2-09-45727 Dowell-Grupp OÜ hagi OÜ Eristar Properties vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 47 396,61 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dowell-Grupp OÜ apellatsioonkaebus Hagejad Dowell-Grupp OÜ (registrikood 10703671, asukoht Ed. Vilde tee 52-159, Tallinn), esindajad L R ja vandeadvokaat Äili Rodi; Kostja OÜ Eristar Properties (registrikood 11058445, asukoht Pirita tee 20, Tallinn), esindaja Janno Kuusk. 26.01.2012, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.09.2010 otsus Dowell-Grupp OÜ hagis OÜ Eristar Properties vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Dowell-Grupp OÜ kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.11.09.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 05.08.2009 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks oli 18.01.2008 sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Hüpoteegiga tagatud nõude suurus on 741 595,80 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 77 867 krooni ja täitemenetluse kulu 300 krooni. 586 627,72 krooni suuruses nõudes on lepitud kokku asendustäitmine summas 586 627,72 krooni, mis ei näe ette hüpoteegi realiseerimist ja 154 986,08 krooni suurune nõue on täidetud. Täitemenetluse algatamiseks esitas hageja täitedokumendina 18.01.2008 poolte vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks on p. 1.1. kohaselt kinnistu XXXXXXX. Lepingu p. 3.1. kohaselt seati hüpoteegi summa 1 miljon krooni ning tagati kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenesid 16.01.2008 sõlmitud võlgnevuse ajatamise kokkuleppest ja selle võimalikest lisadest (p. 3.2.1); ja p. 3.2.2 kohaselt tagas hüpoteek kõik nõuded, mis tulenevad sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest.
3.16.01.2008 sõlmisid pooled kohustuste refinantseerimise kokkuleppe, milles lepiti kokku poolte vahel 19.09.2007 sõlmitud ja Harju Maakohtu 25.09.2007 määrusega tsiviilasjas 207-17827 kinnitatud kompromisslepingus ettenähtud 750 000 krooni suuruse võla tasumise ajatamine 3 kuu ja 12 päeva võrra. Sama kokkuleppega määrati intressi maksmise kohustus 5% kuus ja suurendati viivist 0,25%-lt päevas 4%-ni päevas. Kokkuleppe p. 6 kohaselt seadis võlgnik võlausaldaja kasuks samast kokkuleppest tulenevate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks võlgnikule kuuluvale kinnistule aadressil XXXXXX hüpoteegi. Refinantseerimise kokkuleppe järgi oli laenu tagastamise tähtaeg 14.04.2008. Hageja maksis kostjale 06.03.2008 laenu tagasi 500 000 krooni. 23.07.2009 esitas kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks hageja vastu 741 595,80 krooni sissenõudmiseks.
4.Kostja nõue hageja vastu XXXXXXXX asuvale kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimiseks võla 741 595,80 krooni on lubamatu, kuna pooled on seotud isikute kaudu kokku leppinud teistsuguses kohustise täitmises ehk on muudetud hüpoteegi seadmise tagatiskokkulepet, ja see uus kokkulepe ei võimalda hüpoteeki realiseerida. Kostja nõue 154 968,08 krooni on täidetud ennetähtaegselt 19.08.2008 Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid L Rile esitatud õigusteenuse arve nr 148 tasumisega hageja poolt. 16.01.2008 sõlmisid pooled kohustuste refinantseerimise kokkuleppe, mis oli juba kantud ühisest äriideest hageja seaduslikule esindajale L. Rile kuuluva XXXXX kinnistu omandamiseks ja arendamiseks. Vaid sel põhjendusel nõustus hageja andma juba tekkinud kohustuse täiendavaks tagatiseks XXXXXXX asuva kinnistu. 16.01.2008 notariaalse lepinguga seatud hüpoteek tõendab, et poolte vahel käisid XXXX äriplaani läbirääkimised ning omavahel on seotud nii kostja kui ka Wallenium Invest OÜ ning XXXXX müügiks sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokoll ja seal kokkulepitud täiendavad kokkulepped. Hageja sai kahju tekkimisest teada seoses XXXXXX äriprojekti nurjamisega OÜ Wallenium Invest poolt, lepingust taganemise avalduse tegemisega ja hageja vastu eelnimetatud nõuete esitamisega juulis 2009.a.
