lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-38517/21

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-38517/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1562
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-38517

Tsiviilasi

OÜ Juhkentali Nõuandla hagi Heino Peetersoo vastu 15 057.77 krooni väljamõistmiseks 11 547.95 krooni

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. märtsi 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Juhkentali Nõuandla apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): OÜ Juhkentali Nõuandla (registrikood: 11480121), esindaja Olga Närgi

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Vastustaja (kostja): Heino Peetersoo , esindaja Monika Meerets – Luberg Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 30. märtsi 2010 otsus muutmata. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud OÜ Juhkentali Nõuandla kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei

ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
OÜ Juhkentali Nõuandla esitas hagi Heino Peetersoo vastu 15 408 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on H. Peetersoo Narvas XXX asuva korteri omanik. Kostja ei ole tasunud temale korteriühistu poolt esitatud arveid. Kostja võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest 12 824.57 krooni ja viivisest 232.20 krooni. Korteriühistu nõue kokku on koos sissenõudmiskuludega 15 408 krooni. KÜ XXX loovutas oma nõude 30.07.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Juhkentali Nõuandla.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Heino Peetersoo vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud. Enne kostja korteriomanikuks saamist tekkinud võlgnevused perioodist september 1999. a kuni veebruar 2003. a on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Samuti ei ole KÜ XXX ega hageja nõuetekohaselt teavitanud kostjat nõude loovutamisest. Kostja leidis, et hagiavalduses märgitud võlgnevused ei lähe üle KÜS § 151 alusel uuele omanikule. Kostja tunnistas võlgnevust hagiavalduse esitamise seisuga summas 1 508.82 krooni, kuid teatas, et nimetatud võlgnevuse on ta tasunud 22.12.2009.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 30. märtsi 2010 lihtmenetluses tehtud otsusega hagi osaliselt ja mõistis Heino Peetersoolt välja põhivõla summas 1 508.82 krooni ja kohtukulud summas 500 krooni OÜ Juhkentali Nõuandla kasuks. Viivise nõude jättis kohus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõutakse kostjalt võlgnevust, mis on tekkinud perioodil september 1999. a kuni veebruar 2003. a ning hagi esitati kohtusse 06.08.2009. Seega esitati hagi üle kolme aasta hiljem pärast aegumistähtaja lõppemist. Kohus leidis, et alates korteriomandi üleminekust kostja omandisse on korteril lasuvad võlgnevused läinud kostjale üle KÜS § 51 alusel. Kuid hageja nõue on osaliselt aegunud ja kuna kostja esitas nõude aegumise vastuväite ja kohus pidas selle põhjendatuks, kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on KÜ XXX liige ja tema üürnikud elavad selles korteris ning tarbivad kommunaalteenuseid.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et võlgnevus summas 1 508.82 krooni oli tekkinud hagi esitamisel, kuid kostja tasus selle 22.12.2009 kohtumenetluse ajal. Kui kostja on osa võlga õigeks võtnud ja selle tasunud kohtumenetluse ajal, siis on tegemist kohtuotsuse täitmise küsimusega, sest hageja sellest osast hagist loobunud pole. Seega rahuldas kohus hagi nõude osas, mille kostja on õigeks võtnud, s.o 1 508.82 krooni ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja ega korteriühistu pole nõude loovutamisest kostjat enne kohtumenetlust teavitanud. Nõude loovutamisest teavitamine on oluline siis, kui kostja on ühele nõude loovutamise poolele, kas korteriühistule või hagejale, nõutava summa tasunud ning teine pool nõuab sama summat kohtu kaudu uuesti kostjalt sisse. Kohus tuvastas, et kostja polnud hagi esitamise seisuga nõutud summat kummalegi võlausaldajale tasunud. Seega ei oma kostjat nõude loovutamisest teavitamata jätmine käesolevas vaidluses tähendust. Kohus asus seisukohale, et kostjal on korteriomanikuna (ka siis kui ta on selle üürnikega asustanud) ja korteriühistu liikmena kohustus muuhulgas täita korteriühistu XXX üldkoosoleku otsuseid, korteriühistu põhikirja nõudeid ning maksetega viivitamise korral tasuma seadusest või muust kokkuleppest (KÜ põhikirjast) tulenevaid muid makseid (viiviseid). Kuna hageja ja KÜ XXX ei teavitanud nõuetekohaselt võlgnikku nõude loovutamisest jättis kohus viivise nõude rahuldamata (VÕS § 113 lg 4, § 172). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 10% ulatuses, s.o 500 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Juhkentali Nõuandla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. märtsi 2010 otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega nõue rahuldatakse täies ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole nõude esitamise tähtaeg aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kostja tunnistas võlgnevust võla tasumisega ning TsÜS § 158 alusel hakkab aegumistähtaeg alates võla tasumisest uuesti kulgema. Kostja tasus 13.04.2009 pärast makseteatise saamist 7500 krooni; 2) tuleneb viivise nõue KÜS § 7 lg-st 4 ja viivise nõue ei sõltu sellest, kas kostja teadis nõude loovutamisest või mitte; 3) rikkus maakohus TsMS § 330 lg-s 1 sätestatut. Maakohus andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks kuni 19.03.2010 ning teatas, et otsus tehakse avalikult teatavaks 30.03.2010. Kostja esitas kohtule 19.03.2010 täiendavad vastuväited, mis olid edastatud hagejale e-postiga alles 24.03.2010. Kohus ei andnud hagejale võimalust esitada oma vastuse kostja vastuväidetele, vaid tegi kohtuotsuse.
