Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

nimelt OÜ-le VVVtehtud 150 000 krooni suurune makse 2004, millele lisandub saamata jäänud tulu perioodil 22.10.2004 kuni 01.08.2008 kohtulikus kokkuleppes määratud tähtajani 53% põhisummast ehk 79 500 krooni, kokku 229 500 krooni. Sellele lisandub kahju perioodi eest, mis moodustab kostja poolt võlgnevuse 250 000 krooni eest nõutud erinevad kõrvalnõuded kuni tsiviilasjas nr 2-09-45727 hagi esitamiseni summas 336 627 krooni. Hageja kahjunõue on 01.01.2008 seisuga summas 228 500 krooni ja perioodil alates 01.01.2008 kuni 05.08.2009 summas 336 627 krooni, kokku seisuga 05.08.2009 summas 565 127 krooni. 2) kahjunõue tulenevalt XXXäriprojektis ettenähtud õigusabikulude tasumiseks OÜ R I poolt summas 70 800 hageja nimele vormistatud laenulepinguga, mis kokku moodustab seisuga 05.08.2009 põhisumma 70 800 krooni + kõrvalnõuded summas 84 168,08 krooni, kokku 154 968,08 krooni. Hageja sai kahju tekkimisest teada seoses XXX äriprojekti nurjamisega EAäriühingu OÜ WI poolt, lepingust taganemise avalduse tegemisega ja hageja vastu eelnimetatud nõuete esitamisega juulis 2009. Hageja tasaarvestab oma nõude kostja vastu summas 565 127 krooni kostja nõudega hageja vastu summas 586 627,72 krooni. Alternatiivsena juhuks kui kohus ei loe tõendatuks, et 19.08.2008 kostja ja hageja vahel sõlmitud laenuleping on täidetud ja sundtäitmine selles osas lubamatu, tasaarvestab hageja oma nõude kostja vastu summas 154 968,08 krooni kostja nõudega hageja vastu summas 154 968,08 krooni. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine 18.01.2008 Tallinna notar Kadri Pappeli asendaja Kaia Raud poolt koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel, 16.01.2008 kostja ja hageja vahel sõlmitud kohustuste refinantseerimise kokkuleppe alusel, 19.08.2008 kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud väiteid, millele puudub seos tegelikkusega. Vaidlust ei ole selles, et: 1) 25.09.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-17827 kinnitatud kompromissi kohaselt võlgnes hageja kostjale 750 000 krooni; 2) 16.01.2008 sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja tasub 750 000 krooni kostjale hiljemalt 14.04.2008 + intressi ja viivise; 3) 18.01.2008 notariaalse hüpoteegilepingu kohustuse täitmise tagamiseks allkirjastasid 23.04.2008 L.R ja WIOÜ lepingueelsete läbirääkimiste protokolli XXX kinnistu omandamiseks; 4) 05.08.2009 esitas kostja avalduse täitemenetluse algatamiseks 16.01.2008 kokkuleppest tulenevate kohustuste sundtäitmiseks. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited ja arutlused kokkulepetega seotud asjaolude kohta. Ebaõige on, et kostja aktsepteeris L.R ja WIOÜ suhetest tekkivaid võimalikke õigusi ja kohustusi ja loeb ennast nendega seotuks. Kostja osanike ringi kuulub ka rahvusvaheline investor ja oluliste kohustuste võtmine kostjale või kostja poolt olulistest õigustest loobumine on võimalik ja äriseadustiku kohaselt lubatud ainult osanike otsusega. Sellist osanike otsust ei ole. Poolte vahel puudub kokkulepe, et XXX projektiga kaetakse hageja võlad kostjale. Hageja ei ole selle tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. 23.04.2008 allkirjastatud dokumendis reguleeritakse võimaliku tasumise tähtaja pikendamist ja tagatist, kuid puudub igasugune viide võimalikule hageja võlgnevuste kustutamisele. Hageja poolt nimetatud Sakale 11 kinnistu müügitehingu sõlmimata jätmiste põhjustega kostja ei nõustu. Tehing ei jäänud sõlmimata OÜ WI finantsvahendite puudumise tõttu, vaid seetõttu, et hageja seaduslik esindaja LR ei saavutanud kokkulepet XXX kinnistut koormanud hüpoteegipidajaga. Hageja on eksinud hea usu põhimõtte vastu, esitades kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lootes hoiduda kohustuse täitmisest. Kostja on võimaldanud hagejale alates 2008 jaanuarist võlgnevuse tasumist osadena ja pikema perioodi jooksul. Hageja ei ole tõendanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise aluseks olevate asjaolude olemasolu. Käesolevas menetluses ei saa asuda arutlema kolmandate isikute poolt sõlmitud kokkuleppe asjaolusid ning analüüsima kolmandate isikute omavaheliste suhete tühisust või kehtivust, kuna nad ei ole menetluse pooled ning kolmandate isikute vaheline kokkulepe ei ole

