28.septembril 2010 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu A M hagi S M vastu kinkelepingust taganemiseks ja uue kande tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks 950 000 krooni Hageja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat A Vinkel (AB Hansa Law Offices, Gonsiori 7, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja S M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Arri Tooming (OÜ Advokaadibüroo Arri Tooming, Tallinna 21,Rakvere; e-post: [email protected])
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asi läbivaadatud kohtuistungil
24.augustil 2010
Kohtuistungil osalesid
A M, adv A Vinkel, kostja S M, adv Arri Tooming
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A M hagi S M vastu kinkelepingust taganemiseks ja uue kande tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks.
2.S M menetluskulud, va ekspertiisitasu 1980 krooni, jätta A M kanda. Mõista hagejalt A M S M kasuks välja õigusabikulu 52 752 (viiskümmend kaks tuhat seitsesada viiskümmend kaks) krooni.
3.Tasuda riigi eelarve vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo Arri Tooming riigi õigusabi tasu 6625 krooni ja riigi õigusabi kulu 1200 krooni, kokku 7825 (seitse tuhat kaheksasada kakskümmend viis) krooni (käibemaksuta, adv Tooming ei ole käibemaksukohuslane).
4.Välja mõista A M riigituludesse S M osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu hüvitamiseks kokku 7825 krooni. Nõutud summa tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 2800049777, maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number ja viide kohtuotsuse täitmisele. Hüvitise tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teiseslausesettenähtud ulatuses.
5.S M kanda jääb allkirjaekspertiisi tasu 1980 krooni.
6.A M menetluskulud jäävad täies ulatusestema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebusesei taotleta sE lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seadusessätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebusesesineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
01.aprillil 2003. a. esitas A M Tallinna Linnakohtusse (nüüdne Harju Maakohus) S M vastu hagi, milles palus tunnistada, et ta on seaduslikult taganenud kostjaga sõlmitud kinkelepingust. Menetluse kestel täiendas ja täpsustas hageja oma nõudeid, paludes tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr. xxx S M omanikukande kustutamiseks ning A M omanikuna sissekandmiseks. Harju Maakohtu 10.11.2008 otsusega kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 18.09.2009 kohtuotsusega tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. 24.08.2010 kohtuistungil kohus teatas menetlusosalistele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 16.09.2010. Seoseskohtuniku haigestumisega 14.09.2010 – 17.09.2010 kohus muutis otsuse teatavakstegemise aega.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
24.08.2006 kohtuistungil hageja kinnitas, et tema lõplik nõue on esitatud 20.04.2006 esitatud hagi terviktekstis. Hageja kinkis kostjale 23. juulil 2002. a. notariaalselt tõestatud kinkelepinguga korteri asukohaga Tallinnas Xxx. 25. veebruaril 2003. a. taganes hageja kinkelepingust notariaalse lepingust taganemise avaldusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg. 1 kohaselt ning tegi kostjale ettepaneku kinkelepinguga omandatud korter hagejale üle anda. Kostja hageja ettepanekule ei reageerinud. Kinkelepingust taganemine on toimunud nõuetekohase notariaalse avaldusega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et taganemise avalduse on kostja kätte saanud. Hageja on taganenud kinkelepingust VÕS § 267 p. 1 alusel, sest kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. 3. juunil 2003 kanti vaidlusalune korter korteriomandina kinnistusraamatusse registriosa nr xxx all, kingitud vallasasi on kinnistamiskande järel muutunud kinnisasjaks. See asjaolu ei takista hagi rahuldamist. Kuna tegemist on sama Tallinnas, Xxx asuva korteriga, mis on kinnistatud korteriomandiks registriosa nr xxx all, võib tunnustada hageja õigust tuvastada kostja kohustus ka kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks ilma, et vaidlustataks eraldi kinnistusregistriosa avamist. Korteriomandi seadmisel ei muutu sisuliselt korteriomandi olemus.
Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna eluruumide erastamise seaduse § 211 ja §214 lg 5 järgi isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Kande tegemisega on kostja alusetult rikastunud hageja arvel. Kande kustutamiseks saab asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt esitada nõude isik, kE õigust on ebaõige kandega rikutud ja kes soovib kannet muuta. AÕS § 57 lg 1 kohaselt on kanne ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või kui see alus on hiljem ära langenud. Kinkelepingust taganemine on põhjendatud ja hagejal on tekkinud võlaõiguslik nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel omandi tagasikandmiseks. Kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanikuna, ta on puudutatud isikuks, kE nõusolek on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p 3 järgi vajalik asjaõiguse ülekandmisel. Kostja nõusolekut kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendada kohtuotsusega ja hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga saab lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks. Hageja on tõendanud taganemise sisulised eeldused: kingi saajana on kostja käitunud kinkija ema M M suhtes lugupidamatult ning tema suhtes korduvalt kasutanud vägivalda, kostja on ka hagejat korduvalt telefoni teel valimatult sõimanud. M M vastu suunatud lugupidamatut kohtlemist kinnitavad tunnistajate M M , KK ja RE ütlused ning lisatud kriminaalasja materjalid. Kostja jäme käitumine ei peaks jääma õiguslike tagajärgedeta. Hagejale on ema väga lähedane isik. Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Hageja on taganenud lisaks kinkelepingule ka asja omandi ülekandmise asjaõiguslepingust. Hageja on nõude suunanud kostja omandi tagasikandmise tahteavalduse kohtuotsusega asendamisele. 16.07.2010 täiendavates seisukohtades hageja märgib, et teda ei saa samastada tema venna ja kostja endise abikaasa A M . Hageja soovis kinkida kostjale korteri eelkõige kaastundest oma venna ja kostja ühiste laste vastu. Korteri ostu ja kinkimise eesmärk oli aidata kaasa abielu rahumeelsele lahutamisele ja tagada, et kostja lapsed saaksid elukoha. Meelepärase korteri valimisel osalesid hageja kinnitusel nii kostja kui hageja vend, kuid hageja poolt kostjale korteri kinkimisel ei ole mingisugust õiguslikku seost kostja ja hageja venna vara jagamisega. Kostja ja tema endise abikaasa ühisvara on jagatud 23.07.2002 notariaalselt tõestatud lepinguga, ühisvara hulgas ei ole kunagi olnud eluruume, mistõttu ei saanud kostja eeldada, et keegi talle lahutuse käigus uue eluruumi hangib. Kuna kostja võttis hagejalt suure väärtusega kinke vastu, siis on hagejal õigus uskuda ja loota, et see heategu lõpetab kostja pikaleveninud agressiivse rahulolematuse hageja sugulaste (vend ja ema) suhtes. Korteri vastuvõtmisele järgnenud korteri müükipanek, hageja ema solvamine avaldusega, et kogu M suguvõsa tuleb vangi panna; hageja ema majja tungimine ja keeldumine sealt lahkuda ning katse end võltsimisega hageja ema majja sisse kirjutada on käsitatavad ilmse tänamatusena.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnistanud. Kohus on hagi menetlusse võtnud ebaõigesti, menetledes hageja nõuet, mis on esitatud 17. aprillil 2003. a., seega ajal, kui sama kohtu menetlusesoli juba A M samasisuline nõue S M vastu. Hagi tuleb hagejale tagastada. Hageja esindajale Tambet M antud volikirja on allkirjastanud kostja endine abikaasa A M, mitte hageja. Hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, tegelikkuseson hagi rahuldamisest huvitatud kostja endine abikaasa A M. A M ostis vaidlusaluse korteri kostjale pärast seda, kui kostja sE iseseisvalt välja valis, realiseerimaks tema ja A M vahelist kokkulepet. Kokkuleppe kohaselt kohustus S M koos
alaealiste lastega korteri saamisel vabastama abielu ajal ühiselt soetatud, kuid M Mnimele registreeritud elamu. Kostja ei ole hagejalt saanud ühtegi dokumenti, milles hageja oleks teatanud kinkelepingust loobumisest, samuti ei ole ta kätte saanud notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avaldust. Hagiavaldusest ei selgu, kus ja kuidas taganemise avaldus kostjale kätte toimetati. Taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole mitte avalduse koostamise aeg, vaid teise pooleni jõudmise aeg. Vastavalt VÕS § 270 esimesele lõikele võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hagiavaldusest ei selgu, millist käitumisakti peab hageja selliseks, mis on tõlgendatav VÕS § 267 lg 1 mõttes jämeda tänamatuse ülesnäitamisena. Hageja kirjeldab umbmääraselt selliseid asjaolusid, mis toimusid alles pärast väidetavat üleütlemist ega saanud kujundada hageja avalduse tegemist. Täidetud ei ole taganemise sisulised eeldused, hageja peab tõendama, et tal oli õigus kinkelepingust taganeda. Õige ei ole väide, et kostja on kinnistusraamatu kande tegemisega rikastunud hageja arvel. A M ei ole kostja suhelnud enne kinkelepingu sõlmimist ega pärast seda. Kostja tahteavaldus ei asenda hageja tahteavaldust tema kinnistusraamatusse sissekandmiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 näeb ette, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda sama seaduse § 267 punktides 1 – 3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 alusel võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
3.Asjas ei ole vaidlust sE üle, et A M kinkijana, kinkija abikaasa TM nõusolekul, ja S M kingisaajana sõlmisid 23. juulil 2002 notariaalselt tõestatud vormis kinkelepingu, kinke objektiks oli Tallinnas Xxx asuv korter kui vallasasi. Tallinnas XXXasuva korteriomandi kohta registriosa avamisel kanti S M kinnistusraamatusse 03.juunil 2003 korteriomandi omanikuna 11.septembri 2002 kinnistamisavalduse alusel, korteriomand on tema valduses.
