Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses AS-i K hagi R R vastu kahju 353 170.49 krooni hüvitamise nõudes. 19.11.2009 esitas hageja hagiavalduse täienduse. 18.02.2010 esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Taotluses märgib hageja, et kohus on määranud antud asjas kolm eelistungit, kuhu kostja ei ole kohale ilmunud, samuti ei ole temale saadud kohtukutseid kätte toimetada. Hageja taotleb kohtukutse kättetoimetamist Ametlike Teadaannete kaudu. Samuti taotleb hageja ka hagiavalduse täienduse kostjale kättetoimetamist Ametlike Teadaannete kaudu ning kui kostja jätab hagiavalduse täiendusele vastamata, teha tagaseljaotsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 03.06.2010 toimetas kohus Ametlike Teadaannete kaudu hagi täienduse kostjale kätte. Avaldatud teates hoiatati, et hagile vastuse mitteesitamisel lahendab kohus asja tagaseljaotsusega. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates menetlusdokumentide avalikust kättetoimetamisest. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 353 170.49 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 17500.00 krooni, hageja lepingulise esindaja kulud 19 575.00 krooni ning teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 200.00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 37 275.00 krooni (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 17 500.00 krooni, lepingulise esindaja kulud summas 19 575.00 krooni ning teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 200.00 krooni) hageja kasuks.

Heiki Kolk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.