käesoleva vaidluse esemeks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja nõue kostja ees on täidetud, ajatatud või tasaarvestatud s.t et sundtäitmine oleks lubamatu. Kostja nõue ei ole rahuldatud. 06.03.2008 hageja tasus 500 000 krooni. Hageja väide, et kostja poolt hagejale antud laen summas 70 800 krooni loeti tasutuks hageja poolt nimetatud summa tasumisega hageja advokaadibüroo kontole on väär ja tõendamata. Seega on täitmata võlg 154 968,08 krooni suuruses. Hageja viited tagatiskokkuleppe sõlmimisele on asjakohatud, kuna AÕS § 346 lg 2 tagatiskokkuleppe muutmine peab olema notariaalses vormis. Sellist dokumenti ei ole, millest tulenevalt on kehtiv esialgne so 18.01.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkulepe. Kuna XXX kinnistu müügilepingut ei ole sõlmitud, siis ei saa 23.04.2008 kokkuleppest kostjale tekkida õigusi ega kohustusi. Poolte refinantseerimise kokkuleppe punkti 3 järgi kohustus hageja tasuma kostjale võlgnetavalt summalt intressi 5% kuus kuni põhivõlgnevuse nõuetekohase täitmiseni. Kuna hageja tasus 06.03.2008 hagejale 500 000 krooni, siis vähendas kostja tasutud summast eelkõige intressivõlgnevuse ja seejärel põhiosavõlgnevuse ning hageja põhiosavõlgnevuseks kostja ees jäi 312 500 krooni. Täitemenetluse algatamise avalduses on kostja põhistanud nõude kujunemise printsiipe. Kostja loobus mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest lähtuvalt osaliselt intressinõudest ning vähendas viivise ja leppetrahvinõudeid 50% võrra. Kostja on arvutanud viivist ja intressi hagejale soodsaimalt. Kui kostja oleks arvestanud alates 14.04.2008 hageja võlgnevusele kokkuleppe punkti 4 alusel viivist 0,4% päevas, siis oleks hageja võlgnevuse suurus hoopis suurem. 16.01.2008 kohustuste refinantseerimise kokkulepet sõlmides ei olnud pooltel mingit kokkulepet XXX kinnistu omandamiseks, vastasel juhul oleks seda kajastatud kokkuleppes. Kinnistu tagatiseks andmise põhjus oli võlgnevuse suuruses ja hageja suutmatuses võlgnevust kohe tasuda. Kostja oli nõus võlgnevust ajatama üksnes juhul, kui hageja kohustus saab tagatud hüpoteegiga. Hageja väide, et hüpoteegi seadmine oli hea tahte märk, on ebaõige. 16.01.2008 kokkuleppes oli tagasimakse tähtaeg 14.03.2008 ning üksnes hageja palvetele vastu tulles oli kostja nõus juba sõlmitud kokkulepet parandama ja andma hagejale 1 kuu täiendavat lisatähtaega võlgnevuse tasumiseks. Igasugune seos kohustuste finantseerimise kokkuleppel ja XXX kinnistul OÜ WI ja LR koostööl puudus. Hageja otsib kahe tehingu vahel seoseid, et hoiduda kohustuste täitmisest. Kostja on mitmel korral pikendanud hageja kohustuste maksetähtaega, sest hageja ei ole olnud suuteline võlgnevust tasuma. XXX kinnistuga seotud kokkulepped olid eraldiseisvad kokkulepped iseseisvate äriühingute ja isikute vahel, kes ei ole hageja ja kostja ning nende sidumine hageja kohustuste täitmisega kostja ees ei ole asjakohane. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-07-17827 on jõustunud. Hageja on asunud arvustama ja vaidlustama 27.09.2007 jõustunud kohtulahendit ning asjaolusid, millel lahend tugineb, ning sellest kohtulahendist kui täitedokumendist tulenevat kostja nõude põhjendatust. Mõistetamatuks jääb kahjunõude seos käesoleva vaidlusega, samuti on hageja nõudes puudu selgitused ja põhistused kahju tekkimise aluse, kujunemise ja suuruse osas. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab hageja tõendama kahju olemasolu, samuti põhjusliku seose kahju põhjustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Samuti ei ole hageja selgitanud, põhistanud ega tõendanud, et hageja ja kostja vaheliste lepinguliste suhete eesmärgiks ja sisuks oli ka saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine. Samuti peab hageja põhistama, kas kahju oli kostjale ettenähtav. Eelnimetatud asjaolusid hageja kahju hüvitamise nõudest ei nähtu ega selgu, mistõttu esitab kostja hageja kahjunõuetele täies ulatuses vastuväite. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Lisaks eeltoodule on hageja kahjunõude punktis 1 nimetatud kahjunõue aegunud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle täiendustega, kostja vastustega, poolte poolt menetluse käigus esitatud avaldustega ja esitatud tõenditega, ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) 25.09.