Välja mõista kostjalt H P kohtukulud summas 500 (viissada) krooni hageja Juhkentali Nõuandla OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud osaliselt s.o. 10% ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
I ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 06.08.2009 a Viru Maakohtule hagiavalduse, millest nähtub, et kostja H P on korteri omanik Narva linnas aadressil XXX. H P on korteriühistu Daumani 16 liige. Korterelamus Daumani 16 Narvas tegutseb korteriühistu Daumani 16. Korteriühistu Daumani 16 on loovutanud oma nõudeõiguse H.P vastu nõude loovutamise lepinguga 30.07.2009 aastal Juhkentali Nõuandla OÜ-le (edaspidi: hageja). Nõude loovutamisest korteriühistu ega hageja võlgniku (kostjat) teavitanud ei ole. Hageja nõuab kohtu kaudu kostjalt H.P võlgnevuse tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhisumma 12 824,57 krooni, viivised 232,20 krooni ja kohtukulud 5 000 krooni.
II KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt on hageja nõue kostja vastu aegunud. Kostja leiab, et enne kostja omanikuks saamist tekkinud võlgnevused perioodist september 1999 kuni veebruar 2003 a on aegunud TSÜS § 146 lg 1 alusel. Ka pole Korteriühistu Daumani 16 ega hageja kostjat teavitatud nõuetekohaselt nõude loovutamisest. Kostja leiab, et nimetatud võlgnevused ei lähe üle KÜS § 15-1 uuele omanikule. Kostja tunnistab võlgnevust hagiavalduse esitamise seisuga summas 1 508,82 krooni, kuid teatab, et nimetatud võlgnevus on tasutud 22.12.2009 aastal.
III KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus lahendab asja lihtmenetluses (TsMS § 405) kohtuistungil. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, rahuldada osas mida hageja tunnistas, muud nõude osad on aegunud. Kohus märg. Esmalt käsitleb kohus kostja aegumise vastuväidet. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja käest nõutakse võlgnevust mis on tekkinud septembrist 1999 aastast kuni veebruarini 2003 ning hagi on kohtusse esitatud 06.08.2009 aastal, seega on hagi esitatud üle 3 aasta hiljem - aegumistähtaega rikkudes. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et varasemad võlgnevused ei lähe uuele korteriomanikule üle. Nimelt sätestab KÜS § 5-1, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kohus tuvastas, et nimetatud korteril lasus võlgnevus korteriomandi üleminekul H.P omandisse. Kuid eelpool nimetatud põhjusel on hageja nõue
osaliselt kostja vastu aegunud (v.a 1 508,82 kr)(TSÜS § 146 lg 1), kuna kostja esitas aegumise vastuväite ja kohus pidas seda põhjendatuks.
4.Pooled ei vaidle, et kostja on Korteriühistu Daumani 16 liige, et tema (üürnikud) elavad (kasutavad) ülalnimetatud korteris ja tarbivad kommunaalteenuseid. Elamus Narvas Daumani 16 tegutseb Korteriühistu Daumani 16. Pooled ei vaidle ka selle üle, et teatud võlgnevus summas 1 508,82 krooni oli tekkinud hagi esitamisel, kostja tunnistab seda, kuid tasus selle kohtumenetluse ajal 22.12.2009 aastal ( t 61, 66 pöördel). Kohus lahendab vaidlust hagis esitatud nõuete alusel. Seega kui kostja on osa võlga õigeksvõtnud ja selle tasunud kohtumenetluse ajal siis on tegemist kohtuotsuse täitmise küsimusega, sest hageja sellest osast hagist loobunud pole. Seega rahuldab kohus hagi nõude osas mille on kostja õigeksvõtnud s.o. 1 508, 82 krooni ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja ega korteriühistu pole nõude loovutamisest kostjat (võlgniku) teavitanud enne käesolevat kohtumenetlust. Nõude loovutamise kohta märgib kohus, et nõude loovutamisest teavitamine osutub oluliseks siis, kui kostja on ühele nõude loovutamise poolele – antud juhul – kas Korteriühistule või hagejale nõutava summa tasunud ning teine pool nõuab sama summat kohtu kaudu uuesti (teistkordselt) kostjalt sisse. Kohus tuvastas käesoleva kohtumenetluse käigus, et kostja polnud hagi esitamise seisuga nõutud summat kummalegi võlausaldajale tasunud. Seega ei oma kostjat nõude loovutamisest teavitamata jätmine käesolevas vaidluses tähendust, mida kostja saaks esitada vastuväitena enda kaitseks.