5.Hageja kokkulepete tõttu kolmandate isikutega on tekkinud olukord, kus lepingu täitmist ei ole enam võimalik nõuda ning osaliselt on ära langenud esialgses hagis nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjaoluna eksisteerib laenulepingust summas 70 800 krooni tulenev nõue summas 154 968,08 krooni on täidetud. Tulenevalt poolte vahelistest lepingulistest suhetest, on hagejal kostja vastu rahalised nõuded, millistega ta tasaarveldab kostja nõuded enda vastu.
Hageja kahjunõuded ja suurused on järgmised. 1) 2004.a tehtud hageja poolt OÜ-le Vinta Vänta Varandus 150 000 krooni suurune makse, millele lisandub saamata jäänud tulu perioodil 22.10.2004-01.08.2008 kohtulikus kokkuleppes määratud tähtajani 53% põhisummast ehk 79 500 krooni, kokku 229 500 krooni. Sellele lisandub kahju perioodi eest, mis moodustab kostja poolt võlgnevuse 250 000 krooni eest nõutud erinevad kõrvalnõuded kuni tsiviilasjas nr 2-09-45727 hagi esitamiseni summas 336 627 krooni. Hageja kahjunõue on 01.01.2008 seisuga 228 500 krooni ja perioodil 01.01.2008-05.08.2009 336 627 krooni, 05.08.2009 seisuga kokku 565 127 krooni. 2) Kahjunõue tulenevalt XXXXX äriprojektis ettenähtud õigusabikulude tasumiseks OÜ Resuul Investeeringud poolt summas 70 800 hageja nimele vormistatud laenulepinguga, mis kokku moodustab 05.08.2009 seisuga põhisumma 70 800 krooni, millele lisanduvad kõrvalnõuded summas 84 168,08 krooni, kokku 154 968,08 krooni. Hageja tasaarvestab oma nõude kostja vastu summas 565 127 krooni kostja nõudega hageja vastu summas 586 627,72 krooni. Alternatiivsena juhuks, kui kohus ei loe tõendatuks, et 19.08.2008 poolte vahel sõlmitud laenuleping on täidetud ja sundtäitmine selles osas lubamatu, tasaarvestab hageja oma nõude kostja vastu summas 154 968,08 krooni kostja nõudega hageja vastu summas 154 968,08 krooni. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
7.Hageja on esitanud väiteid, millel puudub seos tegelikkusega. Vaidlust ei ole selles, et: 1) 25.09.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-17827 kinnitatud kompromissi kohaselt võlgnes hageja kostjale 750 000 krooni; 2) 16.01.2008 sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja tasub 750 000 krooni kostjale hiljemalt 14.04.2008 + intressi ja viivise; 3) 18.01.2008 notariaalse hüpoteegilepingu kohustuse täitmise tagamiseks allkirjastasid 23.04.2008 L. R ja Wallenium Invest OÜ lepingueelsete läbirääkimiste protokolli XXXXXX kinnistu omandamiseks; 4) 05.08.2009 esitas kostja avalduse täitemenetluse algatamiseks 16.01.2008 kokkuleppest tulenevate kohustuste sundtäitmiseks.