5.Heino Peetersoo vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt: 1) on ringkonnakohus ebaõigesti võtnud apellatsioonkaebuse menetlusse. Viru Maakohtu 30.03.2010 otsus on tehtud TsMS § 405 alusel lihtmenetluses. TsMS § 637 lg 21 võetakse lihtmenetluses tehtud otsuse peale apellatsioonkaebus ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis mõjutada lahendit. Viru Maakohus 30.03.2010 otsuses ei andnud luba edasikaebamiseks ning puuduvad seadusest tulenevad apellatsioonkaebuse esitamise õigust andvad alused; 2) tulenes hageja nõue osaliselt, s.o 11 315.75 krooni ulatuses, kuni 2003. a veebruarikuuni XXX Narvas asuvat elamu haldamisega tegelenud AS Narva Elamuvaldus poolt XXX korteri omanikule esitatud teenustasu arvetest. AS Narva Elamuvaldus esitatud tõendi kohaselt tekkis eelnimetatud võlgnevus AS Narva Elamuvaldus ees summas 11 315.75 krooni ajavahemikus september 1999. a kuni veebruar 2003. a. AS Narva Elamuvaldus loovutas eelnimetatud võlgnevuse KÜ-le XXX nimetatud isikute vahel 26.01.2009 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Hageja poolt omandatud AS Narva Elamuvaldus nõude aegumistähtaeg algas hiljemalt 31.12.2003 ning lõppes 31.12.2006. Seega aegus apellandi nõue summas 11 315.75 krooni 01.01.2007. a kell 00.00. Arvestades asjaolu, et kostja esitas taotluse kohaldada aegumist hageja nõude osas osaliselt, s.o 11 315.75 krooni ulatuses, on maakohus kohaldanud aegumist põhjendatult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue 11 315.75 krooni võlgnevuse, 232.20 krooni viivise ja osaliselt sissenõudmiskulude 2000 krooni väljamõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja nõue 11 315.75 krooni võlgnevuse eest ajavahemikus september 1999 kuni veebruar 2003 on aegunud. Nõude aegumine on tõendatud AS Narva Elamuvalduse arvestuse (t.l 68), KÜ XXX võlgnevuse arvestuse (t.l 60-61) ning AS Narva Elamuvaldus ja KÜ XXX kokkuleppega ja nõudeõiguse loovutamise lepinguga (t.l 54-59). Hageja seisukoht, et aegumine katkes TsÜS § 158 alusel kostja poolt 13.04.2009 7500 krooni tasumisega (t.l 34) on ekslik. Ringkonnakohus märgib, et 13.04.2009 oli hageja nõue 11 315.75 krooni aegunud ning aegunud nõude aegumistähtaeg ei saa katkeda ja uuesti alata. Lisaks nähtub kostja vastuväitest, et ta omandas korteri kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel ilma võlgnevusteta. Kostja nimetatud vastuväidet kinnitab võlgnevuse arvestus (t.l 60-61), millest nähtub, et vaidlusalusest võlast teavitati kostjat esmakordselt 2009. a veebruaris saadetud arvega.
8.Hageja nõue kostjalt viivise 232.20 krooni väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Viivise nõue 232.20 krooni tuleneb 2009. a juunikuu arvest (t.l 7 pöördel). Viivisenõude rahuldamise eelduseks on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav. Toimikuleht 7 pöördel olevast arvest saab järeldada, et viivist on arvestatud summalt 12 824.57 krooni. Maakohus tuvastas, et 12 824.57 kroonisest nõudest on aegunud nõue 11 315.75 krooni ulatuses. Kuigi kostja oli temalt väljamõistetud võlgnevuse 1 508.82 krooni tasumisega viivituses, ei nähtu asja materjalidest viivise arvestus ja ringkonnakohtul ei ole võimalik kindlaks teha, mis tähtpäevaks pidi kostja arved tasuma. Ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse seoses viivisenõude vaidlustamisega, kuid vaatamata sellele ei täpsustanud hageja viivise nõude asjaolusid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas viivise nõue 232.20 krooni on kooskõlas KÜS § 7 lg-s 4 sätestatuga. Maakohtu põhjendus viivise nõude 232.20 krooni rahuldamata jätmisel seoses nõude loovutamisega ei ole õige. Asja materjalidest nähtuvalt tulenes hageja viivise nõue KÜ XXX

esitatud 2009. a juunikuu arvest ning kostja ei ole väitnud, et võlgnevuse tasumine 22.12.2009 oleks tingitud nõude loovutamisest.

9.Maakohus jättis menetluskuludest 10% kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 krooni. Kostja ei ole seda maakohtu otsustust vaidlustanud. Maakohus arvestas menetluskulude hulka ka hageja poolt kantud sissenõudmiskulud 2000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue apellatsioonkaebuses mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud täies ulatuses ei ole põhjendatud. Sissenõudmiskulude näol ei ole tegemist menetlusosalise esindaja kuludega (õigusabikuludega) TsMS § 144 p 1 ja § 175 tähenduses. Sissenõudmiskulusid saaks välja nõuda üksnes otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 alusel ning seda ainult juhul, kui nende väljamõistmine ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust.
10.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja 01.09.2010 esitatud võlgnevuse arvestuse 2010. a juulikuu seisuga, kuna see ei puuduta vaidlusalust perioodi ning 18.02.2008 ja 13.04.2009 arved, kuna neid oleks hageja saanud esitada ka esimese astme kohtus.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja