Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.oktoober 2010 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-10-2706
Tsiviilasja number
Kohtuasi Hagihind Menetlusosalised ja esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Vasalemma valla hagi RT vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks 30 000,00 krooni Hageja: Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu, asukoht: Ranna tee 8, Vasalemma alevik, 76101 Harju maakond; e-post: [email protected]) Kostja: RT(isikukood: XXX, elukoht: XXX) 20. september 2010
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja endise üürnikuna hagejale kuuluvat eluruumi asukohaga XXX. Hageja haldab elamut enne 31.12.02 EES § 15 lg 1 ja Vasalemma Volikogu otsuse alusel. Üürileping poolte vahel sõlmiti . Kostja on jätnud täitmata üüritasu ja kõrvalkulud summas 16 530.34 krooni. Hageja saatis kostjale 21.04.09 tähitud kirja 10-1.5/803, milles teatas kostjaga üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest VÕS § 316 lg 1 ja 313 alusel. Elamispind paluti vabastada hiljemalt 21.07.09. 22.12.09 saadeti kostjale uus kiri, kuid seisuga 11.01.10 kostja elamispinda vabastanud ei ole, mistõttu esitas hageja eluruumi väljamõistmise nõude kohtule. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on võlgnevus hagejale 16 761.94 krooni, mille kostja on nõus hagejale maksegraafiku alusel tasuma. Kostjal
puudub võimalus mujale elama asuda, mistõttu ta ei saanud hagejale eluruumi nõutud tähtaegadeks tagastada. Kohtuotsuse põhjendused Kohtule esitatud kirjaliku tõendiga on tõendatud, et kostjaga sõlmitud üürileping nr. 10-1.4/9 öeldi erakorraliselt üles üürilepingus kokkulepitud maksekohustuse täitmata jätmise eest. Üürilepingu punktis 7.3.2 olid pooled kokku leppinud, et üürileandja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral eluruumi kasutatavate isikute väljatõstmist, kui nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata eluruumi kasutamise või teenuste eest. Üürilepingu ülesütlemise ajaks oli kostja võlgnevus haldus- ja kommunaalteenuste eest kokku 19 938,94 krooni, mis on tõendatud kohtule esitatud arvega nr. 5518 30.11.09 ja üüriarvestuse väljavõttega. Üüriarvestuse väljavõttega on tõendatud asjaolu, et kostja on maksete võlgnevuses olnud kogu üürilepingu kehtivuse aja ning üürivõlgnevus on ületanud kolme kuu maksete summa kolme aasta vältel. Üürilepingu ülesütlemine on tõendatud kohtule esitatud kirjadega 21.04.09 nr. 10-1.5/803 ja 22.12.09 nr. 10-1.5.803. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ega hagejale võlgnevust tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista eluruum asukohaga Lennu 28-4 Ämari alevik Vasalemma vald 76102 Harju maakond. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.