5.Kohtule on esitatud järgmised tõendid – kostja omandiõiguse kinnitus korterile XXX (t 6) kohta, kulukviitungid aprill 2009 - juuni 2009 a (t 7), nõudeõiguse loovutamise leping (t 8), politsei vastus 29.04.2009 a (t 8 pöördel), kostja tõendid – maksekorraldus nr 414 22.12.2009 a (t 32),maksekorraldus nr 358 13.04.2009 a (t 34), maksekorraldus nr 285 18.02.2009 a (t 36), saatmise kinnitused KÜ-le (t 38), KÜ-lt kostjale makseteatised 18.08.08 ja veebruar 2009 a koos juurdekirjutustega (t 40), adresseeritud kostja esindajale (t 42), kokkulepe kohustuse täitmise asendamise kohta 26.01.2009 a (t 54-55), nõudeõiguse loovutamise leping 26.01.2009 a (t 5659), tõend teenustasu arveldustest (t 60-61), Narva Elamuvalduse koopia faksist kostja esindajale teenustasude arvestus (t 68). Arvestused ja väljatrükid - kõik eelpool nimetatud dokumendid loeb kohus TsMS § 405 lg 1 p 5 mõttes lubatud tõenditeks. Kohus määras pärast kohtuistungit 09.03.2010 a (t lk 48-50) kompromissi sõlmimiseks tähtaja - hiljemalt 19.03.2010 a. Pooled kompromissi ei sõlminud. Kostja kohtule menetluskulude dokumente ei esitanud.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seaduse § 13 lg 1, korteriühistuseaduse § 2 lg 1, § 5 ja § 15-1, VÕS § 100, 101 lg 1 p 1 , 164 järgi on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
7.Kohus asub seisukohale, et kostjal on korteriomanikuna (ka siis kui ta on selle üürnikega asustanud) ja korteriühistu liikmena kohustus muuhulgas täita korteriühistu Daumani üldkoosoleku otsuseid, KÜ põhikirja nõudeid ning maksetega viivitamise korral tasuma seadusest või muust kokkuleppest (KÜ põhikirjast) tulenevaid muid makseid (viiviseid). Kuna hageja ja KÜ Daumani 16 ei teavitanud nõuetekohaselt võlgniku nõude loovutamisest jätab kohus viivise nõude rahuldamata (VÕS § 113 lg 4, § 172).
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta osaliselt ka kostja kanda. Kohus võib TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi näha lihtmenetluse otsuses ette ka menetluskulude suuruse. Hageja esitas kohtule riigilõivu kviitungi summas 3 000 krooni (t 9) ja nimetas õigusabikulude
(sissenõudmisekulud) suuruse - 2 000 krooni, seega kokku nõuab hageja kostjalt 5 000 krooni. Kohus on seisukohal, et korteriomanik on kohustatud täitma seadusest, KÜ põhikirjast, KÜ üldkoosoleku otsuse või korteriomanike vahelisest kokkuleppest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Korteriomanik peab olema KÜ juhatusele kätte saadav (informeerima oma asukohast), juhul kui ta ise nimetatud korterit igapäevaselt ei kasuta. Kokkulepete täitmisega viivitamine KÜ ja teiste korteriomanike ees pole õiguspärane. Kohustuse nõuetekohase täitmata jätmisega on kostja H.P tekitanud KÜ-le (loovutamise kaudu hagejale) vajaduse kohtu kaudu sisse nõuda tekkinud võlgnevus. Seega leiab kohus, et tulenevalt asja mahukusest, keerukusest ja kulutatud aega hinnates on õiglane ja mõistlik, kui kostja kannab osa s.o. 10% ulatuses hageja kohtukuludest summas 500 krooni (ka hagi rahuldati ca 10% ulatuses).
9.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 4 lg 4 kohus proovis lepitada korduvalt pooli kohtumenetluse käigus ning pakkus kompromissi sõlmimise võimalust. Pooled kompromissi ei sõlminud.
Kohtunik
Fred Fisker
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.