8.Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited ja arutlused kokkulepetega seotud asjaolude kohta. Ebaõige on, et kostja aktsepteeris L. R ja Wallenium Invest OÜ suhetest tekkivaid võimalikke õigusi ja kohustusi ja loeb ennast nendega seotuks. Kostja osanike ringi kuulub ka rahvusvaheline investor ja oluliste kohustuste võtmine kostjale või kostja poolt olulistest õigustest loobumine on võimalik ja ÄS kohaselt lubatud ainult osanike otsusega. Sellist osanike otsust ei ole. Poolte vahel puudub kokkulepe, et XXXXX projektiga kaetakse hageja võlad kostjale. Hageja ei ole selle tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. 23.04.2008 allkirjastatud dokumendis reguleeritakse võimaliku tasumise tähtaja pikendamist ja tagatist, kuid puudub viide võimalikule hageja võlgnevuste kustutamisele. Hageja nimetatud XXXXX kinnistu müügitehingu sõlmimata jätmiste põhjustega kostja ei nõustu. Tehing ei jäänud sõlmimata OÜ Wallenium Invest finantsvahendite puudumise tõttu, vaid seetõttu, et hageja seaduslik esindaja L. R ei saavutanud kokkulepet XXXXXX kinnistut koormanud hüpoteegipidajaga.
9.Hageja on eksinud hea usu põhimõtte vastu, esitades kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lootes hoiduda kohustuse täitmisest. Kostja on võimaldanud hagejale alates 2008.a jaanuarist võlgnevuse tasumist osadena ja pikema perioodi jooksul. Hageja ei ole tõendanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise aluseks olevate asjaolude olemasolu. Käesolevas menetluses ei saa asuda arutlema kolmandate isikute poolt sõlmitud kokkuleppe asjaolusid ning analüüsima kolmandate isikute omavaheliste suhete tühisust või kehtivust, kuna nad ei ole menetluse pooled ning kolmandate isikute vaheline kokkulepe ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
10.Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja nõue kostja ees on täidetud, ajatatud või tasaarvestatud, s.t et sundtäitmine oleks lubamatu. Kostja nõue ei ole
rahuldatud. 06.03.2008 tasus hageja 500 000 krooni. Hageja väide, et kostja poolt hagejale antud laen 70 800 krooni loeti tasutuks hageja poolt nimetatud summa tasumisega hageja advokaadibüroo kontole on väär ja tõendamata. Seega on täitmata võlg 154 968,08 krooni suuruses.
11.Hageja viited tagatiskokkuleppe sõlmimisele on asjakohatud, kuna AÕS § 346 lg 2 tagatiskokkuleppe muutmine peab olema notariaalses vormis. Sellist dokumenti ei ole, millest tulenevalt on kehtiv esialgne s.o 18.01.2008 poolte vahel sõlmitud tagatiskokkulepe.
12.Kuna XXXXX kinnistu müügilepingut ei ole sõlmitud, siis ei saa 23.04.2008 kokkuleppest kostjale tekkida õigusi ega kohustusi.
13.Poolte refinantseerimise kokkuleppe p. 3 järgi kohustus hageja tasuma kostjale võlgnetavalt summalt intressi 5% kuus kuni põhivõlgnevuse nõuetekohase täitmiseni. Kuna hageja tasus 06.03.2008 hagejale 500 000 krooni, siis vähendas kostja tasutud summast eelkõige intressi ja seejärel põhiosa võlgnevuse ning hageja põhiosa võlgnevuseks kostja ees jäi 312 500 krooni. Täitemenetluse algatamise avalduses on kostja põhistanud nõude kujunemise printsiipe. Kostja loobus mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest lähtuvalt osaliselt intressinõudest ning vähendas viivise ja leppetrahvinõudeid 50% võrra. Kostja on arvutanud viivist ja intressi hagejale soodsaimalt. Kui kostja oleks arvestanud alates 14.04.2008 hageja võlgnevusele kokkuleppe p. 4 alusel viivist 0,4% päevas, siis oleks hageja võlgnevuse summa suurem.