4.Hagiavalduse ja sE lisade kohaselt on hageja kinkelepingust taganenud kahel korral. 14.10.2002 hageja saatis kostjale tähitud postiga lihtkirjaliku teate lepingust taganemiseks, teade ei sisalda taganemise põhjendust. Kostja eitab teate kättesaamist. Kostja seletas 18.05.2010 kohtuistungil, et teate kättesaamise kohta on allkirja andnud kostja poolõde JLL, kes pahatahtlikult jättis teate kostjale edastamata; kostja ja tema poolõe vahel oli sel ajal vaidlus nende ema korteri omandiõiguse üle; poolõde suhtles kostja lastega ning võis viibida kostja elukohas teate toomise ajal. 25.02.2003 notariaalselt tõestatud lepingust taganemise avaldusega hageja avaldas soovi taganeda kinkelepingust VÕS § 268 lg 1 alusel põhjendusel, et S M on oma käitumisega näidanud üles jämedat tänamatust A M ja tema lähedaste inimeste vastu, kuna on korduvalt solvavalt käitunud ning ei täitnud M M sõlmitud lihtkirjalikku kokkulepet vabastada Tallinnas, XXXasuvad eluruumid peale kinkelepingu sõlmimist, mis oli A M poolt kinkelepingu sõlmimise eelduseks. Notariaalselt tõestatud vormis taganemisavalduse kostjale kättetoimetamine enne hagi esitamist ei ole tõendamist leidnud. Hageja soovis notariaalse taganemisavalduse kostjale kättetoimetamist tõendada tunnistaja MO ütlustega (I kd lk 258 – 259). M. O seletas, et
dokumendi üleandmiseks hageja läks kostja koju, tunnistaja nägi, et kostja tuli ukse peale, hageja andis kostjale paberi ning kostja seda tagasi ei andnud; tunnistaja oli sel ajal 5-10 m eemal autos ning ei näinud, millise dokumendi täpselt hageja kostjale üle andis, kuid tunnistaja arvates oli tegemist kinkelepingust taganemise avaldusega, mida tunnistaja varem oli autos lugenud ning mille üleandmiseks hageja, olles tunnistajaga teel maale, põikas läbi kostja elukohast. Kohus leiab, et tunnistaja väide, et A M andis kostjale üle just lepingust taganemise avalduse, on oletuslik ega ole seetõttu käsitatav taganemisavalduse kostjale kättetoimetamise tõendina. Kohus leiab, et eelnevale vaatamata on taganemisavalduse formaalsed eeldused täidetud, sest mõlemad taganemisavaldused on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 12.05.2003, hageja on hagiavaldusele vastanud 26.05.2003, sEks ajaks oli 23.07.2002 kinkelepingu sõlmimisest möödunud vähem kui aasta. Ka kostja möönis menetluse käigus, et taganemisavaldused on talle kätte toimetatud koos hagimaterjalidega VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul.
