Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
11.oktoober 2010.a. xxxxx , xxxxx tn 12
Tsiviilasja number
2-09-51701
Tsiviilasi
K. K. ja V. OÜ kaebus kohtutäituri otsusele täiteasjas nr.170/2009/2401
Menetlusosalised ja nende
Kaebuse esitajad: K. K. –isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht:xxxxxxx xx.xx-x V. OÜ – registrikood xxxxxxxx, postiaadress xxxxxxx xx.xx, xxxxxxxxx : vandeadvokaat M. M. , advokaadibüroo L. & L. L. A. W. I. N. , xxxxxxxxx xx.xx xxxxxxx -post: Asjast puudutatud isikud : xxxxx A. K. - büroo asukoht xxxx xx.xx xxxxx, xxxxx – OÜ E. – registrikood xxxxxxxx, postiaadress xxxxxxx xx, xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx Esindaja M. M. -post:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada K. K. ja OÜ V. kaebus kohtutäitur A. K. otsusele täiteasjas nr.170/2009/2401. 2.Kohustada kohtutäiturit lõpetama täiteasjas nr.170/2009/2401 nõude täitmine laenu kasutusintresside,millised on arvestatud pärast laenulepingu lõppemist,summas 138 000 krooni sissenõudes.
Kaebuse põhjendused K. K. ja OÜ V. on esitanud kohtule kaebuse kohtutäitur A. K. 24.09.2009.a otsusele, millega kohtutäitur on jätnud rahuldamata nende TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr.170/2009/2401. Nimetatud täiteasjas on täitedokumendiks Tartu notar A. H. 09.05.2008 tõestatud ühishüpoteegi muutmise kokkulepe, sõlmitud K. K. , OÜ V. ja osaühing E. vahel, milles K.K. ja OÜ V. kaaskoormatud kinnistute omanikena on kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele OÜ E. hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastav nõue tuleneb OÜ V. ja OÜ E. vahel sõlmitud laenulepingust nr. 7-021 EK-V. Täitmisele pööratud nõude suuruseks on 599 000 krooni, sealhulgas põhinõue – 300 000 krooni, viivised 161 900 krooni ja laenu kasutusintressid – 138 000 krooni. Kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustasid kaebuse esitajad – võlgnik ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik muuhulgas kohtutäituri poolt laenu kasutusintresside arvamise võlgnetava summa hulka, kuna kasutusintresside nõudmiseks puudub nii õiguslik kui faktiline alus. Kuna kohtutäitur jättis ebaseaduslikult arvestatud kasutusintresside nõude hulka arvamise osas kaebuse rahuldamata, taotlevad kaebuse esitajad kohtutäituri otsuse tühistamist ja nõude täitmise lõpetamist laenu kasutusintresside sissenõudmises. Kaebuse esitajad leiavad, et laenu kasutusintressi arvamise näol täitmisele kuuluva nõude hulka ei ole tegemist pooltevahelise õigusliku vaidlusega, vaid asjaoluga, mida kohtutäitur peab sissenõudmisel arvestama. Kasutusintress – 138 000 krooni ei tulene ei laenulepingust ega hüpoteegi seadmise kokkuleppest. Intressi on võimalik arvestada vaid laenu andmisest kuni laenu tagastamise tähtpäevani, s.o. konkreetse laenulepingu puhul alates 02.02.2007 – 02.04.2007. Kohtutäitur saab täitmisele võtta vaid selge nõude, kontrollides sealjuures ka nõude (täitedokumendi ) vastavust formaalselt seaduses sätestatud nõuetele. Intressinõue, mille kohtutäitur on arvanud sundtäitmisel oleva nõude hulka, ei ole seaduslik tulenevalt VÕS §-dest 94 ja 113. Eeltoodud seisukohad on väljendatud riigikohtu lahendites, millisetele kaebuse esitajad on viidanud.. Kasutusintressid, mis tulenesid täitemenetluse aluseks olevast täitedokumendist, on võlgnike poolt tasutud. Võlgnikud esitasid kohtutäiturile koos kaebusega ka pangaväljavõtte intresside tasumise kohta lepingu kehtivuse ajal, s.o. 2007.a. Nõude rahuldamine on tulenevalt TMS § 48 p 2 täitemenetluse lõpetamise aluseks. Täitemenetluse algatamine eeldab TMS § 24 lg 1 kohaselt selleks vajalike tingimuste täidetust, s.t. selge ja seaduslikult võimaliku nõude olemasolu. Kasutusintresside sissenõudmise võimalikkuse suhtes ei pea esitama siisenõudmise lubamatuks tunnistamise hagi, selle küsimuse oleks pidanud lahendama kohtutäitur menetluse algatamisel. Täitur ei tohi täita olematut ja ebaselget nõuet, põhjendades seda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi mitteesitamisega võlgniku poolt.
Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur A. K. on seisukohal, et kohtutäituri pädevusse ei kuulu õigusvaidluse lahendamine poolte vahel, mille hulka kuulub vaidlus nõude olemuse üle. Käesolevas asjas on täitedokumendiks notariaalne leping nr.2390, millega on tagatud muuhulgas OÜ E. ja OÜ V. vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded. Nimetatud nõuete sisule saab võlgnik
2 (4)
esitada vastuväiteid vaid hagimenetluse korras- esitades hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuni kohus ei ole sundtäitmist lubamatuks tunnistanud ning ei esine ka muid täitementluse lõpetamise aluseid, puudub kohtutäituril alus keelduda täitemenetluse läbiviimisest, antud juhul hüpoteegiesemete sundmüügist. Sissenõudja - OÜ E. leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. OÜ V. ja OÜ E. vahel sõlmitud laenulepingust tuleneb laenusaaja kohustus tasuda intressi 2 % kuus, millest tulenevalt esitas sissenõudja kohtutäiturile muuhulgas täitmiseks ka 138 000 krooni suuruse kasutusintressi nõude. Kaebuse esitajad ei vaidlustanud kasutusintressi nõuet täitemenetluse algatamisel, alles siis, kui kohtutäitur asus realiseerima hüpoteegiga koormatud kinnistuid, esitasid nad kaebuse kohtutäituri tegevusele. Seega kuna võlgnikud ei esitanud kaebust kohtutäituri tegevusele kasutusintresside sissenõudmisel TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaja – 10 päeva jooksul arvates täitemenetluse alustamisest kasutusintresside sissenõudmiseks , siis on nende õigus toimingut vaidlustada lõppenud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohus leiab, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Kõigepealt võtab kohus seisukoha sissenõudja poolt esitatud vastuväite suhtes kaebusele, mille kohaselt on kaebuse esitajate õigus kohtutäituri toimingut vaidlustada lõppenud, kuna nad ei ole seaduses sätestatud tähtaja – 10 päeva jooksul täitemenetluse alustamisest vaidlustanud nimetatud toimingut, sest täitemenetlus alustati muuhulgas kasutusintresside sissenõudmiseks. Võlgnike poolt 03.09.2009.a. esitatud kaebusest kohtutäituri tegevuse peale (tl.15) nähtub, et võlgnikele on nende võla suurus OÜ E. ees saanud teatavaks 25.08.2009 neile kinnisasjade arestimise aktide ja täitetoimingutest teadete väljastamise kaudu. Nimetetud kuupäeval saadetud teates on kohtutäitur määranud võlgnevuse suuruseks OÜ E. ees 599 900 krooni, sealhulgas 138 000 krooni kasutusintressid. OÜ V. ja K. K. kaebuse alusel tehtud kohtutäituri 24.09.2009 otsuse kohaselt (tl.17-18) on 25.08 2009 toimunud kinnisasjade arestimine. Kuna täitedokumendiks on antud menetluses olnud notariaalne leping, milles võlgnikud on kinnitanud oma kohustust alluda sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, siis ei saa väita, et kaebuse esitajad olid oma õiguse kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse esitamiseks kaotanud, sest enne kinnisasjade arestimist ei olnud võimalik sissenõudja nõuet sundkorras täita (laenuleping iseseisvalt ei ole käesolevas asjas täitedokumendiks). Tulenevalt TMS § 218 lg 1 oli kaebuse esitajatel täitemenetluse osalistena õigus vaidlustada ka kohtutäituri otsus täitedokumendi täitmisel kaebuse esitamise teel maakohtule. Järgnevalt on vajalik analüüsida, kas kohtutäituril oli alust arvata temale esitatud täitedokumendist tulenevalt laenu kasutusintressid, summas 138 000 krooni sundtäidetava nõude hulka. Sundtäidetav nõue tuleneb täitedokumendist , mille alusel peab olema võimalik määratleda täitmise sisu ja ulatus. Rahalise nõude puhul peab kohtutäituri jaoks täitedokumendi alusel olema selge sissenõutava rahasumma suurus. Käesolevas asjas on täitedokumendis - notariaalses kokkuleppes (tl.6-9) fikseeritud vaid täitmisele kuuluva nõude ülemmäär – ühishüpoteegi summa – 600 000 krooni. Täitedokumendi alusel on võimalik tuvastada ka võlgnikud (OÜ V. ja K. K. ) ning sissenõudja -hüpoteegipidaja OÜ E. . Notariaalsest kokkuleppest ei nähtu täidetava nõude sisu, selle tuvastamiseks on kohtutäiturile esitatud laenuleping nr.7-02-1 EK-V (tl.10-12). Laenulepingust nähtub laenusaaja - V. OÜ, laenusumma – 300 000 krooni, laenusumma
3 (4)
tagastamise lõpptähtaeg – 2.aprill 2007 ning intressimäär – 2,0 % kuus, samuti viivise määr – 0,3 % päevas. Laenuandja nime lepingust ei nähtu, seosele OÜ-ga E. viitab lepingule allakirjutanud panga esindaja M. M. , kes on OÜ E. seaduslik esindaja. Laenulepingu ja täitedokumendiks oleva notariaalse kokkuleppe omavaheline seos on võimalik tuletada hüpoteegiga koormatud kinnistu registriosa numbrite ja nimetuste kaudu, millised on laenulepingus märgitud tagatistena (V. R. R. P. ). Seega on kohtu hinnagul eelpoolkirjeldatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel täidetava nõude sisu määratlemine küsitav , kuid kuna kohtule esitatud kaebuses on vaidlustatud täitemenetluse läbiviimine OÜ E. nõudes osaliselt, siis hindab kohus kohtutäituri tegevust nõude sisu määratlemisel vaid esitatud kaebuse piirides. Kohtutäitur on lähtunud sissenõutava rahasumma kindlaksmääramisel sissenõudja poolt esitatud andmetest , sest täitedokumendist sissenõutava kasutusintressi suurus ei tulene. Seega ei saa väita, et täitedokument oleks antud juhul selge. Õige on kohtutäituri vastuses kaebusele esiletoodud asjaolu, et kohtutäituri ülesanne ei ole täitedokumente tõlgendada (õiguslikke vaidlusi lahendada) , kuid kui täitedokumendi alusel ei ole võimalik määratleda selgelt nõude sisu (rahalise nõude puhul rahasummat), siis ei ole võimalik seda täitedokumenti täita. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei pea kohtutäitur kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid, kuid ta ei pea täitma ebaselget täitedokumenti. „Ebaselgena tunduva sisuga täitedokumendi puhul peab kohtutäitur kas keelduma menetluse alustamisest ja suunama pooled tuvastushagi esitama (TsMS § 368 lg 2 alusel) või selgitama välja, kas kas osapooled mõistavad dokumendi sisu ühtemoodi“(A.A. . Täitemenetlusõigus. Tallinn 2010). Ülaltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtutäitur ei ole OÜ V. ja OÜ E. vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete täitmisele võtmisel toiminud seadusega kooskõlas, sest nõuded ei tulene otseselt täitedokumendist, milleks on notariaalne ühishüpoteegi muutmise kokkulepe. Kuid kuna võlgnik ei ole kaebuses vaidlustanud kohtutäituri tegevust laenulepingujärgse põhivõla ja viiviste sissenõudmisel, siis peab kohus õigustatuks kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetluse kasutusintresside, summas 138 000 krooni sissenõudes. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.Seega jätab kohusn käesolevas asjas menetluskulud K. K. ja OÜ V. kanda.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.