14.16.01.2008 kohustuste refinantseerimise kokkulepet sõlmides ei olnud pooltel kokkulepet XXXXXX kinnistu omandamiseks, vastasel juhul oleks seda kajastatud kokkuleppes. Kinnistu tagatiseks andmise põhjus oli võlgnevuse suuruses ja hageja suutmatuses võlgnevust kohe tasuda. Kostja oli nõus võlgnevust ajatama üksnes juhul, kui hageja kohustus saab tagatud hüpoteegiga. Hageja väide, et hüpoteegi seadmine oli hea tahte märk, on ebaõige. 16.01.2008 kokkuleppes oli tagasimakse tähtaeg 14.03.2008 ning üksnes hageja palvetele vastu tulles oli kostja nõus juba sõlmitud kokkulepet parandama ja andma hagejale 1 kuu täiendavat lisatähtaega võlgnevuse tasumiseks. Igasugune seos kohustuste finantseerimise kokkuleppel ja XXXXX kinnistul OÜ Wallenium Invest ja L. Ri koostööl puudus. Hageja otsib kahe tehingu vahel seoseid, et hoiduda kohustuste täitmisest. Kostja on mitmel korral pikendanud hageja kohustuste maksetähtaega, sest hageja ei ole olnud suuteline võlgnevust tasuma. XXXXX kinnistuga seotud kokkulepped olid eraldiseisvad kokkulepped iseseisvate äriühingute ja isikute vahel, kes ei ole pooled ning nende sidumine hageja kohustuste täitmisega kostja ees ei ole asjakohane.
15.Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-07-17827 on jõustunud. Hageja on asunud arvustama ja vaidlustama 27.09.2007 jõustunud kohtulahendit ning asjaolusid, millel lahend tugineb, ning sellest kohtulahendist kui täitedokumendist tulenevat kostja nõude põhjendatust.
16.Mõistetamatuks jääb kahjunõude seos käesoleva vaidlusega, samuti on hageja nõudes puudu selgitused ja põhistused kahju tekkimise aluse, kujunemise ja suuruse osas. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab hageja tõendama kahju olemasolu, samuti põhjusliku seose kahju põhjustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Samuti ei ole hageja selgitanud, põhistanud ega tõendanud, et poolte vaheliste lepinguliste suhete eesmärgiks ja sisuks oli ka saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine. Samuti peab hageja põhistama, kas kahju oli kostjale ettenähtav. Eelnimetatud asjaolusid hageja kahju hüvitamise nõudest ei nähtu ega selgu, mistõttu esitas kostja hageja kahjunõuetele täies ulatuses vastuväite. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Lisaks eeltoodule on hageja kahjunõude p-s 1 nimetatud nõue aegunud.
Maakohtu otsus
17.29.09.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) 25.09.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-17827 kinnitatud kompromissi kohaselt võlgnes hageja kostjale 750 000 krooni; 2) 16.01.2008 sõlmisid pooled kohustuste finantseerimise kokkuleppe ning leppisid kokku, et hageja tasub 750 000 krooni kostjale hiljemalt 14.04.2008 + võlgnetavalt summalt intressi 5% kuus ja viivist 0,4% tasumisega viivitatud summalt päevas; 3) 18.01.2008 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hüpoteek kostja kasuks hagejale kuuluvale kinnistule XXXXXXX; 4) 06.03.2008 tasus hageja kostjale tagasi laenu 500 000 krooni; 5) 23.04.2008 allkirjastasid L. R ja Wallenium Invest OÜ lepingueelsete läbirääkimiste protokolli XXXXX kinnistu omandamiseks; 6) 23.07.2009 esitas Resuul Investeeringute OÜ L. Rile teate 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemise kohta ja nõudekirja 250 000 krooni tagastamiseks; 7) 27.07.2009 kirjaga teatas L. R, et ei nõustu 24.07.2009 teatega 23.04.2008 lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemise kohta; 8) 05.08.2009 esitas kostja Tallinna kohtutäiturile Arvi Pink täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks oli notariaalne 16.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping; 9) 17.09.2009 sai hageja nimetatud täitmisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega kätte.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt sundtäitmiseks esitatud nõuet saab täita ning kas hagejal on kahju hüvitamise nõuded, mida ta saab kostja sundtäitmiseks esitatud nõudega tasaarvestada.
20.Poolte vahel on 16.01.2008 sõlmitud kohustuste refinantseerimise kokkuleppe, milles lepiti kokku poolte vahel 19.09.2007 sõlmitud ja Harju Maakohtu 25.09.2007 määrusega tsiviilasjas 2-07-17827 kinnitatud kompromisslepingus ettenähtud 750 000 krooni suuruse võla tasumise ajatamine 3 kuu ja 12 päeva võrra. Sama kokkuleppega määrati intressi maksmise kohustus 5% kuus ja suurendati viivist 0,25%-lt päevas 4%-ni päevas. Kokkuleppe p. 6 kohaselt leppisid pooled kokku võlgniku poolt võlausaldaja kasuks samast kokkuleppest tulenevate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks võlgnikule kuuluvale kinnistule aadressil XXXXXXX 5 päeva jooksul hüpoteegi seadmise. Refinantseerimise kokkuleppe järgi oli laenu tagastamise tähtaeg 14.04.2008. 18.01.2008 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on p. 1.1. kohaselt kinnistu XXXXXXX. Lepingu p. 3.1. kohaselt seati hüpoteek summaga 1 miljon krooni ning tagati kõik lepingu p. 3.2.1 nõuded omaniku vastu, mis tulenesid 16.01.2008 sõlmitud võlgnevuse ajatamise kokkuleppest ja selle võimalikest lisadest; ja p. 3.2.2 tagas kõik nõuded, mis tulenevad sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest.
21.Nimetatud poolte vahel sõlmitud lepinguid tulnuks hagejal täita. Kuivõrd hageja 16.01.2008 ja 18.01.2010 lepinguid ei täitnud, siis esitas kostja 05.08.2009 Tallinna kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks oli notariaalne 18.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu; lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
22.Hageja ei ole menetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja poolt sundtäitmisele esitatud nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, s.t hageja ei ole tõendanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise aluseks olevate asjaolude olemasolu. Hageja väide, et 22.07.2009 Resuul Investeeringute OÜ (endise ärinimega Wallenium Invest OÜ) poolt L. Rile tehtud teade 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemise kohta on tühine, on asjakohatu. Hageja on käesoleval juhul esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille raames ei ole kohtul võimalik hinnata kolmandaid isikuid puudutavate tehingute tühisust. Nimetatud tehingu tühisus ei ole sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise hagi esemeks. Kohus ei saa otsustada menetlusosaliseks mitte olevate poolte õiguste ja kohustuste üle. Hagejal on hagiavalduses esiletoodud kolmandaid isikuid puudutavaid asjaolusid vaidlustada eraldi menetluses, kuhu on kaasatud kõik vaidlusaluseid tehinguid puudutavad isikud.
23.Samuti ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks täitedokumendi kõrvaldamine. Riigikohus on 31.01.2008 lahendi nr 3-2-1-134-07 p. 11 leidnud, et hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Samas p-s märgib kolleegium, et võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul tõesti sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Seega tulnuks hagejal esitada täitedokumenti puudutavaid vastuväiteid, mis oleks põhinenud pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda, et kõrvaldada täitedokumendi täidetavus.
24.Hageja ei ole tõendanud, et kostja aktsepteeris L .R ja Wallenium Invest OÜ suhetest tekkivaid võimalikke õigusi ja kohustusi ja luges ennast nendega seotuks. Kohus nõustus kostjaga, et nimetatud hilisematest kolmandaid osapooli puudutavatest dokumentidest saab käesoleva vaidlust puudutavana vaid näha, et kostja on hageja võlgnevuse tähtaega korduvalt pikendanud. Samas ei oma pikendamise asjaolu käesolevas asjas tähtsust, kuna hageja ei ole nimetatud kokkuleppeid täitnud.
25.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 154 986,08 krooni ulatuses oleks nõue täidetud. Samuti ei kinnita OÜ Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid konto väljavõte hageja poolt L. Ri eest arve nr 458 tasumist 70 800 krooni ulatuses. Dokument ei tõenda hagejal nimetatud ulatuses kostja ees võlgnevuse puudumist.
