Muud › Muud hagiasjad

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Kostja hagi ei tunnistanud. Kohus on hagi menetlusse võtnud ebaõigesti, menetledes hageja nõuet, mis on esitatud 17. aprillil 2003. a., seega ajal, kui sama kohtu menetluses oli juba Andres Meesiti samasisuline nõue Silja Meesiti vastu. Hagi tuleb hagejale tagastada. Hageja esindajale Tambet Mullarile antud volikirja on allkirjastanud kostja endine abikaasa A. M., mitte hageja. Hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, tegelikkuses on hagi rahuldamisest huvitatud kostja endine abikaasa A. M.. A. M. ostis vaidlusaluse korteri kostjale pärast seda, kui kostja selle iseseisvalt välja valis, realiseerimaks tema ja A. M.i vahelist kokkulepet. Kokkuleppe kohaselt kohustus Silja Meesit korteri saamisel vabastama koos alaealiste lastega abielu ajal ühiselt soetatud, kuid M. M. nimele registreeritud elamu. Kostja ei ole hagejalt saanud ühtegi dokumenti, milles hageja oleks teatanud kinkelepingust loobumisest, samuti ei ole ta kätte saanud notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avaldust. Hagiavaldusest ei selgu, kus ja kuidas taganemise avaldus kostjale kätte toimetati. Taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole mitte avalduse koostamise aeg, vaid teise pooleni jõudmise aeg. Vastavalt VÕS § 270 esimesele lõikele võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hagiavaldusest ei selgu, millist käitumisakti peab hageja selliseks, mis on tõlgendatav VÕS § 267 lg. 1 mõttes jämeda tänamatuse ülesnäitamisena. Hageja kirjeldab umbmääraselt selliseid asjaolusid, mis toimusid alles pärast väidetavat üleütlemist ega saanud kujundada hageja avalduse tegemist. Täidetud ei ole taganemise sisulised eeldused, hageja peab tõendama, et tal oli õigus kinkelepingust taganeda. Õige ei ole väide, et kostja on kinnistusraamatu kande tegemisega rikastunud hageja arvel. Andres Meesitiga ei ole kostja suhelnud enne kinkelepingu sõlmimist ega pärast seda. Kostja tahteavaldus ei asenda hageja tahteavaldust tema kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Esimese astme kohtu otsus

TsÜS § 69 lg. 1 kohaselt tuleb tahteavaldus tegija poolt väljendada ja kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud või eemalviibija korral siis, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Lisaks taganemise sisulistele alustele on pooltel ka vaidlus asjaolu üle, kas hageja tahteavalus on kostjale edastatud, ehk kas on täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused. Kostja kinnitas 14. oktoobril 2008. a. toimunud kohtuistungil, et ta ei ole kinkelepingust taganemise avaldust kätte saanud. Kostja eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid ehk tahteavalduse saamist, seega lasub selle asjaolu täiendava tõendamise kohustus hagejal. Tunnistaja M. O. ütlustega ei ole see asjaolu piisavalt tõendanud. Tunnistaja oli küll hageja perekonnatuttavana teadlik Andres Meesiti soovist kinkelepingust taganeda ja luges notari poolt vormistatud taganemisavaldust, kuid viibis autos, kui hageja läks dokumente kostjale üle andma. Tunnistaja nägi väidetavalt, et Silja Meesit tuli ukse peale, kuid tema ja Andres Meesiti jutuajamist ei kuulnud, hiljem hagejaga sel teemal ei rääkinud. Seega ei ilmnenud tunnistaja ütlustest just vaidlusaluse dokumendi üleandmine kostjale, tunnistaja ei viibinud poolte kohtumise juures ega teadnud ka nimetada, mil see toiming täpselt aset leidis. Hageja ei ole ka hagiavalduses esile toonud daatumit, mil ta kinkelepingust taganemise avalduse kostjale esitas. Taganemisavalduse koostamise kuupäeva 25. veebruari 2003. a. ei saa pidada teisele poolele avalduse tegemise päevaks. Tähtsust ei oma taganemisavalduse teatavakstegemisel ka see, et hageja vastavasisulise hagi esitas

