Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-43676
Tsiviilasi Hagi hind
AS H hagi POÜ vastu võla nõudes 118 000 krooni
Menetlusosalised ja nende Hageja AS H, registrikood xxx, asukoht: xxx esindajad Hageja lepinguline esindaja: Juhan R , xxx Kostja POÜ, registrikood xxx, asukoht: xxx Kostja seaduslik esindaja: T H , xxx Kostja lepinguline esindaja: Ivo K , xxx Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta AS H kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.05.2007.a. töövõtulepingu nr TVL 12-H, millega kostja kohustus paigaldama jahutusagregaadi. 18.05. – 21.05.2007 lepiti e-kirjade vahendusel
poolte vahel kokku paigaldatava seadme margis ja mudelis. Tööde teostamisega pidi kostja poolt algust tehtama hiljemalt 23.05.2007.a. ning tööd pidid valmis saama hiljemalt 10.06.2009.a. 20.06.2007.a. koostas hageja kostjale teate töövõtulepingust taganemisest, kuna kostja ei ole ilmselt suuteline oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. 21.06.2007.a. saadeti eelkirjeldatud teade tähituna kostjale. Sama teatega palus hageja kostjal tagastada temale tasutud ettemaks summas 118 000 (ükssada kaheksateist tuhat) krooni hiljemalt 30.06.2007.a. 20.01.2009.a. saatis hageja esindaja kostjale pretensiooni ettemaksu tasumise osas ning andis täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Eelkirjeldatud pretensiooni sai kostja esindaja kätte 24.01.2009.a., mida kinnitab esindaja allkiri postisaadetise väljastusteatel. Tulenevalt asjaolust, et tänaseni on kohustus tasumata, palume kohtul kostjalt välja mõista ka seadusest tulenevad viivised. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 118 000 krooni põhinõudena, 28 036,8 krooni viiviseid ja viivised jooksvalt kuni nõude täitmiseni alates 01.09.2009.a. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja täiendavate seisukohtade kohaselt viitab kostja töövõtulepingu jätkumisele suulises vormis, kuid muudatused sellele lepingule tuleb vormistada ka vähemalt sama vormi järgides, ehk antud juhul peaks olema lepingu lisa ja muudatus vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis vormistatud ning poolte poolt allkirjastatud. Kuna kostja poolt on viidatud üksnes väidetavatele suulistele kokkulepetele, mida hageja ei tunnista, siis ka formaalselt võttes ei realiseeru kummagi poole lepingulised kohustused vorminõuete mittejärgimise tõttu. Seda enam, et lepingu sõlmimiseks peavad mõlemad pooled lepingu tingimustega nõustuma. Pakkumise esitamine ei tähenda lepingu sõlmimist. Kostja väited hagejapoolse lepingu ülesütlemisavalduse mittevastavuse osas on meelevaldsed, sest pooled on oma tegevusega ise tõendanud, et on üritatud leida lahendust töövõtulepingu lõppemise tagajärgede võimalikult leebeks kõrvaldamiseks. Kostja väidab, et hageja olevat esitanud juunis 2006.a. kostjale pakkumise külmutusagregaadi paigaldamiseks SAS Rakvere esinduse hoonele. Kostja väitel olevat isegi tööde teostamise hind kokku lepitud ning teostatud osaline tasumine. Kogu eelkirjeldatu ei vasta tõele ning on meelevaldne ja paljasõnaline, sest poolte vahel on sõlmitud ja hiljem kostja süül tegevusetusest tulenevalt lõpetatud töövõtuleping, milleks oli TVL 12-H. Peale selle on poolte vahel sõlmitud hooldusleping, mida täitis kostja enne ja peale töövõtulepingu TVL 12-H sõlmimist ja lõpetamist. Poolte vahel ei ole sõlmitud SAS Rakvere esinduse hoonele külmutusagregaadi paigaldamise lepingut. Vastavat lepingut ei saanud AS H sõlmida, sest kogu Rakvere esinduse hoone ehitus oli ehituslepingu kohaselt peatöövõtja kanda ning ainus, mida H sai teha, oli soovitada kostjal teha pakkumine peatöövõtjale ning kandideerida alltöövõtu korras teostatavate tööde tegija kohale. 22.12.2009.a. koostatud teade töövõtulepingu ülesütlemise kohta ja kokkulepitud tasu nõue on alusetu.
Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt esitatud hagi ei tunnusta. Kostja leiab, et hageja on tõlgendanud pooltevahelisi kokkuleppeid vääralt ning on alusetult taganenud lepingust, mis on tinginud alusetu nõude esitamise kostja vastu. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja demonteerima jahutusagregaadi Carrier 30GH-025M7248-EE objektil ja paigaldama jahutusagregaadi Daikin EWAP100CANN vana seadme kohale ja ühendama uue seadme vesiglükoolsüsteemiga ning teostama vesiglükoolsüsteemi läbipesu ja uue glükoolvesilahuse täitmise süsteemi. Kostja teostas jahutusagregaadi Carrier 30GH-025M7248-EE demonteerimise ning seadis objekti valmis uue jahutusseadme paigalduseks, mille järel ilmnes, et jahutusseadme tarne valmistajatehasest hilineb. Kostja selgitas hagejale seadme tarne hilinemise põhjuseid ning hageja jäi kostja selgitustega nõusse, andes sellega kaudselt heakskiidu lepingu tähtaja pikenemisele, kuna tarne hilinemine ei sõltunud kostjast. Kostja
tegi objekti valmisseadmisel kulutusi soetades montaažitarvikud, monodietüleenglükooli kontsentraadi, rentis glükooli mahuti, rentis tõsteseadmed ning tegi muid vajalikke kulutusi, et täita lepingust tulenevad kohustused minimaalseima viivitusega. Hageja aga esitas 20.06.2007.a. (so 10 päeva peale tööde teostamise tähtaja saabumist) kostjale teate lepingust taganemiseks VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p.-i 5 ning § 114 lg 1 alusel. Kostja ei nõustu hageja poolt lepingu lõpetamisega VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-i 5 ning § 114 lg 1 alusel. Kostja hilines lepingust tulenevate kohustuste täitmisega ning leiab, et hilinemine oli vabandatav, sest kostja ei saanud lepingut sõlmides mõistlikult eeldada, et valmistajatehas hilineb jahutusseadme tarnega selliselt, et hilinemine toob kaasa kostja poolt kohustuste täitmise hilinemise hageja ees. Kostja pakkus hagejale täitmist hilinemisega ning tegi selleks olulisi kulutusi, olles nõus hilinemise tõttu arvestama viivist või heastama hagejale hilinemise muul viisil, millest aga hageja keeldus, piirates kostja juurdepääsu objektile , Tallinn. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ning lepingust taganemise eeldusi. Kostja märgib, et hageja ei ole hagis toodud nappe õiguslikke põhjendusi sidunud samas väidetud asjaoludega, samuti ei ole täidetud hageja viidatud normide kohaldamise eeldused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt vaatamata lepingu lõpetamise teate esitamisele jätkasid mõlemad pooled ühiselt lepingu täitmist. Peale lepingu lõpetamise teate esitamist teatas kostja hagejale suuliselt, et ei nõustu lepingu ühepoolse lõpetamisega. Kostja pidas läbirääkimisi hageja esindajatega AR, EKja MV ning pooled leppisid kokku, et lepingust tulenevate kohustuste täitmist jätkatakse, kuid jahutusagregaat paigaldatakse mitte objektile , Tallinn asuvasse S esindusse, vaid ehitatavasse S Rakvere esindusse, kuna