26.Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et poolte vahel oleks kokku lepitud asendustäitmine 586 627,72 krooni ulatuses. Kohus nõustus kostjaga, et tagatiskokkuleppe muutmine peab AÕS § 345 lg 2 kohaselt olema notariaalses vormis, kuid hageja sellist lepingut esitanud ei ole. Hageja on esile toonud erinevate kolmandate isikute vahel sõlmitud kokkuleppeid, mis ei tõenda sundtäidetava nõude puudumist kostjal. Hageja ei ole tõendanud ka avalduses toodud asjaolu, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe, mis keelab hüpoteegi realiseerimist.
27.Kohus jättis tähelepanuta ka hageja viited liialt suurele viivisele ja intressile. Kostja täpsustas, et on viivist ja intressi arvutanud hagejale soodsamalt. Juhul, kui hageja oleks arvestanud lühema perioodi jooksul hagejale intressi ja pikema perioodi jooksul viivist, oleks võlgnevus olnud hageja jaoks oluliselt suurem. Kostja loobus mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest lähtuvalt osaliselt intressinõudest ning vähendas viivise ja leppetrahvinõudeid 50% võrra, mille täpne arvutuskäik on ära toodud täitemenetluse algatamise avalduses.
28.Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada 27.09.2007 jõustunud kohtulahendit ning asjaolusid, millel lahend tugineb. Seetõttu on hageja esitatud kahjunõuded põhjendamatud. Samuti ei ole hageja kahjunõuete esitamisel tõendanud kahju olemasolu, samuti põhjuslikku seost põhjustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Nimetatud kahjunõuet ei saa hageja tasaarvestada kostja sundtäidetava nõudega, kuna kostja saab nimetatud nõuetele esitada VÕS § 200 lg 4 tulenevalt vastuväite.
29.Asjas ei oma tähtsust hageja esitatud 02.04.2002 sõlmitud notariaalne kinnistu ostu-müügi eelleping L. Ri ja OÜ Rosier Team vahel; TÜ MAHYD&CY, L. Ri ja OÜ Rosier Team poolt 02.04.2002 võla ülekandmise ja kohustise täitmise muutmise leping; 19.08.208 L. Ri poolt tehtud ja Tallinna notar Ü-R R poolt koostatud taganemisavaldus; L. Ri ja OÜ Sakala 11 poolt allkirjastamata kinnistu müügileping ja asjaõigusleping. Dokumendid puudutavad menetlusosaliseks mitteolevate isikute õigusi ja kohustusi ning ei oma seetõttu käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti ei oma tähtsust hageja esitatud 20.02.-06.03.2009 e-kirjavahetus ja A. E 15.05.2008 e-kiri I. Vle, kuna nimetatud
kirjavahetuses toodu puudutab käesolevas menetluses menetlusosalisteks mitteolevaid isikuid. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei oma tähtsust Sakala 11 kinnistu müügitehingu sõlmimata jäämise asjaolud.
30.Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
31.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
32.Kohtu väide, et kuivõrd hageja ei täitnud 16.01.2008 ja 18.01.2008 lepinguid, siis esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse, ei ole millegagi põhjendatud. Hageja esitas 26.08.2010 kohtuistungil kohtule taotluse võtta asja materjalide juurde hagiavalduse täiendus ja samuti selles esitatud väidete tõendamiseks ka täiendavad tõendid. 27.08.2010 maakohtu määrusega jäeti rahuldamata hageja taotlus tõendite asja juurde võtmiseks. Haginõue põhineb asjaolul, et pooled on 23.04.2008 sõlmitud protokolli p-s 11 kokku leppinud hüpoteegi kustutamises, võlasumma tasumise tähtaja pikendamises ja kohustuse täitmata jätmise tagajärgede muutmises. Seega on esialgne kostja nõue (tuleneb 16.01.2008 lepingust) ümber kujundatud teist liiki nõudeks, millele kohtu poolt hinnangu andmata jätmine on ebaõige. Vastasel juhul on kostja käitunud ebaausalt hageja suhtes, viinud teda tahtlikult eksitusse lubadustega osta hagejalt XXXX kinnistu ja kustutada hageja võlg (tuleneb 16.01.2008 lepingust).
