Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

lg-le 1, kuid hageja pole esitanud ega viidanud ühelegi teisele tõendile, mille alusel saaks kostjalt välja nõuda 5 107 000 krooni suurust summat. Hageja tugines vaid pooltevahelisele kompromissile, kuid kuna see tühistati, siis ei saa kohus kostjalt antud summat välja mõista, sest hageja ei ole tõendanud oma nõuet. Teiseks nõuab hageja kostjalt 220 000 krooni (ja intressi 22 000 krooni) suuruse nõude tunnustamist OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses, mis põhineb hageja ja OÜ Algen (pankrotis) vahelisel laenulepingul. Antud nõudele pole pankrotihaldur vastuväiteid esitanud. AS Japs esitas vastuväite nii kompromisslepingule kui ka nimetatud laenulepingule. Sellest tulenevalt ei osutunud nõue tervikuna kaitstuks vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2. Hageja ei ole esitanud rohkem tõendeid või asjaolusid, millele tema nõue tugineb. Seega pole hageja nõue põhjendatud ning kohus ei saa ka selles osas hageja nõuet rahuldada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudis järeldusele, et maakohus võttis menetlusse kompromissi, mis ei olnud seaduse kohaselt menetlusse võetud. Maakohus oleks pidanud otsuse koostamisel arvestama sellega, et menetlusnormide rikkumise fakt poolte vahel sõlmitud kompromissi puhul ei tee olematuks kompromissi sisuliselt. Tähtsust ei oma asjaolu, et kompromissi ei ole kohtulikult kinnitatud, kompromissleping on senimaani kehtiv ning apellant esitab nõude tulenevalt kehtivast kompromissist poolte vahel. Algset kompromisslepingut ei ole ka keegi käesoleva hetkeni vaidlustanud. 2) jättis kohus arvestamata poolte vahel sõlmitud laenulepingu. Kohus peab asja lahendamisel arvestama kõiki esitatud tõendeid ning asjaolusid. Laenulepingu näol ei ole tegemist uue asjaoluga ning kohtu poolt laenulepingu arvestamata jätmine on TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine; 2) tulenevalt TsMS §- st 374, juhul kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohus rikkus menetlusnorme, jättes liitmata hagid tsiviilasjades nr 2-07-23010 ja 2-07-28229; 3) on maakohus on 10.07.2009 määruses võtnud seisukoha, et hageja nõustus kirjaliku menetlusega ja kostja ei esitanud vastuväiteid kirjalikule menetlusele. Toimikust ega määrusest ei tulene, et kostja oleks andnud nõusoleku kirjaliku menetluse läbiviimiseks. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus ainult poolte nõusolekul lahendada asja kohtuistungil arutamata. Käesoleval hetkel ei olnud kostja andnud nõusolekut asja kirjalikuks menetlemiseks, kuivõrd toimiku materjalides puudub kostja vastus kirjaliku menetlusega nõustumise kohta. Kohus määras istungiaja tsiviilasjas nr 2-07-23010 02.09.2009, istungi ajaks oli määratud 19.10.2009. Istungi aja määramisega tühistas kohus kirjaliku menetluse. Kostja jagas hageja seisukohta, kuivõrd kostja esindaja haigestus ning saatis 16.10.2009 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Tulenevalt eeltoodust on kohus rikkunud kirjaliku menetluse määramiselt TsMS § 403 lg 1; 4) ei arvestanud kohus kohtuotsuse koostamisel apellandi seisukohtadega, mis apellant esitas 09.10.2009. Lisaks sellele, et kohus jättis menetlusnormi rikkumisel arvestamata hageja seisukohtadega, jättis kohus vastustaja ilma võimalusest esitada enda poolne seisukoht apellandi 09.10.2009 täiendavatele seisukohtadele; 5) rikkus kohus TsMS § 452 lg-s 4 sätestatud tähtaegu; 6) kohaldas kohus vääralt VÕS § 578 lg 1, mille kohaselt on kompromisslepinguga tegemist ka siis, kui õigussuhte pooled soovivad õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks. Kohus ei ole arvestanud, et kompromisslepingule ei näe seadusandja ette kohustuslikku kohtuliku kinnitamise vormi. Võlaõiguslik leping, mis oli poolte vahel sõlmitud, on kehtiv ja keegi ei ole selle kehtivust ka vaidlustanud;