5.Kohus leiab, et hagejal puudusid kinkelepingust taganemiseks materiaalsed eeldused. Hageja on lepingust taganemise põhjendusena esile toonud kostja jämeda tänamatuse hageja ja tema ema suhtes. Menetluse käigus hageja loobus mitme episoodi kostja tänamatusena käsitlemast. Asja uuel arutamisel maakohtus hageja leidis, et kostja tänamatus väljendus järgmises: - kostja hakkas hageja teadmata varsti pärast kinkelepingu sõlmimist lepinguesemeks olnud korterit müüma, selline tegevus oli hagejale arusaamatu ja väljendas tänamatust hageja kui kinkija suhtes, sest korteri müügiga oleks nullitud kingi eesmärk tagada abielu lahutuse järel elukoht kostja ja tema endise abikaasa/hageja venna lastele; - kui hageja soovis kostjalt saada selgitust korteri müümise kohta, solvas kostja hagejat; - samuti solvas kostja hageja ema, kes hakkas samuti huvi tundma korteri müümise põhjuste kohta; lisaks ähvardas kostja hageja ema, et M suguvõsa pannakse vangi. - 2002.a. novembris kostja püüdis ennast tagasi sisse kirjutada M XXX aadressil asuvasse, hageja emale kuuluvasse elamusse; ilmselt sel eesmärgil oli kostja linnaosavalitsusest 13.06.2002 omavoliliselt kaasa võtnud dokumente. - 2002.a. novembris kostja M oma asjade järel käies sisenes elamusse omavoliliselt ning hageja ema oli sunnitud kutsuma politsei. Eelloetletud asjaolude alusel hageja leiab, et kostja ei ole kinget väärt.
6.23.02.2003 kinkelepingust taganemise avaldusest (tl 27 – 28) nähtub, et hageja seadis kinkelepingu sõlmimise eelduseks, et kostja täidab kostja, tema endise abikaasa A M ja hageja ema M M vahel sõlmitud lihtkirjalikku kokkulepet vabastada Tallinnas XXXasuvad eluruumid pärast kinkelepingu sõlmimist. Seega eeldas hageja kingisaajalt vastusooritust. Kinkelepingus ei ole kostjale kinke eeldusena mingeid tingimusi seatud. Samuti on tunnistajate M.-E. Mi, K. H, MH MB, R. G ja R. E ütlustega tõendatud, et kostja S. M koos lastega kolis 2002.a. suvel XXXelamust tegelikult välja ning asus elama vaidlusalusesse korterisse.
7.Kohus leiab, et lepingust taganemist õigustavaks ja jämedat tänamatust kinnitavaks ei saa pidada kostja poolt 2002.a. novembris kohalikule omavalitsusele esitatud taotlust registreerida tema elukohaks uuesti XXX. Nõmme linnaosa valitsuse 13.02.2003 kirja nr 1-8/03/174 (I kd lk 134) kohaselt S M esitas 07.11.2002 elukohateate tema elukoha registreerimiseks aadressil XXX; nimetatud aadressi ei kantud rahvastikuregistrisse kostja elukohana M.-E. M kirjaliku keeldumise tõttu. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 40 lg 6 kohaselt juhul, kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, tuleb teatele lisada eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku luba elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. XXX omanikuks oli registreeritud M.-E. M. Seega ei oleks kostjal olnud võimalik 2002.a. novembris ilma hageja ema teadmata ja nõusolekuta registreerida oma elukohaks XXX. Elukohateate esitamine ei toonud hagejale ega tema emale kaasa mingeid kahjulikke tagajärgi. Kostja poolt omavoliliselt tõendite kaasavõtmine Nõmme
LOV-st toimus 2002.a.juunikuus, so enne kinkelepingu sõlmimist. Enne kinkelepingu sõlmimist toimunu ei saanud mõjutada hageja soovi kinkelepingust taganeda. Hageja väide, et kostja soovis tõendeid kasutada pettuse teel oma elukoha XXXaadressil registreerimiseks, on oletuslik. Lisaks ei selgitanud hageja, mil viisil oleks sel eesmärgil olnud kasutatavad hageja ema 11.02.2002 esitatud avaldus A. M elukoha aadressandmete muutmiseks, hageja ema passi koopia või XXX elamu ostu-müügi lepingu koopia.