33.Kohus leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja poolt sundtäitmisele esitatud nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, viitega TMS § 221 lg 1 sõnastusele. Maakohus eksis, tõlgendased TMS § 221 lg-t 1 kitsendavalt. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb arvestada asjaolu, et TMS § 2 lg 1 sätestab täitmisele esitamise seisukohast erinevaid täitedokumente. Osa täitedokumentide korral (eelkõige kohtulahendid) on poolte vahel tekkinud vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud kohus. Seetõttu on ka mõistetav TMS § 221 lg 2 sätestatud oluline piirang sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus. Samas on osa täitedokumentide korral (eelkõige notariaalselt tõestatud lepingud) tegemist olukorraga, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. TMS § 221 lg-t 1 tuleb tõlgendada laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõue on peale selle tekkimist ümberkujundatud. Praegusel juhul on kohtutäiturile täitmiseks esitatud notariaalselt tõestatud leping. Laiendav tõlgendamine võimaldaks võlgnikule efektiivsemat õiguskaitset. Arvestada tuleb ka sellega, et hagi esitamiseks on TMS § 221 lg 3 järgi sätestatud lühike aegumistähtaeg. Lühikese aegumistähtaja eesmärk on selgitada enne täitemenetluse tegelikku toimumist, kas täitedokumendi täitmine on lubatav. See aitab vältida tulevast võimalikku tagasitäitmist.
34.Kohtu väide, et lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemiseks tehtud avalduse tühisuse tuvastamist ei ole kohtul võimalik hinnata, on ekslik. Kohus peab lepingueelsete läbirääkimiste protokollist tekkinud õigusi ja kohustusi tuvastama, siis saab kohus hinnata ka lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemiseks tehtud avalduse kehtivuse asjaolusid. Hageja ei nõustu kohtuga selles, et justkui ei ole hageja tõendanud, et kostja suhtes kehtiks lepingueelsete läbirääkimiste protokollist tulenevad õigused ja kohustused. Hinnata tuleb protokolli teksti, kus on kostja nimeliselt ära toodud, koos muude asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. E. Ä osas taotles hageja tema vande all ülekuulamist ja nii tuleb hageja taotlust mõista. TsMS § 267 lg 1 sätestab, et pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja.
23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli p-s 11 sisalduv kokkulepe on allkirjastatud kostja juhatuse liikme E. Ä poolt. Kostja vaidles vastu sellele, et 23.04.2008 sõlmitud protokolli p. 11 näol oleks tegemist kostjale siduva kokkuleppega. Seepärast tuleb hagejal nimetatud asjaolu tõendada E. Ä vande all ülekuulamise teel.
35.Hageja ei nõustu kohtuga selles, et hageja saab esitada vaid selliseid vastuväited, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Kuna praegusel juhul ei ole täitedokumendiks kohtulahend, ei kohaldu ka TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirang. Kohtul tuleb vaadata poolte vahelisi õigussuhteid tervikus. Arvestada tuleb olulisi asjaolusid, mis puudutavad XXXXXX kinnistu ostmislubadusi. Arvestada tuleb ka neid tehingu dokumente, mis on poolte vahel 06.10.2004 sõlmitud ehitise müügilepingust tuleneva müügihinna 490 000 krooni tagastamise ja kahju hüvitamise nõude osas tehtud, milline fikseeriti Harju Maakohtu 25.09.2007 määrusega. Hageja on nimetatud õigussuhte (06.10.2004 sõlmitud ehitise müügilepingust tuleneva müügihinna 490 000 krooni tagastamise ja kahju hüvitamise nõue) osas esitanudki vastavad dokumendid, mida kohus peab hagi lahendamisel sisuliselt analüüsima. Poolte praegusi suhteid tuleb vaadata kogumis sellega, kuidas on pooled käitunud enne täitmisele esitatud lepingu sõlmimist, sõlmimise ajal ja pärast seda. 06.03.2008 hageja tehtud 500 000 krooni suurune makse kostjale ja detailplaneeringu kulude tasumine hageja poolt kostja kasuks vähendasid samuti hageja võlga. Ekslik ja hagimaterjaliga vastuolus on kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et 154 986,08 krooni ulatuses oleks nõue täidetud, samuti on ekslik kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et poolte vahel oleks kokku lepitud asendustäitmine 586 627,72 krooni ulatuses. 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli punktis (v) on märgitud hageja võla suuruseks 337 500 krooni.