viimasesse oli vajalik paigaldada uus jahutusagregaat. , Tallinn asuvat vana jahutusagregaati püütakse ära remontida ning see töökorda seada. Kuna jahutusagregaat on Ameerika konfiguratsiooniga, oli seadme parandus raskendatud ning hageja tellis parandustöid ja arvamusi erinevatelt spetsialistidelt, kes käisid seadet vaatamas ning viga selgitamas. Seetõttu oli ka vana jahutusseade lahti võetud seisundis ja uuesti komplekteerimata. Tegemist ei olnud kostja tegevusetusega või muude kohustuste täitmata jätmisega. Seadme parandajat, kes sellise töö teostada võtaks, ei olnud kerge leida. Kostja aitas hagejal leida vastavat spetsialisti ning lõpuks leidus jahutusspetsialist, kes võttis töö teostada, kuid ei andnud garantiid, et vana seade tööle hakkab. Hageja otsustas sellele vaatamata, et tuleks proovida seade remontida. Pärast seadme monteerimist ja mootori mähkimist selgus, et mootor küll töötab, kuid ei ole võimeline minema üle töörežiimile. Arvatavaks põhjuseks on mootori ülekoormus. Olukorda käisid kohapeal hindamas nii agregaadi monteerija kui ka Volta mootorimähkimise spetsialist, kuid seadme mittetöötamise põhjust ei õnnestunud välja selgitada. Kuna seadet käidi pidevalt kontrollimas ja üle vaatamas, oli see sellel perioodil ilma küljekaaneta, mis aga ei anna alust süüdistada kostjat tegevusetuses või muus sarnases. Juurdepääs objektile oli piiratud hageja poolt, kui kostja soovis uue jahutusagregaadi , Tallinn hoovile tõsta, et see hiljem kraana abil katusele tõsta. Ilmselt olid selleks ajaks hageja plaanid uue jahutussüsteemi paigaldamise suhtes muutunud ning seade planeeriti sama hinnaga paigaldada Rakverre (seadme paigaldus Rakvere objektile on kallim, kuna vahemaa on pikem ning arvestada tuli uute tehniliste tingimustega paigaldusel), kus seda tol hetkel ilmselt enam vajati. Kostja oli nõus hagejale vastu tulema ning pooltevahelise kokkuleppe kohaselt jäid muud lepingutingimused, va tööde teostamise koht ja tähtaeg, samaks (tööde teostamise kallinemine objekti kauguse tõttu kompenseeris kokkuleppe kohaselt kostja, kuna oli seadme paigaldamisega , Tallinn hilinenud). S Rakvere esinduse projektdokumentatsioon valmis sügisel 2007.a. ning samal ajal alustati ka S Rakvere esinduse hoone ehitustöid. Hageja saatis kostjale vajalikud joonised ja tehnilised tingimused, millele peab jahutusagregaat ja selle
seadme paigaldus vastama ning kostja oli varunud kõik tehniliselt ja informatsiooniliselt vajaliku, et koheselt, kui hageja teatab valmidusest jahutusagregaat objektile paigaldada, saab kostja alustada töid ja need võimalikult kiiresti lõpule viia. Hiljem on selgunud, et Rakvere objektile otsustati (väidetavalt ehituse peatöövõtja soovitusel) paigaldada teised jahutusseadmed. Kostja järelpärimisele, miks ei teavitatud kostjat teise jahutusseadme paigaldusest, pakkus hageja välja lahenduse, et kostja paigaldaks lepingus toodud tingimustel jahutusseadme ikkagi S asuvasse