tähendust. Seega hageja nõude hindamiseks pidi maakohus ühelt poolt hindama hageja poolt esitatud ning asjas tähtsust omavaid tõendeid ning teiselt poolt vastustaja vastuväiteid ning viimase poolt esitatud tõendeid. Kohus, olles teadlik asjaolust, et A. K. ei olnud volitatud allkirjastama kompromissi, ei saanud rahuldada kompromissil põhinevat hagi, kuivõrd äriregistri kanne on deklaratiivne, mitte konstitutiivne. Seega on apellandi väited sellest, et kompromiss on kehtiv ja seda pole keegi vaidlustanud, alusetud. Kompromiss on tühine ja seega ei kuulu käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele apellandi poolt kaebuses viidatud VÕS § 578. Siinjuures tuleb ka arvestada, et võlausaldajal on õigus esitada nõudele samad vastuväited, millised võiks esitada võlgnik, ning käesolevas asjas on vastustaja seda ka teinud. 2) on kohus õigesti jätnud hagi rahuldamata laenulepingul põhineva nõude tunnustamise osas, kuna laenuleping on tühine. Ka võlgniku nimel väidetavalt laenulepingu allkirjastanud A. K. ei ole ajutisele pankrotihaldurile andmeid esitades sellise laenu olemasolu märkinud; 3) ei saa apellandi väide sellest, et tulenevalt TsMS §-st 374 pidanuks kohus liitma käesoleva tsiviilasja Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-07-28229 ühte menetlusse, olla aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele. TsMS § 374 kohaselt võib kohus liita hagid, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist; 4) on alusetu apellandi väide TsMS § 403 lg 1 rikkumisest maakohtu poolt. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool oma nõustumust kirjalikuks menetluseks tagasi võtnud. TsMS § 404 lg 3 annab kohtule diskretsioonilise võimaluse tühistada kirjalik menetlus ka omal algatusel, kuid kui kohus seda ei teinud, ei ole tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega. Ainuüksi asjaolu, et kohus määras kirjaliku menetluse käigus enne vastustajalt kirjalikuks menetluseks nõusoleku saamist istungi ajaks 19.10.2009, ei ole vaadeldav kirjaliku menetluse tühistamisena. TsMS § 392 lg 3 mõtte kohaselt võib kohus kutsuda pooli igal ajal kohtusse küsitlemiseks. Seega see, et kohus enne vastustajalt kirjalikuks menetluseks nõusoleku saamist pidas vajalikuks istungi määramist, kuid pärast vastava nõusoleku saamist ei pidanud seda vajalikuks ning lahendas asja kirjalikus menetluses, ei ole vaadeldav menetlusõiguse normi rikkumisena. Lisaks eespool märgitule ei riku asja lahendamine kirjalikus menetluses mingilgi viisil apellandi õigusi. Apellant nõustus kirjaliku menetlusega ning ei ole seda nõusolekut tagasi võtnud. Vastustaja leiab, et apellant ei saa oma kaebuses tugineda asjaolule, millega ei ole tema menetlusõigusi rikutud; 5) ei saa apellandi väide täiendavate seisukohtadega arvestamata jätmisest kohtuotsuse tegemisel olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohus, tuvastades sisuliselt kompromissi tühisuse, on arvestanud kõigi apellandi seisukohtadega, sh nendega, mis apellant esitas 09.10.2009. Asjaolu, et kohus jättis (apellandi hinnangul) kostja ilma võimalusest esitada endapoolne seisukoht hageja 09.10.2009 täiendavatele seisukohtadele, ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna see ei riku apellandi menetlusõigusi; 6) ei riku apellandi õigusi ega saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks asjaolu, et kohus tegi otsuse kirjalikus menetluses hiljem, kui esialgu teatatud. Menetlusõiguse normi rikkumine saab olla kohtuotsuse tühistamise aluseks üksnes juhul, kui see tõi või võis tuua kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohtu vaidlustatud otsus osas, millega jäeti rahuldamata hagi AS Japs vastu nõude tunnustamiseks OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses summas 5 107 000 krooni, on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus selles osas põhjendamatu. Maakohtu vaidlustatud otsus osas, millega jäeti rahuldamata hagi AS Japs vastu nõude tunnustamiseks OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses summas 222 000 krooni, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnustab OÜ Profit Pluss nõuet OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses 222 000 krooni ulatuses ja rahuldab selles osas apellatsioonkaebuse.