36.Arusaamatu on maakohtu väide, et hageja ei ole tõendanud notariaalses vormis tagatiskokkuleppe muutmist. 16.01.2008 leping ei ole oma olemuselt notariaalselt tõestatud leping. Seega said pooled seda lepingut muuta, selleks ei olnud vaja muuta tagatiskokkulepet ega hüpoteegilepingut. Pooled muutsidki nimetatud lepingut 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli p-s 11.
37.Põhjendamata on kohtu järeldus, et kohus jätab tähelepanuta hageja väited liialt suure viivise ja intressi kohta. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda ka viivise vähendamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-09 leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Samuti on võimalik vaidlustada intressi suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-06 leidnud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest. Nimetatud sätted on kohus jätnud sisuliselt kohaldamata.
38.Kostja soovib sisuliselt saada raha 16.01.2008 lepingu järgi: põhiosa 312 500 krooni, intress 106 519,80 krooni, viivis alates 15.04.2009 167 607,92 krooni, kokku 586 627,72 krooni. 19.08.2008 lepingu järgi: põhiosa 70 800 krooni, intress 3540 krooni, viivis 30 628,08 krooni, leppetrahv 50 000 krooni, kokku 154 968,08 krooni. Viivis, leppetrahvid ja intressid ei ole sellises ulatuses põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
39.Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
41.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Erinevalt hagejast, leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja poolt kahtluse alla seatud sundtäitmise vajalikke eeldusi ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
42.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohtu järeldused peavad ringkonnakohtu hinnangul paika nii sundtäitmise aluseks olevate tehingute kehtivuse kui täidetavuse osas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt esiletoodud asjaolud kolmandate isikute vaheliste kokklepete kohta ei saa mõjutada käimasolevat täitemenetlust. Hageja väited sundtäitmise aluseks olevate tehingute muutmise kohta ei ole tõendamist leidnud ja seepärast ei saa kohus nendega hagi lahendamisel arvestada. Sama kehtib ka hageja väidete kohta kahju hüvitamise nõuete olemasolu ja tasaarvestuse olukorra esinemise kohta. Kohtumenetluses tasaarvestamise avalduse tegemisel ei piisa üksnes paljasõnalistest väidetest tasaarvestamise olukorra tuvastamiseks. Tasaarvestuse eeldusi (vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu ning aktiivnõude sissenõutavust ja passiivnõude täidetavust) tuleb kohtule ka kohtumenetluses esitatud nn protsessuaalse tasaarvestamise avalduse esitamise korral tõendada üldises korras. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidetavate nõuetega mittearvestamine käesolevas menetluses ei välista hageja õigust esitada oma nõudeid kostja või hageja väitel tehingutega seotud kolmandate isikute vastu iseseisvas hagimenetluses.
43.Vastuseks hageja väitele, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks annab alust hageja mittenõustumine kokkulepitud ja kostja poolt 50% ulatuses vähendatud määras viivist maksta, selgitab kolleegium, et viivise nõude rahuldamisel tuleb pidada silmas viivise eesmärki, mis peab tagama poolte vastastikust huvi kohustuse tähtaegse täitmise vastu. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja poolt taotletav viivis ebamõistlikult suur ega ebaproportsionaalne. Arvestada tuleb üldise praktikaga viiviste vähendamisel, mille kohaselt on kohtud lugenud ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust (nt lahendid 3-2-1-66-05, 3-2-1-72-05 ja 3-2-1-92-05).
44.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
45.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.