kuulub hagi läbi vaatamata jätmisele, kui menetluses on samade poolte vaheline asi sama eseme kohta samal alusel. Asjaolu, et kohus jättis asja läbi vaatamata teisel alusel, ei oma tähtsust, oluline on, et menetluses ei oleks ühe ja sama kostja vastu sama hageja poolt esitatud samaliigilist nõuet samas asjas. Kohtul on TsMS § 293 lg. 1 kohaselt õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kostja vaidlustas hageja allkirjad kohtule esitatud dokumentidel. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktiga nr. DK 0044-07/901 on tõendatud, et eelnimetatud dokumendid on allkirjastanud Andres Meesit. Apellatsioonkaebus Hageja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasja tagasi lahendamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on põhjalikult analüüsinud 25. veebruaril 2003. a. notariaalselt tõestatud taganemisavalduse kättetoimetamist kostjale. Samas on kohus esitanud seisukoha ka

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et TsMS § 656 lg. 1 p. 5 ja § 657 lg. 1 p. 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada, tsiviilasi aga saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et 23. juulil 2002. a. sõlmisid hageja ja kostja notariaalses vormis kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale Tallinnas Xxxxx xxx-xx asuva korteri ja milles pooled leppisid kokku lepingu eseme omandi üleminekus kostjale. 3. juunil 2003. a. toimus vaidlusaluse korteri esmakinnistamine ja kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Korteriomand on kostja valduses. Hageja esitas nõude omandi tagasikandmiseks VÕS § 268 lg. 1 ja § 1028 lg. 1 alusel, leides, et kostja nõusoleku selleks saab TsÜS § 68 lg. 5 järgi asendada kohtuotsusega, millega kostja taoline kohustus tuvastatakse. Omandi tagasikandmiseks esitatud nõuet põhjendas hageja kinkelepingust taganemisega seetõttu, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust kinkija ja tema lähedaste vastu. Niisugusele nõudele võivad aluse anda VÕS § 268 lg. 1 (kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda sama seaduse § 267 punktides 1 – 3 ettenähtud juhtudel) ja § 1028 lg. 1 (kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära). VÕS § 267 punktis 1 sätestatu kohaselt võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldamise eelduseks on, et hageja poolt kinkelepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused oleksid täidetud. Pooled vaidlesid nii lepingust taganemise formaalse külje kui sisuliste aluste olemasolu üle. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused ei ole täidetud, ega käsitlenud otsuses lepingust taganemise materiaalõiguslikku külge. Maakohus leidis õigesti, et lepingust taganemise formaalse eelduse täitmiseks tuleb lepingust taganemise kohta teha avaldus vastaspoolele (VÕS § 188 lg. 1), kusjuures see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg. 1). Maakohtu põhjendusega lepingust taganemise formaalse külje tõendamatuse kohta ei saa aga nõustuda. Nii on hageja lisaks esialgses hagiavalduses (kd. I, tl. 3 – 5) märgitule menetluse kestel esitanud mitmeid avaldusi hagi muutmiseks, täpsustamiseks ja täiendamiseks (kd. I, tl. 20 – 21, 43 – 44, 66 – 68, 148 – 150, 243), sealhulgas kohtu poolt TsMS § 376 lg. 6 alusel nõutud hagiavalduse tervikteksti (kd. I, tl. 148 – 150). Nendes avaldustes tõi hageja esile, et tegi kinkelepingust taganemise kohta kaks tahteavaldust: 14. oktoobri 2002. a. kuupäeva kandva lihtkirjaliku tahteavalduse, mille saatis kostjale tähitud postiga, ja 25. veebruari 2003. a. notariaalse tahteavalduse, mille andis kostjale üle tunnistaja juuresolekul. Mõlemad tahteavaldused esitas hageja ka kohtule (kd. I, tl. 7 ja 29 ning tl. 27 – 28). Maakohus piirdus otsuses üksnes 25. veebruari 2003. a. kuupäeva kandva tahteavalduse kostjani toimetamisega seonduvaga ega käsitlenud üldse seda, miks ei ole tähtsust 14. oktoobri 2002. a. tahteavaldusel. Hagiavalduse terviktekstis viitas hageja küll üksnes 25. veebruari 2003. a. tahteavaldusele, kuid hilisemas menetluses on mõlemad pooled vaielnud ka selle üle, kas kostja on 14. oktoobri 2002. a. tahteavalduse kätte saanud. Nii vaidlesid pooled selle üle 13. juuni 2008. a. kohtuistungil, mil kostja väitis, et Eesti Posti teatele (aga see on esitatud, tõendamaks 14. oktoobri 2002. a. tahteavalduse üleandmist kostjale) on alla kirjutanud A. M., mitte tema, hageja aga väitis, et taganemisteate kättesaamist kinnitas kostja 2004. a. õigeksvõtuga, mille peale kostja selgitas tahteavalduse kättesaamise omaksvõtu asjaolusid (kd. I, tl. 236 – 237). Ka kohus on siis kostjat selle tahteavalduse kättesaamise kohta küsitlenud (samas). Lisaks tugines hageja sõnaselgelt asjaolule, et kostja tema tahteavalduse

