega, samuti kui isiku maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul õigustab hüvitise määramist järjepidev ja oluline hageja I maine kahjustamine kostjate II ja III poolt, mis on toonud endaga kaasa majaelanike negatiivse suhtumise hagejasse I ja tema perekonnaliikmetesse ning häirinud hageja I elukorraldust. Au teotavad andmed on hageja I väärikust alandavad ja tal on õigus nõuda oma kannatuste eest õiglast hüvitist. Eeltoodud põhjustel tuleb rikkumist pidada raskeks ning hageja I nõue kostjate II ja III vastu solidaarselt mittevaralise kahju hüvitise saamiseks rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane hüvitis antud juhul 200 eurot.
48.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja I nõude kostjate II ja III vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse kohta. Muus osas ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda. Seega tuleb hagejatel hüvitada kostja I apellatsioonimenetluse kulud samas proportsioonis, nagu määras maakohus, sest apellatsioonkaebust tema vastu esitatud nõuete osas ringkonnakohus ei rahulda. Hageja II nõuete osas ringkonnakohus samuti kaebust ei rahulda, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu hageja I nõuete osas jäävad hageja I ning kostjate II ja III menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende enda kanda.
49.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.