8.Samast Nõmme LOV kirjast nähtub, et hageja ema M.-E. M oli juba 11.02.2002 esitanud Nõme LOV-le avalduse S M elukoha aadressandmete muutmiseks. Sel ajal M.-E. M ise XXX elamus ei elanud (tunnistajana ülekuulamisel M.-E. M kinnitas, et elab XXX aadressil 2002.a. maikuust), kostja ja tema abikaasa pidasid läbirääkimisi ühisvara jagamiseks ning XXX elamu kostja poolt vabastamiseks. Kohtule on esitatud vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimisega samal päeval, 23.07.2002 vormistatud kohtulik kokkulepe tsiviilasjas nr 2-3022/02 (I kd lk 265), millest nähtuvalt M-E M oli 2002.a. algusesesitanud Tallinna linnakohtule hagi A M ja S M vastu nõuetega tunnistada hageja õigust uue üürilepingu sõlmimisest keeldumiseks, lugeda üürileping lõppenuks alates 15.02.2002 ning tõsta kostjad A ja S M koos alaealiste lastega välja eluruumist asukohaga XXX teist eluruumi vastu andmata. Enne M.-E. M eelnimetatud hagi esitamist oli S M 20.11.2001 esitanud kohtule hagi A M vastu abielu lahutamiseks. Kostja väidetel ostis kostja endine abikaasa XXX elamu aastaid tagasi oma perele elukohaks, tegemist on abikaasade ühisvaraga. Tunnistaja RE seletustest (I kd lk 108) nähtub, et pärast S M2002.a. väljakolimist elas 2002-2003.a. XXX elamus koos M M ja A M iga ka viimase uus abikaasa KM. Seega XXX eluruumi vabastamise kokkuleppe sõlmimisele vaatamata elas A M E elamus edasi. Arvestades 2002.a. talvel - kevadel kostja ning A M vahelist vaidlust XXX elamu ühisvara hulka kuulumise või mittekuulumise üle, järeldub eeltoodust, et M.-E. M hagi võis olla ajendatud soovist võtta kostjalt XXX elamus elamise õiguslik alus ja seeläbi välistada tema võimalikud nõuded seosesXXX elamuga. Eelkirjeldatud asjaoludest koos järeldub, et kostjale hageja poolt etteheidetavale väidetavale solvavale ja agressiivsele käitumisele hageja ema suhtes eelnes ajaliselt hageja ema poolt kostja suhtes avalikult vaenulik käitumine (milleks tagaselja väljakirjutamine ja väljatõstmise hagi esitamine ilmselgelt on).
9.Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest – 2002.a. jaanuaris, veebruaris ja aprillis koostatud abikaasade ühisvara jagamise lepingu projektidest (II kd lk 106 – 109, lk 112 – 114, 117 - 120, kostja lepingulise esindaja A. Toominga ja hageja venna A M vahel 2002.a. aprillis-mais peetud e-kirjavahetusest (II kd lk 110-11, 115) nähtub, et kõne all oli XXX korteri omandamine kostjale (või tema laste nimele) tingimusel, et vastutasuks kostja koos lastega lahkub XXX elamust. Kuna ka hageja ise kinnitab, et kingi motiiviks oli aidata kaasa kostja pereprobleemide lahendamisele ning tagada kostja ja tema abikaasa lastele elukoht pärast lahutust, on ainetu hageja väide, et kinge ei ole seotud kostja abielulahutuse ja ühisvara jagamisega. Seega tuleb kostja väidetava jämeda tänamatuse hindamisel arvesse võtta abielulahutuse ja ühisvara jagamisega kaasnenud kostja pingelisi suhteid tema endise abikaasa ja viimase sugulastega (sh hageja).
10.Hageja on enda suhtes avaldatud jämeda tänamatusena esile toonud üksnes korteri müüma hakkamist ning kostja poolt ühekordset solvavat väljendusviisi, kui 2002.a. septembris hageja soovis kostjalt telefoni teel infot kingitud korteri müümise kohta. Muud hagejale etteheidetavad käitumise episoodid on seotud kostja käitumisega hageja ema suhtes. Kohus otsuseseespool leidis, et jämeda tänamatusena ei ole käsitatav elukohateate esitamine kostja poolt. Kohus leiab, et kinkelepingu sõlmimisele eelnenud pooltevahelisi suhteid ning kinkelepingu sõlmimise asjaolusid (korter kingiti kostjale vastutasuks XXX elamust väljakolimise eest) arvesse võttes ei ole jämeda tänamatusena käsitatav ka ühekordne väidetavalt ilma loata sisenemine XXX elamusse 08.11.2002, kui hageja tõi elamust ära laste asju.
