lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-5028/11

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-5028/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bondora AS11483929

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RESOLUTSIOON

Kohus

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus kohtunik Merike Varusk

Tsiviilasja number Tsiviilasi

06. aprill 2026, Tallinn 2-25-5028

Tsiviilasja hind Bondora aktsiaseltsi hagi A P vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

11 159.61 eurot hageja Bondora aktsiaselts (registrikood 11483929); hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja advokaat Merili Laansoo (e-post xxx); kostja A P (isikukood xxx).

1.Rahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja A P (isikukood xxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt A P’ilt (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev põhivõlg 1494.56 eurot, intress 40.53 eurot, haldustasud 21.27 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35.15 eurot ja viivis 10.85% aastas põhivõlalt alates 01.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Mõista kostjalt A P’ilt (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev põhivõlg 2182.65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 51.34 eurot ja viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 01.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Mõista kostjalt A P’ilt (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev põhivõlg 5485.58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 129.03 eurot ja viivis VÕS 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 01.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5.Mõista kostjalt A P’ilt (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 712.71 eurot ja intress 48.32 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg

Põhiosa (€)

Intress (€)

Kokku (€)

Laenujääk (€)

11.06.2027

0.39

1.32

1.71

712.32

12.07.2027

9.39

1.30

10.69

702.93

11.08.2027

9.45

1.24

10.69

693.48

13.09.2027

9.34

1.35

10.69

684.14

11.10.2027

9.56

1.13

10.69

674.58

11.11.2027

9.46

1.23

10.69

665.12

13.12.2027

9.44

1.25

10.69

655.68

11.01.2028

9.57

1.12

10.69

646.11

11.02.2028

9.51

1.18

10.69

636.60

13.03.2028

9.53

1.16

10.69

627.07

11.04.2028

9.62

1.07

10.69

617.45

11.05.2028

9.60

1.09

10.69

607.85

12.06.2028

9.54

1.15

10.69

598.31

11.07.2028

9.67

1.02

10.69

588.64

11.08.2028

9.62

1.07

10.69

579.02

11.09.2028

9.63

1.06

10.69

569.39

11.10.2028

9.68

1.01

10.69

559.71

13.11.2028

9.60

1.09

10.69

550.11

11.12.2028

9.78

0.91

10.69

540.33

11.01.2029

9.70

0.99

10.69

530.63

12.02.2029

9.69

1.00

10.69

520.94

12.03.2029

9.83

0.86

10.69

511.11

11.04.2029

9.79

0.90

10.69

501.32

11.05.2029

9.80

0.89

10.69

491.52

11.06.2029

9.79

0.90

10.69

481.73

11.07.2029

9.84

0.85

10.69

471.89

13.08.2029

9.77

0.92

10.69

462.12

11.09.2029

9.90

0.79

10.69

452.22

11.10.2029

9.89

0.80

10.69

442.33

12.11.2029

9.86

0.83

10.69

432.47

11.12.2029

9.95

0.74

10.69

422.52

2

11.01.2030

9.92

0.77

10.69

412.60

11.02.2030

9.94

0.75

10.69

402.66

11.03.2030

10.03

0.66

10.69

392.63

11.04.2030

9.97

0.72

10.69

382.66

13.05.2030

9.97

0.72

10.69

372.69

11.06.2030

10.05

0.64

10.69

362.64

11.07.2030

10.05

0.64

10.69

352.59

12.08.2030

10.03

0.66

10.69

342.56

11.09.2030

10.08

0.61

10.69

332.48

11.10.2030

10.10

0.59

10.69

322.38

11.11.2030

10.10

0.59

10.69

312.28

11.12.2030

10.14

0.55

10.69

302.14

13.01.2031

10.10

0.59

10.69

292.04

11.02.2031

10.19

0.50

10.69

281.85

11.03.2031

10.23

0.46

10.69

271.62

14.04.2031

10.15

0.54

10.69

261.47

12.05.2031

10.26

0.43

10.69

251.21

11.06.2031

10.25

0.44

10.69

240.96

11.07.2031

10.26

0.43

10.69

230.70

11.08.2031

10.27

0.42

10.69

220.43

11.09.2031

10.29

0.40

10.69

210.14

13.10.2031

10.29

0.40

10.69

199.85

11.11.2031

10.35

0.34

10.69

189.50

11.12.2031

10.36

0.33

10.69

179.14

12.01.2032

10.35

0.34

10.69

168.79

11.02.2032

10.39

0.30

10.69

158.40

11.03.2032

10.42

0.27

10.69

147.98

12.04.2032

10.41

0.28

10.69

137.57

11.05.2032

10.46

0.23

10.69

127.11

11.06.2032

10.46

0.23

10.69

116.65

12.07.2032

10.48

0.21

10.69

106.17

11.08.2032

10.50

0.19

10.69

95.67

13.09.2032

10.50

0.19

10.69

85.17

11.10.2032

10.55

0.14

10.69

74.62

11.11.2032

10.55

0.14

10.69

64.07

13.12.2032

10.57