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-17827 kinnitatud kompromissi kohaselt võlgnes hageja kostjale 750 000 krooni (tl 4748); 2) 16.01.2008 sõlmisid pooled kohustuste finantseerimise kokkuleppe ning leppisid kokku, et hageja tasub 750 000 krooni kostjale hiljemalt 14.04.2008 + võlgnetavalt summalt intressi 5% kuus ja viivist 0,4% tasumisega viivitatud summalt päevas (tl 27-29); 3) 18.01.2208 sõlmisid hageja ja kostja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hüpoteek kostja kasuks hagejale kuuluvale kinnistule XXX Tallinnas (tl 22-26); 4) 06.03.2008 tasus hageja kostjale tagasi laenu 500 000 krooni (tl 50); 5) 23.04.2008 allkirjastasid L.R ja WIOÜ lepingueelsete läbirääkimiste protokolli XXX kinnistu omandamiseks (34-42); 6) 23.07.2009 esitas RI OÜ LR teate 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemise kohta ja nõudekirja 250 000 krooni tagastamiseks (tl 43-45); 7) 27.07.2009 kirjaga teatas LR, et ei nõustu 24.07.2009 teatega 23.04.2008 lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemise kohta (tl 46); 8) 05.08.2009 esitas kostja Tallinna kohtutäiturile Arvi Pink täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks oli notariaalne 16.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (tl 17-21); 9) 17.09.2009 sai hageja nimetatud täitmisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega kätte (tl 15-16). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt sundtäitmiseks esitatud nõuet saab täita ning kas hagejal on kahju hüvitamise nõuded, mida ta saab kostja sundtäitmiseks esitatud nõudega tasaarvestada. Hageja ja kostja vahel on 16.01.2008 sõlmitud kohustuste refinantseerimise kokkuleppe (tl 2729), milles lepiti kokku poolte vahel 19.09.2007 sõlmitud ja Harju Maakohtu poolt 25.09.2007 määrusega tsiviilasjas 2-07-17827 kinnitatud kompromisslepingus ettenähtud 750 000 kroonise võla tasumise ajatamiseks 3 kuu ja 12 päeva võrra. Sama kokkuleppega määrati intressi maksmise kohustus 5% kuus ja suurendati viivist 0,25%-lt päevas 4%-ni päevas. Kokkuleppe punkti 6 kohaselt leppisid pooled kokku võlgniku poolt võlausaldaja kasuks samast kokkuleppest tulenevate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks võlgnikule kuuluvale kinnistule aadressil XXX, Tallinn 5 päeva jooksul hüpoteegi seadmise. Refinantseerimise kokkuleppe järgi oli laenu tagastamise tähtaeg 14.04.2008. 18.01.2008 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (tl 22-26), mille esemeks on punkti 1.1. kohaselt kinnistu XXX, Tallinn. Lepingu punkti 3.1. kohaselt seati hüpoteek summaga 1 miljon krooni ning tagati kõik lepingu punkti 3.2.1 nõuded omaniku vastu, mis tulenesid 16.01.2008 sõlmitud võlgnevuse ajatamise kokkuleppest ja selle võimalikest lisadest. Punkt 3.2.2 tagas kõik nõuded mis tulenevad sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Nimetatud poolte vahel sõlmitud lepinguid tulnuks hagejal täita. Kuivõrd hageja 16.01.2008 ja 18.01.2010 lepinguid ei täitnud, siis esitas kostja 05.08.2009 Tallinna kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks oli notariaalne 18.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (tl 17-21). Kooskõlas TMS § 221 lõikega 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Lõike 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi

puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja ei ole menetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja poolt sundtäitmisele esitatud nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, s.t hageja ei ole tõendanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise aluseks olevate asjaolude olemasolu. Hageja väide, et 22.07.2009 RIOÜ (endise ärinimega WIOÜ) poolt LR tehtud teade 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemise kohta on tühine, on asjakohatu. Hageja on käesoleval juhul esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille raames ei ole kohtul võimalik hinnata kolmandaid isikuid puudutavate tehingute tühisust. Nimetatud tehingu tühisus ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esemeks. Kohus ei saa otsustada menetlusosaliseks mitte olevate poolte õiguste ja kohustuste üle. Hagejal on hagiavalduses esiletoodud kolmandaid isikuid puudutavaid asjaolusid vaidlustada eraldi menetluses, kuhu on kaasatud kõik vaidlusaluseid tehinguid puudutavad isikud. Samuti ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks täitedokumendi kõrvaldamine. Riigikohus on 31.01.2008 lahendi nr 3-2-1-134-07 punktis 11 leidnud, et hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Samas punktis märgib kolleegium, et võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul tõesti sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Seega tulnuks hagejal esitada täitedokumenti puudutavaid vastuväiteid, mis oleks põhinenud pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda, et kõrvaldada täitedokumendi täidetavus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja aktsepteeris L.R ja WIOÜ suhetest tekkivaid võimalikke õigusi ja kohustusi ja luges ennast nendega seotuks. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud hilisematest kolmandaid osapooli puudutavatest dokumentidest saab käesoleva vaidlust puudutavana vaid näha, et kostja on hageja võlgnevuse tähtaega korduvalt pikendanud. Samas on kohus seisukohal., et pikendamise asjaolu ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna hageja ei ole nimetatud kokkuleppeid täitnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 154 986,08 krooni ulatuses oleks nõue täidetud. Samuti ei kinnita OÜ Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid konto väljavõte OÜ DG poolt LRi eest arve nr 458 tasumist 70 800 krooni ulatuses (tl 49). Dokument ei tõenda mingil moel hagejal nimetatud ulatuses kostja ees võlgnevuse puudumist. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oleks kokku lepitud asendustäitmine 586 627,72 krooni ulatuses. Kohus nõustub kostjaga, et tagatiskokkuleppe muutmine peab AÕS § 345 lg 2 kohaselt olema notariaalses vormis, kuid hageja sellist lepingut esitanud ei ole. Hageja on esile toonud erinevate kolmandate isikute vahel sõlmitud kokkuleppeid, mis ei tõenda sundtäidetava nõude puudumist kostjal. Hageja ei ole tõendanud ka avalduses toodud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud kokkulepe, mis keelab hüpoteegi realiseerimist. Kohus jätab tähelepanuta ka hageja viited liialt suurele viivisele ja intressile. Kostja täpsustas, et on viivist ja intressi arvutanud hagejale soodsamalt. Juhul kui hageja oleks arvestanud lühema perioodi jooksul hagejale intressi ja pikema perioodi jooksul viivist oleks võlgnevus olnud hageja jaoks oluliselt suurem. Kostja loobus mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest lähtuvalt osaliselt intressinõudest ning vähendas viivise ja leppetrahvinõudeid 50% võrra, mille täpne arvutuskäik on ära toodud täitemenetluse algatamise avalduses..

Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada 27.09.2007 jõustunud kohtulahendit ning asjaolusid, millel lahend tugineb. Seetõttu on hageja esitatud kahjunõuded põhjendamatud. Samuti ei ole hageja kahju nõuete esitamisel tõendanud kahju olemasolu, samuti põhjuslikku seost põhjustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Nimetatud kahjunõuet ei saa hageja tasaarvestada kostja sundtäidetava nõudega, kuna kostja saab nimetatud nõuetele esitada VÕS § 200 lõikest 4 tulenevalt vastuväite. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust hageja poolt esitatud 02.04.2002 sõlmitud notariaalne kinnistu ostu-müügi eelleping LRi ja OÜ RT vahel (51-59); TÜ MCY, LR ja OÜ RT poolt 02.04.2002 võla ülekandmise ja kohustise täitmise muutmise leping (tl 60-60-66); 19.08.208 LRi poolt tehtud ja Tallinna notar Ülle-Riin Raja poolt koostatud taganemisavaldus (tl 67-69); LR ja OÜ XXX poolt allkirjastamata kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (tl 84-5). Dokumendid pudutavad menetlusosaliseks mitteolevate isikute õigusi ja kohustusi ning ei oma seetõttu käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Nimetatud dokumendid jätab kohus tähelepanuta. Samuti leiab kohus, et tähtsust ei oma hageja poolt kohtule esitatud 20.02.2009 – 06.03.2009 ekirjavahetus (tl 166-167) ja AE15.05.2008 e-kiri IV, kuna nimetatud kirjavahetuses toodu puudub käesolevas menetluses menetlusosalisteks mitteolevaid isikuid. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei oma tähtsust XXX kinnistu müügitehingu sõlmimata jäämise asjaolud. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamine tühistada. Kohus peatas hagi tagamisena täitemenetluse täiteasjas nr 024/2009/1357 18.09.2009 kohtumäärusega. Hagihind on TsMS § 125 esimese lause alusel 741 595,80 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.