esindusse. Hageja soovis kostjalt teada, kas seadme paigaldamise kulud on muutunud ning soovis selgitada, millistel tingimustel oleks kostja nõus seadme asuvale S esinduse hoonele paigaldama. Kostja esitas oma pakkumise, kuid hageja muutis järjekordselt oma meelt ning soovis, et seadme paigaldaks mitte kostja, vaid seadme maaletooja I OÜ, kelle lattu oli ladustatud hageja poolt tellitud ja kostja poolt paigaldamisele kuuluv jahutusagregaat EWAP 100CAYNN R407. Seadme uuesti paigaldamise kokkulepet , Tallinn objektile pooled ei saavutanud. Kostja on seisukohal, et vaatamata hageja poolt lepingu lõpetamise teate esitamisele jätkasid pooled lepingut samadel tingimustel, so pooled saavutasid koheselt peale lepingu lõpetamise teate esitamist läbirääkimiste käigus uue kokkuleppe, mis erines eelnevast kokkuleppest vaid seadme paigaldustöö asukoha ja tööde teostamise tähtaja suhtes. Hageja ei võimaldanud kostjal täita töövõtulepingust tulenevat põhikohustust, so paigaldada seade S Rakvere esinduse hoonesse ega ka S Tallinna esindusse, kuna hageja kui tellija jättis kostjale teavitamata töö alustamise võimalikkusest ja piiras kostja juurdepääsu objektile (ei lubanud seadet paigutada territooriumile, et see kraana saabudes hoone katusele tõsta). Kostja on hagejale posti teel saatnud lepingu ülesütlemise teate ning palunud hagejal VÕS § 652 lg 3 alusel tasuda kostjale hiljemalt 30.12.2009.a. töövõtulepingu alusel kokkulepitud tasu 224 290,00 krooni. Nimetatud summast on maha arvatud kostja poolt seadme paigaldamata jätmisest tingituna kokku hoitud 30 000,00 krooni ja hageja poolt kostjale tasutud 118 000,00. Antud juhul on ilmne, et kostja poolt seadme mittepaigaldamine on toimunud hageja kohustuste rikkumise tagajärjena ning tööde teostamata jätmise põhjustas otsene hageja süü.
Kohus, kuulanud kohutistungil ära poolte seisukohad, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 21.05.2007.a. töövõtulepingu nr TVL 12-H, millega kostja kohustus paigaldama hagejale jahutusagregaadi hinnaga 246 000 krooni, kokku lepinguliste tööde maksumus 372 290 krooni. 18.05. – 21.05.2007 lepiti ekirjade vahendusel poolte vahel kokku paigaldatava seadme margis ja mudelis. Kostja kohustus ülaltoodud lepingu p 1.1 alusel demonteerima jahutusagregaadi Carrier 30GH025M7248-EE objektil , p.1.2 alusel paigaldama uue jahutusagregaadi Daikin EWAP100CANN vana seadme kohale ja ühendama uue seadme vesiglükoolsüsteemiga ning p 1.3 alusel teostama vesiglükoolsüsteemi läbipesu ja uue glükool-vesilahuse täitmise süsteemi. Nimetatud lepingu p 3.1.1 alusel pidi töövõtja alustama töid 23.05.2007.a ja p 3.1.2 alusel lõpetama tööd 10.06.2007.a. 20.06.2007.a. koostas hageja kostjale teate töövõtulepingust taganemisest, kuna kostja ei ole oma kohustust täitnud kostjale antud täiendava tähtaja jooksul. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud ning kas hageja taganes pooltevahelisest töövõtulepingust põhjendatult.