0.12

10.69

53.50

11.01.2033

10.60

0.09

10.69

42.90

11.02.2033

10.61

0.08

10.69

32.29

11.03.2033

10.64

0.05

10.69

21.65

3

11.04.2033

10.65

0.04

10.69

11.00

11.05.2033

11.00

0.02

11.02

0.00

6.Jätta menetluskulud A P (isikukood xxx) kanda.
7.Mõista kostjalt A P’ilt (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja menetluskulud 1862.60 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 1022.60 eurot on õigusabikulud.
8.Mõista kostjalt A P’ilt (isikukood xxx) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
9.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

4

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Bondora AS esitas 01.04.2025 hagiavalduse A P vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 9833.87 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 229.26 eurot, põhinõudelt 8267.51 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni, põhinõudelt 1494.56 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 10.85% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, riigilõiv 840 eurot, õigusabikulud 202.50 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud järgnevad tarbijakrediidilepingud (i) 27.07.2021 nr XXX, (ii) 13.12.2022 nr XXX, (iii) 24.01.2023 nr XXX, 5

(iv) 13.07.2023 nr XXX. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingud 14.01.2025 üles. 05.05.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. Kohus andis hagejale võimaluse tõendada, et kostja oli krediidivõimeline. Hagejal tuleb täpsustada lepingute nr xxx, xxx ja xxx põhinõude kujunemist ja ülesütlemise kehtivust, arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei pea kostja tasuma lepingu sõlmimise tasusid. 16.05.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele ja kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 27.02.2020 - 24.07.2024 kohta. Harju Maakohus võttis 04.06.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 22.10.2025 esitas hageja seisukoha, milles toob välja, et hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte, mille pinnalt hageja teostas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostja krediidivõimelisuse kontrolli. Samas on hageja avaldanud juba hagiavalduses, et soovib kostja vastu esitada nõude seadusjärgses määras, st mida hagejal oleks õigus nõuda ka juhul, kui kohus peaks tuvastama, et hageja pole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. 04.02.2026 määras kohus hagejale tähtaja nõude ümberarvestuse täpsustamiseks. 25.02.2026 täpsustas hageja ümberarvestust arvestades kohtu selgitusi. Juhul kui kohus lähtub käesolevale menetlusdokumendile lisatud maksete uuesti määramisest, lisab hageja ka kostjale tema e-posti aadressil xxx 25.02.2026 esitatud laenulepingute nr xxx, xxx ja xxx ülesütlemise avalduse. Hageja taotleb alternatiivselt, juhul, kui kohtu hinnangul pole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet või täidetud pole lepingu ülesütlemise eeldused, TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist, sh kuid mitte ainult lepingu nr xxx puhul (mille puhul pole kohtu selgitustele tugineva uuesti määratud maksete korral ülesütlemise materiaalõiguslik eeldus täidetud). Kuivõrd lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 2000 eurot ning on teinud hagejale tagasimakseid 1468.48 eurot, mis on arvestatud laenude põhisumma katteks, on tasumata xxx alusel põhiosa summas 531.52 eurot. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 3500 eurot ning on teinud hagejale tagasimakseid 1317.35 eurot, mis on arvestatud laenude põhisumma katteks, on tasumata xxx alusel põhiosa summas 2182.65 eurot. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 8500 eurot ning on teinud hagejale tagasimakseid 3014.42 eurot, mis on arvestatud laenude põhisumma katteks, on tasumata xxx alusel põhiosa summas 5485.58 eurot. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 1100 eurot ning on teinud hagejale tagasimakseid 500.72 eurot, mis on arvestatud laenude põhisumma katteks, on tasumata xxx alusel põhiosa summas 599.28 eurot. Antud summad peab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistma, kui kohus leiab et hageja primaarset nõuet pole võimalik rahuldada. Hagejal palub sellisel juhul lähtuda kohtul hageja poolt esitatud uuesti määratud maksetest ning mõista välja osamaksed, mis kohtuotsuse tegemise ajal on muutunud sissenõutavaks ja kohustada kostjat tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid teostama vastavalt uuesti määratud maksete graafikus toodule (sh põhiosa ja intressi osas).