11.Kinkelepingus on pooled kokku leppinud, et lepingueseme omand läheb kinkijalt kingisaajale üle lepingu allakirjutamisel. Samuti on lepingus sätestatud kinkeobjekti valduse
kostjale üleandmise ajaks hiljemalt 26.07.2002. Kinkelepingus ei seatud kostjale lepingueseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks mingeid piiranguid ega tingimusi. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist (asjaõigusseaduse § 68 lg 1). Eeltoodu alusel oli kostja õigustatud kingitud korterit oma äranägemise järgi käsutama, sh soovi korral võõrandama. Hagejal ja tema emal ei olnud seadusest tulenevat õigust teha kostjale ettekirjutusi kinkelepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise osas. Seetõttu ei saanud kostja soov korterit müüa ning korteri müügikuulutuse avaldamine anda hagejale alust kinkelepingust taganemiseks VÕS § 268 ja § 267 p 1 alusel. Kohtu jaoks on veenev kostja seletus, et 108,8 m2 eluruumide pinnaga korter oli kostja ja tema 2 lapse jaoks liiga suur, kostjal ei olnud vahendeid suure korteri ülalpidamiseks, kostja soovis korteri müüa ja osta asemele väiksema korteri. Seega on ennatlik ja põhjendamatu hageja seisukoht, et korteri müümise järel oleksid hageja vennalapsed jäänud elukohata ning sEga oleks kinkelepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärk ära nullitud.
12.Kostja poolt hageja ja tema ema väidetav suuline solvamine 2002.a. septembris ei ole tõendatud. Kohus ei arvesta sesosas tõendina hageja ema M-E M tunnistajana antud seletusi. On mõistetav, et hageja ema soovib hagi rahuldamist. Võttes lisaks arvesse hageja ema ja kostja vahelisi halbu suhteid sel ajal, on põhjendatud kahtlus tunnistaja M-E M ütluste objektiivsusesteda ennast puudutava kostja väljendusviisi osas. Tunnistajana üle kuulatud kostja poeg Mark M (I kd lk 127 – 128) kinnitas, et M Mi, kes on tunnistaja vanaema, ja S M omavahelised suhted on pigem halvad, M M on tunnistaja isa (hageja venna) poole peal, tunnistaja hoiab oma ema poole. Hageja 2002.a. septebris väidetava solvamise kohta kostja poolt puuduvad igasugused tõendid.
13.Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks toime pannud XXXaias lillejuurte läbilõikamise, solvavate graffiti-kirjutiste tegemise XXX elamu lähedale elektrikapile ja plangule. Tunnistaja M. M kinnitas, et elektrikilbile „s.m. libu“ ja betoonseinale „A666“ kirjutas tema, kui oli väike, kostja sEga seotud ei ole. S.m on tunnistaja hüüdnime Statik month initsiaalid ning libu oli lihtsalt ropp sõna. Lisaks toimus tunnistaja R. Eeki sõnul väidetav lillejuurte läbilõikamine 2003.a. suvel, so pärast taganemisavalduse kostjale kätte toimetamist. Asja uuel menetlemisel maakohtus hageja nendele episoodidele enam ei tuginenud ning kohus neid põhjalikumalt ei analüüsi.
14.Kuna kohus tuvastas, et hagejal ei olnud materiaalõiguslikku alust kinkelepingust taganemiseks, on kinkeleping kehtiv ning hagejal ei ole alust nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Kostjal ei ole kohustust anda nõusolek enda omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatust. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata.
15.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel jaotatakse käesolevas tsiviilasjas kohtukulud enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt, kuna hagi on esitatud enne 01.01.2006.
15.1.Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 esimese lause kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kE kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt sE poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 47 lg 2 teise lause kohaselt oli käesoleva hagi näol tegemist hinnata (hindamisele mittekuuluva) hagiga. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kE kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle kehtestatud suuruse.