VÕS § 24 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Pooled on sõlminud töövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat; lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on tal VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, samas sätestatakse oluliste lepingurikkumiste loetelu. VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja leidis, et lepingust taganemine oli õigustatud. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle (täiendava) tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohus on seisukohal, et hageja kohustus on oma hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid tõendada. Hageja kohustus on käesoleval juhul tõendada, et kostja on oma lepingulist kohustust oluliselt rikkunud ja ei ole kohustust täitnud talle antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja seda teinud ei ole. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal puudus õiguslik alus taganeda pooltevahelisest lepingust viidatud sätete alusel, kuna täitmata on VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-s 5 toodud eeldused – hageja ei ole tõendanud kostjale täiendava tähtaja andmist ning kostja poolt lepingu rikkumist olulisel määral, mis annaks aluse lõpetada leping ühepoolselt tuginedes VÕS § 116 lg-le 1 ja lg 2 p-le 5. Samuti ei ole kostja teatanud, et ta kohustust ei täidaks. Hageja on avaldanud seisukohta, et ta ei pidanudki kostjale täiendavat tähtaega andma, kuna kostja oli oma lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud ja ei olnud töödega isegi alustanud. Kohus leiab, et hageja nimetatud väide on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule foto lahtimonteeritud jahutusagregaadist. Nimetatust ei saa teha järeldust selle kohta, et kostja ei oleks töödega alustanud, kuivõrd pooltevahelise vaidlusaluse töövõtulepingu p 1.1 alusel oli kostja kohustuseks ka AS S autokeskuses aadressil paikneva jahutusagregaadi Carrier30GH-025-M7248-EE demonteerimine. Kohus leiab, et kostja poolt hagejale 30.10.2006.a arve nr H061012 ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna ei puuduta vaidlusaluse lepingu täitmist. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähendust pooltevaheline hooldusleping ja selle alusel esitatud arved. Kohus leiab, et hageja on 20.06.2007.a. teates töövõtulepingust taganemise alusena märkinud asjaolu, et tellija on tööde teostamise tähtaegu juba korduvalt pikendanud. Nimetatu ei ole millegagi tõendatud. Pooltevahelise töövõtulepingu p 3.1.2 alusel oli tööde lõpetamise tähtaeg 10.06.2007.a Hageja taganes lepingust 20.06.2007.a. Kohus on seisukohal, et niivõrd lühikese, 10-päevase ajavahemiku jooksul täiendava tähtaja, liiatigi korduva tähtaja andmine kostjale tööde teostamiseks ei ole usutav. Dokumentaalseid tõendeid selle väite tõendamiseks
kohtule esitatud ei ole. Samuti on hageja märkinud teates töövõtulepingust taganemiseks, et tähtaegade edasine pikendamine ei ole enam võimalik (seoses suve saabumisega muutub jahutusagregaadi paigaldamise küsimus juba väga kiireloomuliseks). Eeltoodust võiks teha järelduse, et hagejal oli oluline huvi lepingu täpse täitmise vastu, samas on jahutusagregaat paigaldamata kuni käesoleva ajani. Ka nähtub 24.04.2008.a hageja e-kirjast kostjale (tl 80), et pooled on suhelnud jahutusagregaadi paigaldamise küsimuses täiendavalt, kuivõrd kirjas märgitakse, et hageja palub kostjalt eelmisel aastal soiku jäänud jahutusagregaadi paigaldamise lõpuleviimiseks pakkumist. Nähtuvalt e-kirjavahetusest kokkuleppele pooled jõudnud ei ole, kuivõrd hageja on tellimuse veejahutusmasina hinnaga 30 000 krooni + käibemaks paigaldamiseks esitanud I OÜ-le. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et pooled oleksid kokku leppinud vaidlusaluse lepingu alusel jahutusagregaadi paigaldamiseks hageja Rakvere esindusse. Hageja nimetatuga ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et hageja tegi VÕS § 16 lg-le 1 vastava pakkumuse, millele kostja andis VÕS § 20 lg 1 kohase nõustumuse. Ka kostja 22.12.2009.a. teate alusel ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks taganenud pooltevahelisest vaidlusalusest lepingust, kuivõrd teate tekstist nähtuvalt on avaldus esitatud juunis 2007.a sõlmitud töövõtulepingust taganemiseks. Avaldus käsitleb hageja Rakvere esindusse jahutusagregaadi paigaldamist. Kohus leiab, et nimetatud teatest nähtuvalt peab ka kostja ise antud objektile jahutusagregaadi paigaldamisega seotud pooltevahelist suhtlemist eraldi lepinguliseks suhteks, millest taganemisele kostja tahe on käsitletavas teates suunatud. Eeltoodu tõttu ei oma antud objekti joonised ja pooltevaheline vastav kirjavahetus käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud pooltevahelisest töövõtulepingust taganemisel selleks seaduses ettenähtud korda, mistõttu tuleb lugeda, et hageja ei ole töövõtulepingust taganenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.