2-08-70320/23 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-08-70320 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 25.09.2009.a kohtule hagiavalduse Kxxxx Kxxxxxx vastu laenulepingust ja püsimaksega krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes. Kohus võttis hagi 01.10.2009.a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud materjalid tagastati postiasutuse poolt märkega: „ei ela antud aadressil“. Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskond teatas vastuseks järelepärimisele, et nende andmetel on isiku elukohaks Soome Vabariik, kuid täpsemad andmed puuduvad. Kohus saatis kirja ka kostja registreeritud elukohta Soome Vabariigis, kuid sealt tagatati kiri märkega: „ei noudettu“. 09.07.2010.a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 12.07.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 12.07.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 11. juulil 2010.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 alusel, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu Kostja võlgnevus hageja ees on 30.06.2009. a seisuga kokku 74 986,42 krooni, millest39 993,07 krooni on laenulepingust tulenev võlg (põhiosa võlg 33 615,89 krooni, intress 3113,25 krooni ja viivis 3263,93 krooni perioodi 15.05.2008-23.09.2009 eest) ja krediidilepingust tulenev võlg 34 993,35 krooni (põhiosa võlg 32 085,59, intress 32,08 ja viivis 2875,68 krooni perioodi 15.05.2008-23.09.2009 eest).

2-08-70320 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud viiviseks seisuga 23.09.2009. a laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest 3263,93 krooni ja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest 2875,68. Kohus arvestas perioodil alates hagi esitamisest, s.o alates 25.09.2009. a kuni otsuse tegemiseni 08.10.2010. a viiviste suuruseks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest 2548,08 krooni (33 615,89 krooni x 0,02 % x 379 päeva) krooni ja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest 2432,08 krooni (32 085,59 krooni x 0,02 % x 379 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista alljärgnevad menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõivud kokku summas 9257 krooni (sellest 657 krooni on tasutud nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses, 8500 krooni hagi esitamisel ja 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded) ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest 236 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu tasutud seaduses ettenähtud määras. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja kohtutäituri tasu tasumise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud, kuid kohus kontrollis nimetatud summade tasumist. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt kantud menetluskulud summas 9493 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.