jõustumata määrus ei saa tõendada nõude olemasolu. Lisaks nähtub asja materjalidest, et nimetatud määrus tühistati Viru Ringkonnakohtu poolt 16.12.2008. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Nähtuvalt asja materjalidest esitas kostja hagile vastuväite, et hageja nõude aluseks olev Viru Maakohtu 28.03.2006 määrus ei ole jõustunud ning sellest tulenevalt ei ole nõue põhjendatud. Kuna kostja vaidles vaid maakohtu jõustumata määrusele tugineva nõude tunnustamisele vastu, siis oleks hageja pidanud maakohtus (ja ka eelnevalt koos nõudeavaldusega pankrotihaldurile) esitama tõendeid selle tõendamiseks, millele tema nõue põhines. Esitades nii pankrotihaldurile kui ka maakohtule 5 107 000 krooni suuruse nõudeavalduse ning lisades sellele nõuet tõendava dokumendina vaid jõustumata Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse, ei ole hageja oma nõuet pankrotimenetluses tõendanud ning seetõttu on põhjendatult jäetud tema nõue tunnustamata ja hagi rahuldamata. Iseenesest põhjendatud on apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väide, et kuigi kohus ei kinnitanud kohtule esitatud poolte kompromissi, võib siiski olla tegemist kompromissilepinguga VÕS § 578 tähenduses ning seetõttu võib tegemist olla kehtiva lepinguga. Samas ei ole apellant nõudeavalduses pankrotihaldurile ega ka maakohtule hagi esitamisel nimetatud asjaolule tuginenud ega esitanud ka pooltevahelist kompromissilepingut. Seega ei ole pankrotihaldur ega kohus saanud hinnata seda, kas tegemist on kehtiva lepinguga ja kas selle alusel oleks nõue tunnustatav. Vastavalt PankrS §-le 107 võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Antud juhul on hageja taotlenud nõude tunnustamist kohtus samal alusel, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Apellatsioonkaebuses on apellant püüdnud laiendada nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus jätab need lisaks TsMS § 652 lg-le 3 ka PankrS § 107 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud 23.03.2006 OÜ Algen (pankrotis) ja OÜ Profit Pluss vahel sõlmitud kompromissilepingu, 01.09.2005 sõlmitud lepingu nr 27 ning 10.02.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingu. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ja tagastab apellandile 21.03.2011 ringkonnakohtule esitatud 09.10.2009 koostatud täiendavad seisukoha, 23.03.2006 kompromissi, 01.09.2005 lepingu nr 27, 10.02.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingu ja Viru Maakohtu 08.06.2009 määruse. Ringkonnakohus märgib, et 09.10.2009 täiendavale seisukohale ei ole apellant apellatsioonkaebuses viidanud.

oli 10.06.2009 nõustunud kirjaliku menetlusega ning asja materjalidest nähtub, et 18.09.2009 nõustus kirjaliku menetlusega ka kostja (I kd, t.l 129). Apellandi väide, justkui oleks maakohus määranud käesolevas asjas istungiaja 19.10.2009, ei ole kooskõlas asja materjalidega ning ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et apellant oleks esitanud maakohtule 09.10.2009 mingeid seisukohti käesolevas asjas.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.