Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXXXXX.

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. 17.06.2010 esitas S- ja TOÜ (likvideerimisel) kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 29.06.2010.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgnik asutamisest (12.07.2005.a) alates tegelenud füsioteraapiateenuste, treeningualaste konsultatsiooniteenuste osutamisega, samuti treeningprogrammide tootmise ja müügiga. Pankrotiavalduse kohaselt oli äriühing kuni 2007.aastani edukas, kuid alates 2007.a olukord muutus, kliente jäi vähemaks ja tekkisid likviidsusprobleemid. 2009.a majandusaasta aruande kohaselt ei ole äriühingul töötajaid ja juhatuse liikmele tasu ei ole makstud. 19.02.2010.a on äriregistris tehtud lõpetamiskanne. Ajutine haldur on suhelnud võlgniku juhatuse liikmega, kelle sõnul otsustasid osanikud likvideerida äriühingu ning likvideerimise käigus selgus, et ei jätku vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tuleb esitada pankrotiavaldus. AS-is SEB Pank omab OÜ S- ja T arvelduskontot , mille saldo on seisuga 15.07.2010.a null (0) krooni. Konto on halduri avalduse alusel arestitud 13.07.2010.a ja eelnevalt Maksu- ja Tolliameti poolt. Laenukohustused panga ees puuduvad. On sõlmitud teenusleping U-Net Business. Äriühingul on panga ees kaardi hooldustasu võlg 45 krooni ja võlgnevus väljavõtete/teatiste eest 20 krooni. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmetel OÜ S- ja T väärtpaberikontot avanud ei ole ja ühtegi väärtpaberit äriühingu nimel registreeritud ei ole. Kassa jääk on 16.08.2010.a bilansi ja võlgniku vastuse kohaselt 312 krooni, kassa jääk ei ole haldurile üle antud. Nõuded ostjate vastu bilansi kohaselt puuduvad. 16.08.2010.a bilansi kohaselt ei ole äriühingul varusid, ettemakseid ega antud laene. Võlgniku vastuse kohaselt kuuluvad vara hulka 2005.a arvutikomplekt ning veloergomeeter. Arvutikomplekti soetamismaksumus oli võlgniku sõnul 2000 krooni ja ergomeetri soetusmaksumus 5000 krooni. Kuna tegemist on 5 aastat vanade seadmetega, siis on need nii võlgniku sõnul kui ka halduri arvates amortiseerunud ning arvuti väärtuseks hindab haldur 500 krooni ja ergomeetri väärtuseks maksimaalselt 1000 krooni. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole. Seega on põhivara kokku 1500 krooni ulatuses. Kogu vara on kokku maksimaalselt 1812 krooni.

Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku poolt esitatud bilansi ja võlausaldajate nimekirja põhjal on võlgnikul järgmised kohustused:

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. S- ja TOÜ (likvideerimisel) esitas pankrotiavalduse 17.06.2010. Pankrotiavalduses märgib võlgniku esindaja maksejõuetuse põhjusena klientide vähesust, mis hakkas tekkima juba 2007.aastal. Alates 01.04.2009.a lõpetas äriühing igapäevase tegevuse, kuna tekkisid likviidsusprobleemid ja ei olnud võimalik enam tegevust jätkata. Kogu vara on äriühingul kokku maksimaalselt 1812 krooni. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 59 444,56 krooni. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud majanduslangusest, mille tõttu jäi kliente vähemaks ja tekkisid likviidsusprobleemid ning lõpuks maksejõuetus. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 07.09.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded S- ja TOÜ (likvideerimisel) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 20 000 krooni 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab S- ja TOÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks IP(ik 45906282742). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur palub mõista välja ajutise halduri tasu 12 000 krooni (8 tundi x 1 ́500 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 3960 krooni) Terje E arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4676,40 krooni (sisaldab km 20%) PKOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS- is Swedbank OÜ-lt S- ja T(registrikood XXX, asukoht XXX). Seega palgafond on kokku 15 960 krooni, millele lisandub hüvitis 4676,40 krooni. Kokku 20 636,40 krooni. Haldur palub hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 6200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu tuleb välja mõista riigilt 6200 krooni ulatuses ning võlgnikult tuleb välja mõista ajutise halduri tasu Terje E kasuks 12 000 krooni ulatuses ja pankrotimenetluse kulude hüvitis 4676,40 krooni OÜ PK kasuks. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.