varasemas menetluses kinnitas (kd. I, tl. 272 pöördel). Seega on pooled 14. oktoobri 2002. a. tahteavalduse kostjale edastamise menetluses vaidluse alla toonud ja kohus ei ole otsuses põhjendanud, mis võimaldas jätta sellele asjaolule hinnang andmata. Kolleegium leiab, et jätnud käsitlemata 14. oktoobri 2002. a. tahteavaldusega seonduva ja igasuguse hinnanguta kostja poolt kohtumenetluses selle asjaolu omaksvõtu (kd. I, tl. 58), millele hageja tugines, aga ka selle tahteavalduse kostjale saatmise kohta esitatud tõendi (kd. I, tl. 7 ja 29) nagu sellegi, et menetluse kestel esitas kostja ekspertiisi tegemiseks vajaliku võrdlusmaterjalina vaidlusaluse taganemisavalduse ise kohtule (kd. I, tl. 171, 172), jättis maakohus täitmata TsMS § 442 lg. 8 lausetes 2 ja 3 sisalduvad nõuded, mille kohaselt kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, ja kõiki tõendeid analüüsima. Kohus on jätnud asjas olulise asjaolu tuvastamata. Lisaks sellele juhtis hageja menetluses läbivalt tähelepanu asjaolule, et ta on mõlemad vaidlusalused tahteavaldused lepingust taganemise kohta kohtule esitanud ning kostja on nendest teadlik (näit. kd. I, tl. 148, 243), kostja on aga hagejale vastuseks väitnud, et nendel asjaoludel ei ole tähtsust (kd. I, tl. 157, 248). Maakohus ei ole otsuses ka nendele väidetele tähelepanu pööranud ega põhjendanud, miks need ei ole olulised. Arvestades asjaoluga, et Riigikohus on põhimõtteliselt tunnistanud võimalust lugeda lepingu tühistamisavaldus esitatuks, kui see sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada (3-2-1-140-07 p. 35; 3-2-1-41-04 p. 22; 3-2-1-29-04 p. 17 ja 18), põhjust ei ole aga taganemisavalduse esitamist käsitleda teisiti, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha ka selles osas, miks ei ole vaidlusaluses asjas hagiavaldusele lisatud taganemisavalduste kostjale kättetoimetamisega täidetud hageja poolt kinkelepingust taganemise formaalseid eeldusi. Selleski osas ei vasta otsus TsMS § 442 lg. 8 lausele 2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuses toodud põhjendus ei ole piisav hagi rahuldamata jätmiseks. Eespooltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada, sest see eeldab olulisel määral uute faktiliste asjaolude tuvastamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ennekõike tuvastada, kas hageja poolt kinkelepingust taganemise formaalne eeldus on täidetud. Kui maakohus leiab, et see eeldus on täidetud, tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada ka faktilised asjaolud, mille põhjal saab järeldada lepingust taganemise materiaalsete eelduste täitmist, seega seda, kas kostja on oma käitumisega hageja või tema lähedaste suhtes üles näidanud jämedat tänamatust ning kas lepingust on taganetud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Lõppkokkuvõttes tuleb kohtul otsustada, kas vaidluses tuvastatud asjaolud annavad hagi rahuldamiseks alust. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue läbivaatamise sisulisele tulemusele.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.