6

Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte postkasti jätmise teel TsMS § 314 ja § 326 alusel 25.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

5.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
6.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
7.Kohtu hinnangul on lepingu nr XXX sõlmimisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja lepingust nr XXX tulenev nõue on põhjendatud põhivõla summas 1494.56 eurot, intressi summas 40.53 eurot, haldustasude 21.27 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 35.15 eurot osas. Põhjendatud on ka hageja edasiulatuva viivise nõue 10.85% aastas põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus märgib, et hageja on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni 01.04.2025, mistõttu on edasiulatuv viivis põhjendatud hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast.

7

8.Lepingute nr XXX, XXX ja XXX osas toob hageja välja, et tegemist on seadusjärgse nõudeulatusega. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud eelnevalt nimetatud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob vaid välja, mis on olnud kostja sissetulek lepingute sõlmimisel ning statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi tabeli. Hageja on kohtule esitanud kostja arvelduskonto väljavõtte, kuid ei too välja konkreetseid andmeid, mille põhjal jõuti järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja esitatud teave analüüsida kostja krediidivõimelisust lepingute sõlmimisel hetkel. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole lepingute XXX, XXX ja XXX sõlmimisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
9.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 3500 eurot ning on teinud hagejale tagasimakseid 1317.35 eurot, mis on arvestatud laenude põhisumma katteks, tasumata on põhiosa 2182.65 eurot. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 8500 eurot ning on teinud hagejale tagasimakseid 3014.42 eurot, mis on arvestatud laenude põhisumma katteks, tasumata on põhiosa summas 5485.58 eurot. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 1100 eurot ning on teinud hagejale tagasimakseid 500.72 eurot, mis on arvestatud laenude põhisumma katteks, tasumata on põhiosa summas 599.28 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud osaliselt. Hageja küll selgitab, et arvestas kostja tasutud summad põhivõla katteks ning esitas ka vastavad arvutuskäigud, kuid hageja palub kohtul lähtuda hageja poolt esitatud uuesti määratud maksetest, kus hageja on arvestanud ka seadusjärgset intressi. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Võttes arvesse, et hageja on esitanud nõude ümberarvestuse koos intressiga, loeb kohus hageja tasutud summad uues graafikus märgitud osamaksete katteks, milles on nii põhivõlg kui ka seadusjärgne intress. Kohus on hagejale selgitanud, et ümberarvestus peab vastama lepingu tingimustele ning selles sätestatud tagasimakse määramise põhimõtetele. Laenulepingu XXX maksegraafiku kohaselt ei pidanud kostja tasuma kuni 11.05.2028 põhiosa makseid, ainult intressi. Ümberarvestuse kohaselt koosneb iga osamakse nii põhiosast kui ka seadusjärgsest intressist. Kuigi ümberarvestuse järgne graafik ei vasta laenulepingus kokkulepitud tingimustele, peab kohus uut graafikut põhjendatuks, kuna see on kostjale soodsam ega kahjusta kostja huve.
10.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et käesolevaks hetkeks on kostjaga sõlmitud laenulepingud kehtivalt üles öeldud, kuna kostja on ka uuesti määratud maksete korral võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega on ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused. Hageja saatis 25.02.2026 kostjale e-kirjaga uue laenulepingute nr XXX, XXX ja XXX 8

