Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik ILUMAAILM EESTI OÜ (kostja) esitas 10.12.2009 Tartu Maakohtule taotluse, et kohus vaataks Kaja Urbi (hageja) poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 26.10.2009 otsusega (tl 1617) töövaidlusasjas nr 9.2-2/3865-09 hageja nõuded kostja vastu osaliselt, tunnistades töölepingu lõpetatuks 21.06.2009 Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) (kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsioon) § 82 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja maksmata palga jaanuarikuu kuni maikuu 2009 eest summas 17 003 krooni, palga juunikuu 2009 eest summas 5231,40 krooni, puhkusehüvituse summas 8137,70 krooni, töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvituse summas 17 438 krooni ja keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest summas 2076 krooni. Töövaidluskomisjon lähtus otsust tehes poolte vahel 01.02.2006 sõlmitud töölepingust nr 2 (töövaidluskomisjoni toimiku lk 3-4). Hageja nõue Hageja esitas 10.06.2009 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks 16.06.2009 TLS § 82 alusel, sest kostja maksis töötasu oluliselt alla töölepingus kokku lepitud 8719 krooni. Kostja sai hageja avalduse kätte 16.06.2009, mistõttu lõppes tööleping etteteatamise tähtaega – viis kalendripäeva – arvestades 21.06.2009. Töötaja algatusel töölepingu lõpetamist kostja ei vaidlustanud, mistõttu on tööandja poolne töölepingu lõpetamine 30.06.2009 TLS § 104 alusel õigustühine. Hageja lähtub oma nõuetes kostja vastu 01.02.2006 sõlmitud töölepingus fikseeritud põhipalgast. Hagejale on tasumata töölepingus sätestatust vähem makstud töötasu jaanuarikuu kuni maikuu 2009 eest 17 003 krooni, puhkusekompensatsioon 28 kalendripäeva eest 8719 krooni, hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses 17 438 krooni, töötasu juunikuu 2009 eest ja tasu töölepingu lõpetamise päevast tööraamatu üleandmiseni 08.07.2009 kokku summas 10 641 krooni ning ühe kuu keskmine palk 8719 krooni seoses lõpparve väljamaksmise viivitamisega. Hageja rahalise nõude kogusumma kostja vastu on 50 000 krooni. 21.04.2010 kohtuistung Hageja selgituse kohaselt oli tal tööandjaga suusõnaline kokkulepe, et alates 2006 juunist lisandub põhipalgale boonuspalk. Igal juhul pidi hageja saama kätte põhipalga ja kui boonuse osa ületab palka, siis pidi hageja saama seetõttu palka rohkem. Tegelikult maksti mõnikord palka alla alammäära. Lõpparve, juunikuu palk ja teised töövaidluskomisjoni otsusega hageja kasuks väljamõistetud summad on hagejale siiani maksmata. Kostja esindaja Kallar Peedu selgituse kohaselt on 01.02.2006 sõlmitud tööleping kehtetu. Poolte vahel sõlmiti uus tööleping 01.06.2006, mille kohaselt oli hageja põhipalk 5000 krooni kuus. Samas nähtub raamatupidamise andmetest, et töö eest tasustamine on toimunud teistel alustel, s.o hageja poolt müüdud teenuste laekumistelt 50%, millelt arvati maha maksud. Kostja ei vaidlusta, et pooltevaheline tööleping on lõppenud, kuid kuna töövaidluskomisjon on võtnud otsuse tegemisel aluseks kehtetu töölepingu, siis ei ole töövaidluskomisjoni otsuses toodud arvutused õiged. Kostja selgitus Raamatupidaja arvestuse kohaselt kuulub hagejale väljamaksmisele 10 018 krooni (neto). Arvestuses on lähtutud põhipalgast 5000 krooni kuus ja asjaolust, et hageja viibis 10.03.2009 kuni 26.03.2009 palgata puhkusel. Antud arvestuse sees on ka juunikuu puhkusetasu ja kompensatsioon. Selgitusele on lisatud hageja palgakokkuvõte. Hageja nõude täpsustus Hageja on nõus kostja raamatupidaja poolt väljaarvestatud vähem makstud töötasu, puhkusekompensatsiooni ja väljateenitud töötasuga perioodi eest 01.06.2009 kuni 21.06.2009 kogusummas 10 018 krooni neto, mis hageja arvestuse kohaselt on 12 692 krooni bruto. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses 10 000 krooni ja keskmise palga lõpparve väljamaksmisega viivitatud viie tööpäeva eest 1250 krooni. Seega on hageja rahalise nõude kogusumma kostja vastu 23 942 krooni. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleval ajal puudub vaidlus selles, et: - pooled sõlmisid 01.06.2006 töölepingu nr 3 (tl 34-35), mille kohaselt on töötaja põhipalk 5000 krooni ja mis kantakse töötaja kontole üks kord kuus (lepingu p 4.1 ja 4.2); - hageja esitas 10.06.2009 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks 16.06.2009 TLS § 82 alusel (töövaidluskomisjoni toimiku lk 8, 9); - kostja sai hageja avaldusest teada 16.06.2009 (töövaidluskomisjoni toimiku lk 11); - pooltevaheline tööleping on lõppenud. Hageja väitel tingis töötaja algatusel töölepingu lõpetamise töötasu maksmine alla töölepingus kokkulepitud määra. Kuna töövaidluskomisjon lahendas nõudeid suuruses kuni 50 000 krooni, siis puudutab hageja nõue perioodi jaanuarikuu kuni maikuu 2009. Kostja esitas kohtule nimetatud perioodi kohta hageja palgakokkuvõtte (tl 42), millest nähtub, et kostja on maksnud hagejale palka vähem veebruaris 1860 krooni, aprillis 67 krooni ja mais 1386 krooni (kokku 3313 krooni neto). Sellega on kostja rikkunud TLS § 48 lg 1 p 1 ja § 49 lg 2 sätteid, mille kohaselt töölepingu pooled on kohustatud täitma töölepingu tingimusi ning tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Seega oli hagejal õigus esitada kostjale avaldus töölepingu lõpetamiseks tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu TLS § 82 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja sai hageja 10.06.2009 esitatud avaldusest teada 16.06.2009, siis tuleb 01.06.2006 sõlmitud tööleping nr 3 lugeda TLS § 82 lg 1 sätestatud viie päevast etteteatamise tähtaega arvestades lõppenuks 21.06.2009. Õige on töövaidluskomisjoni seisukoht selles, et tööandja poolt töölepingu lõpetamine 30.06.2009 TLS § 104 alusel (usalduse kaotamine) on õigustühine, sest tööandja ei vaidlustanud töötaja avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja esitatud hageja palgakokkuvõttest (tl 42) nähtuvalt on kostjal hagejale maksmata ka juunikuu palk ja puhkusekompensatsioon summas 6705 krooni (neto). Hageja on nõude täpsustuses (tl 50) nõustunud kostja raamatupidaja poolt esitatud arvestuse kogusummaga 10 018 krooni neto, mis hageja arvestuse kohaselt teeb 12 692 krooni bruto. Kostja ei ole nimetatule vastuväidet esitanud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 12 692 krooni (vähem makstud töötasu perioodi eest jaanuar kuni mai 2009, töötasu perioodi eest 01.06.2009 kuni 21.06.2009 ja puhkusekompensatsioon). Hageja nõuab kostjalt hüvitist summas 10 000 krooni vastavalt TLS § 82 lg 2. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. TLS § 82 lg 2 esimese lause kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitis 10 000 krooni (2 × 5000). Hageja on esitanud kohtule veel keskmise palga nõude summas 1250 krooni (5000 : 20 × 5) lõpparve väljamaksmisega viivitatud viie tööpäeva eest. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuivõrd kostja poolt on hagejale käesoleva ajani lõpparve maksmata, siis kuulub hageja nõue eespool nimetatud sätte alusel hageja nõutud ulatuses rahuldamisele. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus Kaja Urbi hagi ILUMAAILM EESTI OÜ vastu töövaidluses ja tunnistab poolte vahel 01.06.2006 sõlmitud töölepingu nr 3 lõpetatuks 21.06.2009 TLS § 82 lg 1 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Ühtlasi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 23 942 krooni, millest 12 692 krooni on vähem makstud töötasu perioodi eest jaanuar kuni mai 2009 koos puhkusekompensatsiooni ja töötasuga

perioodi eest 01.06.2009 kuni 21.06.2009, 10 000 krooni hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses ja 1250 krooni keskmine palk viie lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest. Hageja kasuks väljamõistetud summad sisaldavad maksuseadustega sätestatud makse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.