Aktiva Finance Group osaühingu hagi K. J. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1320.75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post XXX); kostja K. J. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt K. J. ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 116.34 eurot, intress 3.10 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhiosalt 116.34 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla 116.34 eurot täitmiseni.
3.Mõista kostjalt K. J. ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 352.84 eurot ja intress 1.71 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi K. J. (isikukood XXX) vastu põhivõla 473 eurot, intressi 59.75 eurot, haldustasu 2.64 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 138.34 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 61% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 39% ulatuses K. J. (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt K. J. ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 39% ulatuses, s.o summas 202.80 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal K. J. ’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga 717829697. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.12.2025 hagiavalduse K. J. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 951.93 eurot, intress 64.56 eurot, haldustasu 2.64 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 138.34 eurot, viivised alates 16.12.2025 kuni põhinõude summas 951.93 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas, riigilõiv 280 ja õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast
2
2-25-21873 kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks AS XXX ja kostja vahel 08.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 1320 eurot. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles AS XXX lepingu 25.09.2024 üles. AS XXX loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 09.02.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 16.02.2026 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Lepingu nr XXX alusel on kostja sooritanud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kokku summas 943.22 eurot. 2022. aastal oli VÕS § 94 lg 1 kohane intress 0, seega nimetatud aja eest intressi hageja küsida ei saa. Hageja saab arvestada VÕS § 94 lg 1 kohast intressi alates 2023 aasta algusest. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud 15.08.2022 kuni 15.11.2025 osamaksed ja osaliselt on tasutud 15.12.2025 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ongi kostja võlas alates nimetatud 15.12.2025 osamaksest, seega on 25.09.2024 lepingu ülesütlemine tühine. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.12.2025 kuni 15.02.2026 summas 86.02 eurot, millest põhiosa on 83.61 eurot ja intressid 2.41 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivist tasumata põhivõlalt lepingus kokku lepitud määras 11,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis lepingus sätestatud määras 11,9% aastas, alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetlusdokumendid on toimetatud kostjale kätte TsMS § 3141 lg 1-3 alusel e-posti teel. Kostja kinnitas 16.03.2026 e-posti teel dokumentide kättesaamist. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
3
2-25-21873 TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);
4
2-25-21873
kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlustel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
7.Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kostjale väljastati laen 1320 eurot. Lepingu nr XXX alusel on kostja sooritanud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kokku summas 943.22 eurot. 2022. aastal oli VÕS § 94 lg 1 kohane intress 0, seega nimetatud aja eest intressi hageja küsida ei saa. Hageja saab arvestada VÕS § 94 lg 1 kohast intressi alates 2023 aasta algusest. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud 15.08.2022 kuni 15.11.2025 osamaksed ja osaliselt on tasutud 15.12.2025 osamakse. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.12.2025 kuni 15.02.2026 summas 86.02 eurot, millest põhiosa on 83.61 eurot ja intressid 2.41 eurot. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.
8.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates 15.12.2025 osamaksest, seega on 25.09.2024 lepingu ülesütlemine tühine.
5
2-25-21873 VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja tegi lepingu alusel viimase makse 2024. a juunis ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga on põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 116.34 eurot ja intress 3.10 eurot (periood 15.12.2025 kuni 15.03.2026). Tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 352.84 eurot ja intress 1.71 eurot (periood 15.04.2026 kuni 15.01.2027).
9.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh haldustasu. Võttes arvesse, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulu nõue.
10.Hageja nõuab ümberarvestuse korral viivist tasumata põhiosalt lepingus kokku lepitud määras 11,9% aastas. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40). Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt, kuid ei too välja, mis kuupäevast alates ta viivist nõuab. Hagiavalduses nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, kuid kohus on tuvastanud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Koos nõude ümberarvestusega hageja uut viivisearvestust ei esitanud. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla täitmiseni. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 116.34 eurot, intress 3.10 eurot, viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud 6
2-25-21873 määras sissenõutavaks muutunud põhiosalt 116.34 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla 116.34 eurot täitmiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 352.84 eurot, intress 1.71 eurot (15.04.2026 - 15.01.2027) ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast kuni põhivõla täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 473 eurot, intressi 59.75 eurot, haldustasu 2.64 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 138.34 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
13.Hageja nõude suuruseks oli 1207.47 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 473.99 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 39%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 61% ulatuses hageja kanda ning 39% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.
7
2-25-21873 Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+240) 520 eurot, millest kostja kanda jääb 39% ehk 202.80 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 717829697.