15.2.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda, va S Mpoolt tasutud ekspertiisitasu 1980 krooni. Kostja taotles allkirjaekspertiisi, tõendamaks oma
väidet, et hagiavaldusele ei ole alla kirjutanud hageja, vaid hageja vend. Ekspert andis arvamuse, et hagiavaldus on allkirjastatud hageja enda poolt, mistõttu kohus jätab ekspertiisitasu kostja S. Menda kanda.
15.3.Kostja esitas 24.08.2010 kohtuistungil õigusabikulude väljamõistmise taotluse summas kokku 52 752 krooni, mille kostja on tasunud õigusabi osutamise eest perioodil 22.07.2005 – 16.02.2009 esitatud arvete alusel. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 (jõustus 12.09.2008) „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ lg 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Kostja taotletavate õigusabikulude suurus moodustab maksimaalmäärast ca 25 %. Arvestades asja keerukust ja menetluse kestust – asi on olnud kohtu menetlusesüle 7 aasta, menetlus on toimunud kahes kohtuastmes, hageja on korduvalt oma nõuet täpsustanud, asjas on peetud hulgaliselt istungeid ning üle on kuulatud mitmeid tunnistajaid, on kostja poolt kantud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab kulud hagejalt kostja kasuks välja taotletud ulatuses. 15.4.Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
16.Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramine Alates 23.02.2010 esindas adv A. Tooming kostjat S Mit riigi õigusabi korras. 23.02.2010 kohtumäärusega anti S. Mile riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täies ulatusesosamaksetena 1 aasta jooksul alates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg –le 1 riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 23 lg 1 alusel kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määrusesvõi jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. Adv A. Toomingas taotles kohtult määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 6625 krooni (ei sisalda käibemaksu) ning välja mõista riigi õigusabi osutamisega seotud kulud 1200 krooni (isikliku sõiduauto kasutamine Rakvere – Tallinn –Rakvere 18.05, 23.08, 24.08 = 600 km x 2 kr/km). Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud kuni 01.07.2010 tasumääraga 150 krooni/pooltunni eest järgmiselt: konsultatsioon ja vestlus kliendiga 2 h, 18.05.2010 kohtuistungil esinemine 1,5 h, tõendite otsimine 2002.a. flopikettalt 2h, toimiku materjalidega tutvumine ja ettevalmistumine kohtus esinemiseks 2,5 h; tasumääraga 250 krooni/pooltunni eest (alates 01.07.2010): Riigikohtu lahendite analüüs 1h, kohtuvaidlusteks ettevalmistumine 23.08.2010 1,5h, hageja seisukohtadega ja 17.07.10 esitatud tõenditega tutvumine 0,5h, 23.08.10 kohtus toimikuga tutvumine 2h 20 min, 24.08.2010 istungil esinemine 1h. Lisaks sisaldab õigusabitasu taotluse kohaselt tasu Rakverest 100 km kaugusele riigi õigusabi osutamise kohta Tallinnasse jõudmiseks kulutatud aja eest 18.05.10, 23.08.10 ja 24.08.10 kokku 1650 krooni (550 krooni/kord). 01.07.2010 jõustunud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja Eesti Advokatuuri juhatuse 09.02.2010 ja 15.06.2010 otsustega muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiosutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” (edaspidi Kord) punktide 37 ja 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 15,98 EUR (so 250 krooni) iga poole tunni kohta. Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetlusesosalemise eest on samuti 15,98 EUR iga poole tunni kohta. Korra kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon kehtestas tasumääraks 150 krooni iga poole tunni kohta. Kohus, arvestades asja keerukust ja mahtu, adv Toominga poolt riigi õigusabi korras esindamise
ajal esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu ning sisu, leiab, et taotletud summa on põhjendatud ja advokaadile tuleb maksta riigi õigusabi korras osutatud teenuse eest tasu ning hüvitada kulud taotletud suuruses, so kokku 7825 krooni (6625 krooni riigi õigusabi tasu + 1200 krooni riigi õigusabi kulu).
17.RÕS § 25 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel käesoleva seaduse § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – sesosas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kuivõrd kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, vabaneb kostja ka 23.02.2010 kohtumäärusega talle pandud kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb riigile hüvitada hagejal A Mil. RÕS § 26 lg 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitis tasuda riigi tuludesse kohtuotsuse jõustumisest arvates 15 päeva jooksul, sE kohustuse rikkumisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teiseslausessätestatud ulatusesalates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.