ülesütlemisavalduse. Hageja hinnangul on ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus kostjale edastatud nõuetekohaselt. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ütles lepingud 14.01.2025 üles. Kohtu hinnangul on laenuleping XXX ka nõude ümberarvestuse kohaselt kehtivalt üles öeldud. Kostja on väljastatud laenu 3500 eurot katteks teinud tagasimakseid 1317.35 eurot, seega on kostjal tasutud ümberarvestuse kohaselt osamaksed kuni 11.09.2024. Eelnevast tulenevalt on 14.01.2025 seisuga täidetud VÕS § 416 eeldused. Kohtu hinnangul on laenuleping xxx ka nõude ümberarvestuse kohaselt kehtivalt üles öeldud. Kostjale on väljastatud laen 8500 eurot, mille katteks on kostja teinud tagasimakseid 3014.42 eurot, seega on kostjal tasutud ümberarvestuse kohaselt osamaksed kuni 11.09.2024. Eelnevast tulenevalt on 14.01.2025 seisuga täidetud VÕS § 416 eeldused. Laenulepingu XXX puhul ei olnud kostja arvestades tehtud tagasimakseid nõude ümberarvestuste korral 14.01.2025 seisuga makseviivituses. Kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasutud osamaksed kuni 11.06.2027. Hageja on hagimenetluse käigus 25.02.2026 saatnud kostjale e-kirjaga uue ülesütlemisavalduse. Hageja saatis ülesütlemisavalduse 25.02.2026 ning märkis oma avalduses, et ütleb laenulepingud nr XXX, XXX ja XXX pikaajalise võla tõttu üles alates 25.02.2026 ehk avalduse saatmisega samal kuupäeval. Hageja ei ole laenulepingut XXX uuesti üles öelnud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ümberarvestuse kohaselt ei olnud leping XXX kehtivalt üles öeldud.

11.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 13.09.2024 täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Samuti ei ole kostja reageerinud kohtueelsetele maksemeeldetuletustele ega ühelgi muul moel väljendanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud ajutistest raskustest vmt. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole lepingu XXX alusel põhivõlg ega intress muutunud sissenõutavaks. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 712.71 eurot ja intress 48.32 eurot (periood 11.06.2027 - 11.05.2033).
12.Hageja toob hagiavalduses välja, et hageja nõude ulatus tugineb seadusjärgsele intressimäärale, mistõttu on ka hageja nõude ulatus õiguspärane ja tuleb rahuldada hagiavalduses esitatud kujul. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu XXX alusel põhivõlga 2182.65 eurot ja lepingu XXX alusel 5485.58 eurot. Hageja on kohtule esitanud nõuete ümberarvestused, milles hageja on toonud välja ka seadusjärgse intressi. Võttes arvesse, et hageja ei ole hagiavalduses ega 9

ümberarvestuste esitamisel nõudnud kostjalt intressi loeb kohus põhjendatuks ainult hageja esitatud põhinõude summad.

13.Hageja nõuab lepingu XXX alusel viivist alates laenulepingu ülesütlemisest summas 51.34 eurot. Hageja viivisenõue on arvestatud seadusjärgses määras. Hageja nõuab viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud, kuid märgib, et hageja on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni 01.04.2025, mistõttu on edasiulatuv viivis põhjendatud hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Hageja nõuab lepingu XXX alusel viivist alates laenulepingu ülesütlemisest summas 129.03 eurot. Hageja viivisenõue on arvestatud seadusjärgses määras. Hageja nõuab viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud, kuid märgib, et hageja on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni 01.04.2025, mistõttu on edasiulatuv viivis põhjendatud hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Hageja ei nõua lepingu XXX ümberarvestuse korral viivist.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: -

lepingust XXX tulenev põhivõlg 1494.56 eurot, intress 40.53 eurot, haldustasud 21.27 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35.15 eurot ja viivis 10.85% aastas põhivõlalt alates 02.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni;

-

lepingust XXX tulenev põhivõlg 2182.65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 51.34 eurot ja viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 02.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni;

-

lepingust XXX tulenev põhivõlg 5485.58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 129.03 eurot ja viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 02.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni;

-

lepingust XXX tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 712.71 eurot ja intress 48.32 eurot (periood 11.06.2027 - 11.05.2033).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on 25.02.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 1022.60 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. 10

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 90150 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohtu hinnangul on hageja esindaja välja toodud ajakulu 13 tundi ja 40 minutit põhjendatud. Hageja põhjendatud õigusabikulud on 1022.60 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (840 + 1022.60) 1862.60 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja