Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud 27.12.2007 esitas AS Vilvo Auto Pärnu Maakohtule hagi, milles palus mõista Ehituskompakt OÜ-lt välja ostukomisjoni kulud 84 825 krooni ja teostatud remonttööde eest 35 860,50 krooni, kokku 120 685,50 krooni ning viivise 30 000 krooni. Kostja pöördus hageja poole palvega korraldada kostja poolt internetis väljavalitud kasutatud hüdrotõstukiga veoauto Scania ostmine, Eestisse toimetamine ja registrisse kandmine kostja nimele, kuna hageja omab veoautode riiki toimetamiseks vajalikke kogemusi ning vahendeid. Kostja nõustus hageja teenusega seotud kulude kalkulatsiooniga summas 39 500 krooni + 18% käibemaks, kokku 46 610 krooni. 03.11.2006 edastas hageja ettemaksu teatise nr 27, mis sisaldas veoauto hinda (Hollandis) ja kalkulatsioonis kajastatud hinda, kokku summas 556 075 krooni. Kostja tasus 471 250, lubades lõpplikku tasumist enne auto registreerimist. Usaldades kostjat, registreeris hageja veoauto kostja nimele ning sellega olid kalkulatsioonis märgitud tööd teostatud. Kostja tellis toodud veokile remonditöid, millised teostati ja teostatud tööde kohta esitati 21.12.2006 arve nr 2424 summas 35 860,50 krooni, milline on kostja poolt tasumata. 21.12.2007 andis hageja veoki kostjale üle, kuna kostja lubas arved maksta. Hageja leidis, et tegemist komisjonilepinguga. Kostja valis auto välja ja saatis hagejale andmed koos fotoga ning hageja pidi nimetatud auto Eestisse toimetama ja kostjale üle andma. Auto hind oli andmetes olemas ja selle summa tasumist on hageja nõudnud. Kostja etteheited hagejale autol esinenud puuduste kohta ei ole asjakohased. Hagejale teadaolevalt ei esinenud autol puudusi, mille tõttu ta ei oleks läbinud tehnoülevaatust ning hüdrotõstuki kohta oli kaasas dokumentatsioon, millest nähtus, et tõstuk oli läbinud 2005. aastal Taanis ülevaatuse. Kui autol ilmnesid puudused, ei saa nende likvideerimiseks tehtud kulutusi panna hageja kanda ega teha tasaarveldust maksmata arvete osas. Hageja on oma ülesande täitnud ja tal on õigus nõuda auto ostusumma ja eelnevalt kokkulepitud kulutuste hüvitamist ning kostja poolt tellitud ja hageja poolt teostatud remonttööde eest tasu. 21.04.2009 esitatud täpsustuses leidis hageja, et poolte vahel oli ekspedeerimisleping. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja soovis 2006. aasta sügisel osta tehniliselt töökorras hüdrotõstukiga veoautot ning leidis internetis pakkumise Hollandi Kuningriigis. Hageja esindaja kinnitusel olid kostja poolt internetis leitud veoauto ja hüdrotõstuk heas tehnilises seisukorras. Kostja nõustus veoki eest tasuma hagejale kokku 556 075 krooni (sisaldab käibemaksu). 06.11.2006 tasus kostja hagejale ettemaksuna 471 250 krooni. Hageja ostis veoki müüjalt, kelle isik on kostjale teadmata, ning korraldas selle veo Eesti Vabariiki. Kostja ei vaidle vastu, et tasumata jäi 84 825 krooni. 2(15)

07.12.2006 tutvus kostja esindaja veokiga Viljandis hageja müügiplatsil. Kuna veoki kallurmehhanism ei töötanud ja kraanat ei olnud võimalik seoses hüdrosüsteemi mittetoimimisega kontrollida, ei võetud nimetatud päeval veokit vastu ning paluti hagejal viia veok tehnoülevaatust läbivasse seisundisse. Hageja ja kostja sõlmisid kirjaliku müügilepingu, mille alusel vormistati veoki omaniku muudatus autoregistrikeskuses. Kostja esindaja poolt 21.12.2006 teistkordsel veoki ülevaatusel ilmnes, et veoki mootor, tuled, pidurid ega kraana ei ole töökorras. Hageja esindaja väide, et kraana ei kuulu eraldi ülevaatusele, osutus ebaõigeks, kuna tehnokontrollile alluvad kõik hüdrotõstukid, mille tõstevõime on suurem kui 7 tonni. Kuna veok ei olnud ekspluateeritav vastavalt eesmärkidele, tegi kostja esindaja olukorra lahendamiseks hagejale kolm alternatiivset ettepanekut: kostja võtab veoki hagejalt vastu, teeb korda ning arvestab tasumisele kuuluva summa maha veoki hinnast; kostja veokit vastu ei võeta ning hageja tagastab kostjale tasutud ettemaksu; hageja annab kostjale teise samaväärsete tehniliste näitajatega töökorras veoki. Hagejale sobis, et kostja võtab hagejalt veoki vastu, teeb ise korda ning arvestab remondikulud veoki hinnast maha. Pärast veoki vastuvõtmist 21.12.2006 transportis kostja veoki Kuressaarde ning asus teostama remonti. Pärast veoki vastuvõtmist selgus, et veok oli kokkulepitust 6 aastat vanem (1987 asemel 1981) ning kraana oli 1 aasta võrra vanem (1997 asemel 1996). 29.12.2006 väljastas kostja hagejale arve nr 061229054 summas 51 920 krooni, mis kajastas nimetatud ajahetkeks veoki töökorda tegemiseks kantud kulutusi. Nimetatud arvet hageja ei tasunud. 19.01.2007 sai kostja hagejalt vastuse, millele oli lisatud hageja 21.12.2006 arvete nr 2427 (84 825 krooni) ja nr 2424 (35 860 krooni) koopiad. Kuna nimetatud arvete väljastamine ei vastanud kokkulepitule, ei aktsepteerinud kostja arveid. 17.04.2007 sai kostja hagejalt nõudekirja põhivõlgnevuse 120 685,50 krooni, viiviste 3 245,28 krooni ja väidetava kahju 28 481,78 krooni (kokku 152 412,56 krooni) tasumiseks. 27.04.2007 teatas kostja vastunõudest 97 710 krooni ning nõude tasaarvestamisest hagejale müügilepingu alusel tasumata summaga (84 825 krooni). Tasaarvestusavalduse järgi jäi kostja nõudeks hageja vastu 12 885 krooni. Kostja informeeris, et võib omada täiendavaid nõudeid seoses kraana täiendavate remonditöödega ning veoki vale väljalaskeaastaga. 29.05.2007 esitas kostja hagejale täiendava nõude seoses veoki puudustega. Ekspertiisiaktist nähtuvalt võisid väljalaskeaasta erinevused mõjutada veoki turuväärtust kuni 15%, kraana nool vajab vahetamist ning uue noole maksumuseks on ca 7 746,91 eurot (121 006,73 krooni), millele lisanduvad materjalid, töö ja kraananoole transport - esialgse eelarve kohaselt summas 47 000 krooni. 12.06.2007 teatas kostja hageja esindajale müügilepingust taganemisest ning palus tagastada hiljemalt 22.06.2007 lepingu kohaselt müüjale tasutud ostusumma osa 471 250 krooni, veokile tehtud kulud 135 861 krooni, kulutused tõstetööde tegemiseks 23 846,50 krooni ning saamata jäänud arvestuslik kasum 51 472 krooni. Kostja nõude suuruseks lepingust taganemise järgselt oli 658 583 krooni. Kostja teatas valmisolekust tagastada veok hagejale nõude täitmise vastu. Hageja ei ole avaldanud valmisolekut veokit vastu võtta, samuti tagastada lepingu alusel üleantut ning hüvitada kulud. Ebaõige on hageja väide, et tal on kostja vastu nõue 150 685,50 krooni tasumiseks. Hagiavalduses märgitud nõuded on lõppenud (veoki müügihinna osa tasumise nõue) või pole neid kehtiva õiguse alusel üldse tekkinud (hageja poolt veoki remondiks tehtud kulutused ja viiviste nõue). 3(15)

Hageja müüs kostjale veoki, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning ei teatanud kostjale veoki puudustest, seega on hageja vastutav VÕS § 218 lg 1 kohaselt veoki puuduste eest. Veok ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja ei täitnud veoki üleandmisel suuliselt kokkulepitut, s.o hüvitada veoki remondiks ja tehnokontrolli läbiviimiseks vajalikud kulud. Kostja tegi kokkulepitule tuginedes vajalikke kulutusi kokku 127 856 krooni, mille kohta 29.12.2006 väljastas hagejale arve nr 061229054, summas 51 920 krooni ning arve nr 071231078, summas 75 936 krooni. Kostja ei ole lepingujärgsete kohustuste täitmisega hageja ees viivitanud ega lepingut rikkunud, seega on alusetu ja põhjendamatu hageja poolt esitatud viivise nõue 30 000 krooni. Kostjale on arusaamatu, millise metoodika alusel on viivis arvestatud. Ebaõige ja vastuolus hageja toodud faktiliste asjaolude ja seletustega on hageja väide, et kostja tellis omal kulul veokile remonditöid. Kostja esindaja viitas veokil esinevatele puudustele, millest hageja ei olnud kostjat informeerinud. Tulenevalt kokkulepitust pidi hageja kõrvaldama puudused omal kulul. Veok läbis tehnoülevaatuse 29.01.2007. Vaatamata korduvatele nõuetele ei ole hageja hüdrotõstukit tehnokontrolli läbimist võimaldavasse seisundisse viinud. Kostjale teadaolevalt ei teosta ükski ettevõtja Eestis hüdrotõstuki noole remonti. Uue hüdrotõstuki noole tarnimine tähendaks hagejale lisakulu 202 592,86 krooni, millele lisanduksid tõstuki elektritööd. Kui poolte vahel oli komisjonileping, rikkus hageja sellest tulenevaid kohustusi. VÕS § 698 lg 1 kohaselt, kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, peab ta täitma kõik ostja kohustused, muu hulgas kohustuse ese üle vaadata ja avastatud puudustest müüjale teatada. Ebaõige on hageja seisukoht, et tal puudus kohustus veoki tehnilise seisundi kontrollimiseks ning müüja informeerimiseks puudustest. Hageja kui professionaalne veoautode müügi ja vahendusega tegelev ettevõtja pidi teostama veoki kohapealse kontrolli oma professionaalsusele vastava põhjalikkusega, teatama puudustest müüjale ning informeerima puudustest ka kostjat. Kui hageja oleks kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja oleks saanud õigeaegselt informatsiooni veoki tegeliku tehnilise seisundi kohta, oleks kostja loobunud veoki ostmisest ning andnud vastava juhise hagejale. Kuna hageja rikkus temale VÕS §-st 620 ja §-st 624 tulenevaid kohustusi, on ta kohustatud hüvitama kostjale tekitatud kahju VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel. Tuginedes eeltoodule ja asjaolule, et hageja on kinnitanud poolte vahel kokkulepitut, mille kohaselt hageja kohustus hüvitama kulud, mis on vajalikud veoki tehnoülevaatuse teostamiseks, on hageja kohustatud hüvitama kõik kostja poolt veoauto ja hüdrotõstuki tehnilise ülevaatuse läbimiseks vajalikud kulud. Vastuhagi nõue ja põhjendused 30.09.2008 esitas Ehituskompakt OÜ Pärnu Maakohtule vastuhagi AS Vilvo Auto vastu 351 052,28 krooni saamiseks. Vastuhagi nõue koosneb kostja poolt sõidukile tehnilise ülevaatuse läbimiseks vajalikest kulutustest kokku summas 127 856 krooni, hüdrotõstuki tehnokontrolli läbimiseks vajalikest kulutustest summas 139 785,13 krooni ning sõiduki vanusevahest tulenevast kahju nõudest summas 83 411,25 krooni. Vastuhagi aluseks on hageja poolt temale lepingulisest õigussuhtest tulenevate kohustuste oluline rikkumine. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja poolt esitatud nõue lepingujärgse ostuhinna osa tasumiseks summas 84 825 krooni eksisteerib või on lõppenud kostja poolt 4(15)

27.04.2007 või 06.02.2008 tehtud tasaarvestusavaldusega või kuulub vastavas summas tasaarvestamisele kostja poolt esitatud vastuhagi nõudega. Vastuväited vastuhagile Hageja ei tunnistanud vastuhagis tema vastu esitatud nõuet. Hageja osutas kostjale teenust, tuues Hollandist Eestisse kostja poolt väljavalitud auto, mille tehnilistest näitajatest oli kostja teadlik ja hageja poolt informeeritud. Kostja tutvus esmakordselt 07.12.2006 hageja juures toodud veoautoga, tegi proovisõidu ja mingeid pretensioone ei olnud. Tulenevalt lepingust ei ole kostjal õiguslikku alust nõuda auto tehnilise ülevaatuse tarbeks tehtud kulutusi hagejalt. Hageja ei jätnud temale teadaolevatest asjaoludest kostjat teavitamata. Kostja tellis vana ja odava kasutatud auto. Kostjal ei ole nõuet, mida tasaarvestada. Veoki tehnoülevaatus teostati 22.01.2007, mitte 29.01.2007 nagu ekslikult märkis kostja vastustes ja vastuhagis. Kostja ei tõendanud, et auto ei läbinud esimesel korral tehnoülevaatust. Kostja poolt tellitud remonttööd olid tehtud korrektselt, sest auto läbis tehnoülevaatuse. Tehnoülevaatuse mitteläbimist saab tõendada vaid kontrollaktiga. Hageja kostja 29.12.2006 arvest nr 061229054 tulenevat nõuet ei tunnistanud, kuna kostjaga ei olnud kokkulepet, et kulutused auto hüdrotõstuki ja kõrgsurvepumba remondiks tasub hageja. Arve on esitatud nagu oleks remondi teinud kostja ise, milles hageja kahtleb. Kostja 31.12.2007 arve nr 071231078 on koostatud kohtumenetluse käigus. Vastuhagi kohaselt on kostja teinud 31.12.2007 seisuga veoauto ja hüdrotõstuki tehnilise ülevaatuse läbimiseks kulutusi summas 127 856 krooni. Esitatud vastuhagis on vastuolu. Kostja arve nr 071231078 alusena on näidatud OÜ Ehituskompakt ülevaatusele eelnenud kulutused veoautole Scania 132 ja hüdrotõstukile EFFER summas 108 352,54 krooni. Arvest võib järeldada, et ülevaatusele eelnenud toimingud on tehtud. Samas on vastuhagis nõue summas 139 785,13 krooni hüdrotõstuki osas tehnokontrolli läbimiseks vajalike kulutuste tegemiseks, millest järeldub, et tehnokontrolli pole läbitud. Kokkuleppe kohaselt oli hageja kohustuste hulgas veoauto registreerimiseelse ülevaatuse korraldamine, mille hageja täitis. Registreerimiseelse ülevaatuse akt nr 896304 koostati 19.12.2006. Hageja ei võtnud endale kohustust tehnoülevaatuse läbimiseks remontida omal kulul auto või hüdrotõstuk. Hageja informeeris kostjat auto ja tõstuki tehnilisest seisukorrast ja ehitusaastast 1981. Enne veoauto omandamist ja oma valdusesse saamist tutvus kostja mitmel korral sõidukiga ja talle edastati kogu informatsioon sõiduki kohta koos dokumentidega. Kostja esindaja allkirjastas 20.12.2006 ARK-s dokumente, sh ostu-müügilepingu ja sai auto (koos dokumentidega) omanikuks. 21.12.2006 sõlmis kostja Salva Kindlustusega liikluskindlustuslepingu, kus on kirjas auto ehitusaasta 1981. Teenuse osutamise ajal 2006. detsembris ei kuulunud hüdrotõstuk registreerimisele ega tehnoülevaatusele, veoauto ülevaatus teostati 22.01.2007. Vastuhagis on hageja esindaja J. A. sõnu muudetud. Viimane ütles, et juhul, kui auto ei läbi tehnoülevaatust, pidades silmas, et kui tellitud remonttööd ei ole tehtud korrektselt, siis ta maksab ebakvaliteetse töö kinni. Kostja ei ole hagejale teinud kolme alternatiivset ettepanekut. Kostja ei avaldanud hagejale, et jätku toodud auto endale. Kostja väited kolme ettepaneku arutamise kohta on ümber lükatud poolte kirjavahetusega 22.01.2007 - 25.01.2007. Kostja 06.02.2008 vastuse lisas märgitud kirja 29.01.2007 ei ole hagejale saadetud, nimetatud kiri saabus esmakordselt koos kostja 06.02.2008 vastusega. Kui kostja 29.01.2007 kirjas omistatud puudused oleks sõidukil tegelikult esinenud, siis poleks sõiduk 22.01.2007 läbinud tehnoülevaatust. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja tõi auto ära 220 km kauguselt Paldiskist Viljandisse ja kostja sõitis sellega Viljandist Saaremaale. Mittekorras tulede, pidurite ja mootoriga ei oleks see olnud võimalik. Samuti ei tunnista hageja kostja nõudeid 5(15)

vanusevahest tuleneva kahju osas summas 83 411,25 krooni Kuna veoauto ja tõstuk olid kostja käes mitmed kuud, siis isegi kui mingid rikked tekkisid, võisid need olla põhjustatud kostja enda poolt. Maakohtu otsuse põhjendused 03.11.2009 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis OÜ-lt Ehituskompakt AS Vilvo Auto kasuks välja 120 685,50 krooni ja viivise 30 000 krooni ning jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostja valis internetis välja sobiva hüdrotõstukiga veoauto Scania, mis asus Hollandis. Kostja pöördus hageja poole, et selgitada, kui palju maksab veoki toimetamine Eestisse. Hageja teatas Eestisse toimetamise kulud: laevatus 17 000 krooni, millele lisandub 15 000, sh välisülekandetasu, sadama- ja laotasu Paldiskis, kindlustus, äratoomine Paldiskist, registreerimiseelne ülevaatus, registreerimine. Kostja poolt väljavalitud veoki maksumus ja Eestisse toimetamise kulud kokku olid 471 250 krooni, millele lisandus käibemaks 18%, kokku 556 075 krooni. 03.11.2006 esitas hageja nimetatud summas ettemaksu saamiseks ettemaksuteatise nr 27 maksetähtajaga 06.11.2006. Hageja tõi auto Eestisse. 20.12.2006 vormistasid pooled veoki ostu-müügi lepingu ja samal päeval on kostjale väljastatud veoki registreerimistunnistus. 21.12.2006 saatis hageja kostjale leping-arve nr 2427 summas 556 075 krooni. Kostjal on maksmata 84 825 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle summa üle. Arvesse võttes kokkuleppe asjaolusid, asus kohus seisukohale, et poolte vahel oli komisjonileping. Tegemist oli ostukomisjoniga, s.t hageja komisjonärina oli kohustatud omandama komitendi (kostja) juhistele vastava komisjonieseme. Kuna komisjonär tegutseb enda nimel, saab müügilepingu pooleks ja komisjonieseme omanikuks kõigepealt tema. Omandi ülekandmine komitendile toimub komisjonilepingu täitmise käigus saadu väljaandmiskohustuse täitmisega. Antud juhul kohustus hageja ostma kostjale viimase poolt väljavalitud veoki ja kostja kohustus maksma veoki ja selle kohaletoimetamise eest. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja pidi Hollandis veoki üle vaatama ja teavitama kostjat veoki tehnilisest seisundist. VÕS § 698 lg 1 järgi, kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, peab ta täitma kõik ostja kohustused, muu hulgas kohustuse ese üle vaadata ja avastatud puudusest müüjale teatada. Kostja pöördus 28.11.2006 hageja poole palvega saada informatsiooni lepingu täitmise kohta ja ostu-müügi lepingu edastamiseks. Kas auto ülevõtmise ajal Hollandis toimus infovahetust auto tehnilise seisundi kohta, ei ole esitatud tõenditest selgunud. Asjaga tegeles kostja esindaja A. Aavik, kes kinnitas, et tegu oli väga heas korras sõidukiga. Pooled vaatasid sõiduki pärast Viljandisse toimetamist koos üle ja enne müügilepingu vormistamist sai kostja ülevaate sõiduki tehnilisest seisundist ja väljalaskeajast. Kostja tunnistas, et tegi sõidukiga proovisõidu. See tähendab, et lepingu esemeks oleva sõiduki ülevõtmise ajal oli kostjal olemas informatsioon sõiduki tehnilisest seisundist ja esinevatest puudustest. Puuduvad andmed, et pooled oleksid kokku leppinud, milline pidi olema lepingueseme tehniline seisukord, rääkimata sellest, kes katab remondikulud, mis olid vajalikud sõiduki viimiseks seisundisse, mis võimaldaks temaga läbida tehnoülevaatust. Hiljemalt 21.12.2006 oli kostjal võimalus sõiduk üle vaadata ja juhul, kui sõiduki tehniline seisund ei vastanud ootustele, oli kostjal võimalik sõidukist loobuda. Kostja seda ei teinud ja on seega käsundisaaja senise tegevuse käsundi täitmisel VÕS § 621 lg 4 järgi heaks kiitnud. Kostja väitis, et võttis sõiduki vastu tingimusel, et hageja viib selle oma kulul sellisesse 6(15)

seisundisse, et see läbiks tehnokontrolli, või hüvitab kostjale selleks tehtud kulutused. 22.01.2007 hagejale saadetud kirjas on kostja sellise kokkuleppe olemasolu kinnitanud, märkides muu hulgas „Meie poolt tellitud ja ettemakstud auto oli 1987. aasta auto, millel pidi olema 1997. aasta hüdrotõstuk. Teie poolt pakutu on midagi muud ja seetõttu leppisime J. A.ga kokku, et OÜ Ehituskompakt võtab auto tingimusel, et AS Vilvo Auto kompenseerib kulud, mis on vajalikud teha auto viimiseks tööseisukorda, see on auto läbimiseks käesoleva aasta tehnilist ülevaatust, ja eelnimetatud summa tuleb AS Vilvo Auto makstavast summast maha. Kui see kokkulepe ei kehti, oleme nõus auto tagastama, aga soovime, et kompenseerite OÜ Ehituskompakt kulutused - sealhulgas ka ettemaksu.“ 25.01.2007 vastuses kinnitas hageja, et on esialgsed käsundiandja juhised täitnud. Samuti kinnitas ta, et poolte vahel oli kokkulepe lisatööde tegemiseks veoauto tehnoülevaatuse nõuetele vastavusse viimiseks, mis on täidetud, kuna auto on läbinud tehnoülevaatuse (22.01.2007). Hageja tunnistas sellega kokkulepet osas, mis puudutas auto viimist tehnoülevaatuseks vajalikku tehnilisse seisundisse, kuid vaidlus oli selles, kes pidi tehtud tööde eest tasuma. Hageja komisjonäri ja käsundiandja juhiste täitjana ei vastuta komisjonilepingu eseme puuduste eest, vaid ainul talle üle antud komisjonieseme kaotsimineku ja kahjustamise eest (VÕS § 699 lg 1), välja arvatud juhul, kui see ei toimunud tema süül. Komisjonileping lõpeb selle kohase täitmisega, antud juhul seisnes see kostja poolt väljavalitud sõiduki ostmises kostja jaoks, selle kohaletoimetamises ja üleandmises. Asjaolu, et hageja, tegeledes autode komisjonimüügiga oma majandustegevuses, ei täitnud oma kohustust piisava hoolsusega ja ei teavitanud kostjat asjaolust, et tegemist on oluliselt vanema autoga, kui seda oli märgitud interneti kuulutuses ja ei vaadanud sõidukit selle vastuvõtmisel üle, saab käsitleda lepingutingimuste olulise rikkumisena, kuid see ei anna alust auto remondikulude väljamõistmiseks hagejalt hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahjuna. Käsundiandjana oli kostjal võimalus anda hagejale täpseid juhiseid selle kohta, mis talle on ostetava sõiduki juures oluline ja millele tuleks suuremat tähelepanu pöörata, kuid kostja seda teinud ei ole. Kostja võttis sõiduki vastu ja asus seda kasutama, vaatamata sellele, et auto väidetavalt ei vastanud tema ootustele. Kuna kostja sõidukit koheselt nõuetekohaselt üle ei vaadanud, ei ole ta tõendanud puudusi, mis esinesid autol selle üleandmise hetkel. Kostja ei ole väitnud, et esinenud puuduste tekkimises on süüdi hageja. Hageja väitel tegi ta kostjale üleantava sõiduki remonttöid vastavalt poolte kokkuleppele ja esitas tehtud tööde eest arve nr 2424 summas 35 860,50 krooni. Kohus leidis, et vastavalt kõneeristuste väljavõttele oli hageja töökoja juhtajal auto remondisoleku ajal püsivalt side kostjaga, kellega hageja väitel lepiti kokku varuosade hinnad ja tehtavad tööd. Juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud, et kulud kannab hageja, ei oleks selliseid konsultatsioone vaja olnud. Tehtud tööde kohta on koostatud remondileht. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et hageja nõue summas 35 860,50 krooni on põhjendatud. Kuna kostja vastuhagis esitatud nõue on tõendamata (suur osa kostja esitatud arvetest on koostatud pärast 22.02.2007, s.o pärast seda, kui sõiduk läbis tehnokontrolli) ja õiguslikult põhjendamata (komisjonilepingust tulenevalt ei saa kostja hagejalt nõuda müüdud eseme parandamist), jättis kohus vastuhagi rahuldamata. Maakohus rahuldas viivise nõude hageja poolt nõutud summas 30 000 krooni. Kostja on arvete maksmisega viivitanud sisuliselt kolm aastat. Seadusejärgne viivis summalt 120 685,50 krooni on 34,99 krooni päevas, seega 1024 päevalt on viivis 35 829,76 krooni. 7(15)

Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 03.11.2009 otsuse tervikuna ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohtu poolseid menetlusõiguse normide rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 03.11.2009 otsuse tervikuna ning saata asi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooltevaheline õigussuhe on käsitletav komisjonilepinguna (ostukomisjonina). Samas ei ole kohus tuvastanud, millal nimetatud õigussuhe poolte vahel tekkis. Pooltevahelise õigussuhte tekkimise aeg omab tähendust poolte käitumise nõuetekohasuse hindamisel komisjonilepingu tingimustele, sh milline informatsioon sõiduki omaduste kohta oli pooltel olemas komisjonilepingu sõlmimise ajahetkel ning milline informatsioon sõiduki omaduste kohta ilmnes komisjonilepingu täitmise käigus. Sõltuvalt sellest saab hinnata ka asjaolu, kas ja millisel ajahetkel tekkis vastustajal kohustus apellandi ees anda viimasele informatsiooni sõiduki tegelike omaduste (sh puuduste kohta) ning kas vastustaja nimetatud kohustust nõuetekohaselt täitis. Apellant on seisukohal, et komisjonilepingu saab sõlmituks lugeda 06.11.2006, mil apellant tasus vastustajale viimase poolt 03.11.2006 väljastatud ettemaksuteatise nr 27 alusel 471 260 krooni. Seega pidi kohus tuvastama, milline oli apellandile teadaolev informatsioon sõiduki omaduste kohta 06.11.2006 seisuga ning milliste omadustega sõiduki vastustaja Hollandis omandas. 06.11.2006 piirdus apellandile teadaolev informatsioon väljavõttega sõiduki interneti müügikuulutusest, millest nähtus, et veoauto on väljalaskeaastaga 1987 (0 km) ja sellel paiknev 23 600 t tõstejõuga kraana on väljalaskeaastaga 1997. Maakohus on jätnud komisjonilepingu sõlmimise ajal 06.11.2006 pooltele teadaoleva informatsiooni sõiduki omaduste kohta tuvastamata. Apellandi poolt vastustajale esitatud nõude esemeks on vastustajapoolsest sõiduki ülevaatamise ja selle puudustest informeerimise kohustuse olulisest rikkumisest tulenev kahjuhüvitamise nõue. Vastustaja kui professionaalne veoautode müügi ja vahendusega tegelev ettevõtja pidanuks teostama (või laskma teostada) sõiduki kohapealse kontrolli oma professionaalsusele vastava põhjalikkusega. Nimetatud kohustust on vastustaja oluliselt rikkunud. VÕS § 698 lg 1 mõtte kohaselt peab komisjonär täitma komisjonilepingust tulenevalt kõiki ostja õigusi ja kohustusi asja müüja suhtes, tagamaks enda toimimise komitendi kui käsundiandja parimates huvides. Eelnimetatud säte muudab komisjonäri kui ostja mittetäieliku kohustuse asja üle vaadata ja müüjale puudustest õigeaegselt teatada tema täielikuks kohustuseks komitendi ees, mille täitmist komitent võib nõuda ja mille täitmata jätmise korral on komisjonär komisjonilepingut rikkunud. Kui müüja annab komisjonärile kui ostjale üle puudustega eseme, on komisjonär kohustatud sellest teavitama komitenti (VÕS § 624 lg 1), kes võib anda talle juhiseid õiguskaitsevahendite kasutamise kohta. Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Apellant leiab, et vastustaja rikkus sõiduki tehnilisi andmeid kontrollimata ja sõidukit ülevaatamata jättes ning apellandile sellest teavitamata jättes VÕS § 698 lg-st 1 ning VÕS § 624 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Vastustaja professionaalse veoautode müüjana pidi avastama Hollandis ülevaatuse käigus sõiduki olulisemad puudused (sh hüdrotõstuki mittetöökorras oleku, sõiduki mootori halva seisundi ja veoauto ning hüdrotõstuki kõrgema vanuse võrreldes internetikuulutuses avaldatuga) ning nendest puudustest informeerima nii apellanti kui ka sõiduki müüjat. Kui apellant oleks saanud õigeaegselt informatsiooni sõiduki tegeliku tehnilise seisundi kohta, oleks apellant loobunud antud tingimustel 8(15)

(müügikuulutuses näidatud hinna eest) nimetatud sõiduki ostmisest ning andnuks vastava juhise ka vastustajale (kas leppida sõiduki müüjaga kokku madalamas ostuhinnas või üldse loobuda sõiduki ostmisest). Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et vastustaja ei ole oma kohustusi apellandi ees piisava hoolsusega täitnud, kuid asunud ebaõigele seisukohale, et selle rikkumise tagajärjel apellandile tekkinud kahjuks ei ole kulutused, mis on vajalikud sõiduki viimiseks tehnokontrolli läbimist võimaldavasse seisundisse, samuti sõiduki väljalaskeaasta erinevustest tulenev väärtuste vahe. Vastustaja poolt ülevaatamis- ja informeerimiskohustuse rikkumisega apellandile tekkinud kahjuks on apellandi ekvivalentshuvist tulenev väärtuste vahe (töökorras oleva ja töökorras mitteoleva sõiduki väärtuste vahe, mis on mõõdetav kulutustena, mida apellant peab sõiduki töökorda viimiseks tegema). Vastustaja on kohustatud hüvitama apellandile tekitatud kogu kahju vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1. Nimetatud kahju hüvitamise nõue on nii apellandi poolt hagile esitatud vastuväite (tasaarvestuse) kui ka kohtule esitatud vastuhagi esemeks. VÕS § 699 regulatsioon komisjonäri vastutuse osas ei seondu komisjonäri ülevaatamis- ja informeerimiskohustuse rikkumisega, vaid üksnes komisjonäri vastutusega temale üleantud eseme kaotsimineku ja kahjustumise eest, ehk puuduste eest, mis tekivad esemele ajal, mil komisjonilepingu ese on komisjonäri valduses. Eeltoodud säte ei piira komisjonäri vastutust, mis on tekkinud ülevaatamis- ja informeerimiskohustuse rikkumisest. Kohus jättis põhjendamatult analüüsimata ja hindamata vastustaja poolt kohtuistungil omaksvõetud asjaolu, mille kohaselt lepiti apellandiga sõiduki üleandmisel kokku, et apellant viib sõiduki Saaremaale ja kui see ei läbi tehnoülevaatust, maksab vastustaja kõik kulud. Omaksvõtule vastupidiselt on kohus asunud seisukohale, et kulutuste kandmiseks kohustatud isikuks oli apellant. Kohus on seejuures tuginenud üksnes kõneeristuste väljavõttele (apellandi seadusjärgse esindaja ja vastustaja töökoja juhataja O. Õ. vahel), jättes tähelepanuta ja analüüsimata tunnistaja O. Õ. poolt ütlused selle kohta, et ta kooskõlastas telefoni teel tööde mahu, kuid maksumuse osas neil kokkulepet ei olnud. Kohus on jätnud sõiduki remondikulude kandmiseks kohustatud isiku tuvastamisel arvestamata tunnistajate ütlused (eelkõige O. Õ., samuti P. V. ja T. K.). Maakohus on jätnud üldse hindamata apellandi poolt esitatud tõendid sõiduki tegeliku ehitusaasta ning selle tagajärjel apellandile tekitatud kahju suuruse kohta. Apellant ei ole seoses sõiduki kõrgema vanusega võrreldes internetikuulutuses fikseerituga mitte alandanud müügihinda, vaid esitanud vastustajale kahju hüvitamise nõude. Apellant ei nõustunud maakohtu tuvastatuga, mille kohaselt oli apellandil sõiduki vastuvõtmise ajal olemas kogu informatsioon sõiduki tehnilise seisundi kohta ja tal oli võimalik sõiduk 21.12.2006 üle vaadata ja kui sõiduk ei vastanud apellandi ootustele, siis oli apellandil võimalik sõidukist loobuda. Kuna apellant seda ei teinud, siis kohtu arvates oli apellant sellega vastustaja senise tegevuse käsundi täitmisel heaks kiitnud. Kohus on eelnimetatud järelduse tegemisel tuginenud üksnes asjaolule, et apellant vaatas sõiduki Viljandis üle ning tegi proovisõitu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et mitmed puudused, nende ulatus ja sellest tingitud remonttööde mahud selgusid alles pärast sõiduki vastuvõtmist. Sõiduki müügileping (mille kuupäevaks on märgitud 20.12.2006) oli allkirjastatud sõiduki esimesel ülevaatusel 07.12.2006, mitte 21.12.2006, kui sõiduk vastu võeti ning mil vastustaja andis apellandile üle sõiduki tehnilise dokumentatsiooni. Asjaolu, et pooled kohtusid üksnes 07.12.2006 ning 21.12.2006, on kinnitanud ka vastustaja. Sõiduki tegeliku vanuse sai apellant teada pärast sõiduki üleandmist sõiduki tehnilise 9(15)

dokumentatsiooniga tutvumisel. Kohus on jätnud tähelepanuta ka tõendi, millest nähtub, et apellant soovis saada vastustajalt sõiduki ostudokumente oluliselt varem, kuid nõude täitis vastustaja alles pärast sõiduki vormistamist ARK-s. Apellant vaatas sõiduki vastuvõtmisel üle ja kohtu vastupidine järeldus on ebaõige. Apellant kasutas sõiduki ülevaatamisel pikaajalist kogemust omavaid spetsialiste (tunnistajate P. K., P. V. ja T. K. kohtuistungil antud ütlused sõiduki ülevaatusel osalemise ja sõidukiga tutvumise kohta). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 621 ning asunud, tuginedes paragrahvi 4. lõikele, seisukohale, et sõiduki vastuvõtmisega kiitis apellant heaks vastustaja käitumise käsundi täitmisel. VÕS § 621 reguleerib käsundiandja poolt antavatest juhistest kinnipidamise kohustust ning käsundisaaja vastutusest vabanemist juhiste järgimise kohustuse rikkumisel juhul, kui käsundisaaja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. VÕS § 621 ei reguleeri komisjonilepingus eneses kokkulepitut ega lepingu sisuks olevate tingimuste rikkumise heakskiitmist. VÕS § 621 lg 4 ei ole kohaldatav vastustaja vabastamiseks vastutusest, mis tuleneb ostukomisjonilepingu sisusse kuuluva komisjonäril lasuva ostetava eseme ülevaatamiskohustuse ning apellandi selle puudustest informeerimiskohustuse rikkumisest. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata apellandi faktilised väited ja esitatud tõendid tema poolt kantud kulutuste kohta, mis olid vajalikud veoauto viimiseks tehnokontrolli läbimist võimaldavasse seisundisse ja tõendid hüdrotõstuki osas tehnilise kontrolli edukaks läbimiseks vajalike kulutuste kohta. Kuna vastustaja tegi remonttööd enne sõiduki üleandmist apellandile, siis ei olnud sõiduk Eestisse tuues tehnoülevaatuse läbimist võimaldavas seisundis. Olukorras, kus vastustaja veendus ka ise sõiduki seisundis, mis ei võimaldanud tehnoülevaatust läbida, tegi vastustaja sõiduki osas remontööd omal kulul, heastamaks tema poolt toime pandud sõiduki ülevaatamis- ja apellandi informeerimiskohustuse olulisest rikkumisest tekkinud kahju. Vastustaja käitumine hilisemalt apellandile arve nr 2424 summas 35 860,50 krooni edastamisel on selgelt vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastustaja ei andnud arvet nr 2424 apellandile üle mitte selle väljastamise kuupäeval 21.12.2006 Viljandis (mil toimus sõiduki üleandmine), vaid ca 1 kuu hiljem (19.01.2007 edastatud kirja teel). Kohus on asunud seisukohale, et puuduvad objektiivsed tõendid, mis kajastaksid sõiduki tehnilist seisundit selle üleandmisel apellandile 21.12.2006. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei arvesta sõiduki seisundi kindlakstegemisel tunnistajate P. V. ja T. K. poolt antud ütlusi. Ebaõige on kohtuotsuses märgitu, mille kohaselt olevat T. K. apellandiga töösuhtes olev isik. Tunnistaja T. K. ütlused on kokkulangevad P. V. ütlustega. Nimetatud kahe tunnistaja ütlused sõidukil paikneva hüdrotõstuki tehnilise seisundi kohta langevad kokku vastustaja taotlusel ülekuulatud vastustaja endise töötaja P. K. ütlustega (nt noole läbipaine, õlileke, elektriprobleem tõstuki juhtimisel). Kohus on jätnud osad tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid sõiduki tehnilise seisundi kohta üldse hindamata ja analüüsimata. Kohus on jätnud analüüsimata J. S. (OÜ Saare Diisel töötaja) ütlused, kes teostas enne tehnoülevaatuse läbimist auto mootori remondi. Ainsaks tõendiks, mis on vastuolus nii J. S., T. K. kui ka P. V. ütlustega, on vastustaja 50% aktsionäri ja nõukogu liikme A. A. ütlused, mis sõiduki ülevaatusel toimunu kirjelduse osas on vastuolus ka vastustaja enda teiste tunnistajate (eelkõige O. Õ.) ütlustega. Eelnimetatud asjaolusid ning A. A. personaalset seotust vastustajaga arvestades, pidi kohus jätma tähelepanuta A. A. poolt antud ütlused. 10(15)

Kohus on jätnud täielikult põhjendamata, miks ta ei nõustunud apellandi väidetega sõiduki osaks olnud hüdrotõstukil esinenud puuduste kohta üleandmise hetkel apellandile. Kohus on jätnud analüüsimata ja hindamata kõik apellandi poolt viidatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused, mis puudutavad hüdrotõstuki seisundit apellandile üleandmise ajahetkel (tunnistajate P. K., P. V., T. K. ütlused ja AS Tehnokontrollikeskuse 25.04.2007 akt nr 303-7-323). See, et kontrollimisele esitati sama hüdrotõstuk, mille vastustaja andis apellandile 21.12.2006 üle, ning et apellant ei kasutanud hüdrotõstukit kuni selle suhtes erakorralise tehnilise kontrolli teostamiseni 25.04.2007, on tõendatud tunnistajate P. V. ja T. K. ütlustega. Tunnistajate P. K., P. V. ja T. K. ütlustest nähtub, et sõiduki üleandmisel jooksis hüdrotõstuki hüdrosüsteemist õli, hüdrotõstuki nool oli läbi paindunud ja kõver, hüdrotõstuki mast oli keevitatud ja kaugjuhtimise pult ei töötanud korralikult. Nimetatud asjaolust oli sõiduki üleandmisel teadlik hüdrotõstuki tööd apellandile tutvustanud P. K.. Sõiduki (sh hüdrotõstuki) remondi käigus 2007 jaanuaris avastas apellant ka mõrad hüdrotõstuki masti sees, mis on tõestatud P. V. ütlustega. Ebaõige on maakohtu otsuses märgitu, mille kohaselt suur osa apellandi poolt esitatud arvetest olevat koostatud pärast 22.02.2007, seega pärast seda, kui sõiduk läbis tehnokontrolli. Maakohus on jätnud kindlaks tegemata, milline osa arvetest (ja mis summas) on koostatud pärast 22.02.2007 ja milline osa enne nimetatud kuupäeva. Apellandi poolt esitatud kuludokumentidest nähtub, et suurem osa veoauto remonttöid puudutavatest arvetest on väljastatud enne veoauto tehnoülevaatuse läbimist. Veoauto ei läbinud tehnoülevaatust mitte 22.02.2007, vaid 22.01.2007. Sõidukil paiknev hüdrotõstuk ei ole käesoleva ajani läbinud seadusega kehtestatud korra järgset tehnilist kontrolli. Tuginedes 21.12.2006 sõlmitud kokkuleppele ning vastustajapoolsele ülevaatamis- ja informeerimiskohustuse rikkumisele, on apellant vastustajale esitanud 2 arvet, mis puudutavad apellandi poolt veoauto ja hüdrotõstuki osas tehtud kulusid. 29.12.2006 arve summas 51 920 krooni esitati vastustajale nii selle koostamise järgselt tavapostiga kui ka apellandi 17.01.2007 kirja lisana, kuna vastustaja poolt väljastatud saldoteatises nimetatud arvet ei kajastatud. Seega on ebaõige vastustaja väide, et nimetatud arve olevat esitatud alles 2007 aprillis. Apellandi poolt vastustajale 17.01.2007 koostatud kiri koos arvega nr 061229054 anti vastustajale üle 19.01.2007, seega enne veoauto osas tehnoülevaatuse läbimist. Arve saamist on kinnitanud vastustaja esindaja 16.02.2007 koostatud ja apellandile esitatud kokkuleppes, mille p-s 2 on soovitud apellandi poolt väljastatud arve nr 061220054 tühistamist. Teine arve nr 071231078 summas 75 936 krooni koostati 2007. aasta lõpu seisuga, tegemaks vahekokkuvõtte vastava aasta jooksul apellandi poolt kantud vajalikest kulutustest. Eeltoodust tulenevalt on apellant õigustatud vastustajalt nõudma kahju hüvitamist seoses vastustaja poolt ülevaatamis- ja informeerimiskohustuse olulise rikkumisega kokku summas 351 052,38 krooni. Nimetatud summa koosneb juba kantud kuludest sõiduki viimiseks tehnokontrolli läbimist võimaldavasse seisundisse summas (51 920+75 936=) 127 856 krooni, vajalikest kuludest hüdrotõstuki viimiseks tehnilise kontrolli läbimist võimaldavasse seisundisse (arvestades amortisatsioonimäära) summas 139 785,13 krooni ning sõiduki vanuse vahest apellandile teatamata jätmisest tulenevast kahju hüvitamise nõudest summas 83 411,25 krooni. Vastustajal puudub nõue 84 825 krooni saamiseks, kuna see on lõppenud apellandi poolt vastustajale 27.04.2007 esitatud kulutuste hüvitamise nõude (97 719 krooni) tasaarvestamisega. Lisaks on apellant teatanud vastastikuste nõuete tasaarvestamisest ka 25.08.2008 kohtule esitatud vastuse täienduses. 11(15)

Isegi, kui apellandi poolt tehtud nõuete vastastikune tasaarvestusavaldus ei oleks formaalsetel põhjustel kehtiv, siis pidanuks maakohus apellandi poolt esitatud vastuhagi summas 351 052,38 krooni täies ulatuses rahuldama ning poolte vastastikused nõuded vastavalt saldeerima. Kui maakohus oleks tuvastanud, et apellandi poolt 27.04.2007 tehtud nõuete vastastikune tasaarvestus või 25.08.2008 kohtule esitatud täiendav tasaarvestusavaldus on kehtivad, tulnuks maakohtul rahuldada apellandi poolt vastuhagis esitatud nõudest summas 351 052,38 krooni kokku (351 052,38 - 84 825=) 266 227,38 krooni. Ebaõige ning põhjendamatu on maakohtu otsus osas, millega kohus otsustas apellandilt vastustaja kasuks välja mõista viivise summas 30 000 krooni. Viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna vastustajal puudub apellandi vastu nõue. Samuti ei ole maakohtu otsus viivise arvutamise osas kontrollitav. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud tuvastamata asjaolud olulises mahus ja hindamata tõendid. Eeltoodu tõttu on maakohtu otsus põhjendatud ebapiisavalt, mis on TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, kõrvaldada ja mis on aluseks otsuse tühistamisele ning saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. VÕS § 692 lg 1 järgi kohustub komisjonär komitendi jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme ja komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu) ja lg 2 järgi kohaldatakse komisjonilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut. Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel oli komisjonileping. Vaidluse lahendamisel oli oluline tuvastada, millised olid komisjonilepingu tingimused, see tähendab, milles pooled kokku leppisid. Kostja selgitas, et ta soovis hageja vahendusel osta internetilehel www.mobile.de kuulutusel toodud töökorras auto Scania koos 23-tonnise kraanaga EFFER, auto väljalaskeaasta oli 1987 ja kraana väljalaskeaasta 1997 (I kd lk 112). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et ta saatis kostjale e-kirjaga kalkulatsiooni (I kd lk 8), mis on kolleegiumi arvates pakkumus lepingu sõlmimiseks, mille kohaselt tuli lisaks auto maksumusele tasuda 17 000 krooni meretranspordi eest, 7 500 krooni sadamasse toimetamise eest Hollandist Belgiasse Antwertpenisse ja 15 000 krooni hageja kuludeks raha ülekandmisele, sadama- ja laotasudele Paldiskis, kindlustusele, äratoomisele Paldiskist (220 km sinna ja 220 km tagasi), registreerimise-eelsele ülevaatusele ja tüübikinnitusele ning registreerimisele ja ülejääk pidi olema hageja tasu. Kostja pidi tasuma ettemaksuna kalkulatsioonis toodud summa, mille kohta on hageja talle 03.11.2006 saatnud arve summas 556 075 krooni. Kostja on 06.11.2006 tasunud hagejale osaliselt, jättes tasumata 84 825 krooni. Hageja on aktsepteerinud osalist tasumist ja asunud kostja poolt antud ülesannet täitma. Seega oli hiljemalt 06.11.2006 poolte vahel komisjonileping 12(15)

sõlmitud. Kolleegiumi arvates on oluline tuvastada, millised olid täpsed kokkulepped komisjonieseme osas, see tähendab, kas pooled olid kokku leppinud, et hageja ostab kuulutusel oleva auto koos kraanaga olenemata selle omadustest, töökorras olekust ja väljalaskeaastast või pidi hageja ostma komisjonieseme, mis oli töökorras ja vastas täpselt kuulutuses toodule. Selles osas ei ole maakohus poolte kokkuleppe sisu kindlaks teinud. Kolleegium leiab, et tavapäraselt on eeldatav, et auto ja kraana ostetakse eesmärgil, et sellega on võimalik tööd teha. See tähendab, et nad peaksid olema tehniliselt sellises seisukorras, mis võimaldab nendega töötamist ja nende arvelevõtmist vastavates Eesti registrites. Arvestades eeltoodut ja hageja pakkumust, mille kohaselt kohustus hageja kandma kostjale ostetud auto Eestis registrisse, millest järeldub, et auto pidi olema tehniliselt töökorras, kuna vastasel juhul ei oleks ta läbinud Eestis tehnoülevaatust, oli hageja kohustatud kostjale ostma töökorras auto ja kraana. Samuti on tavapäraselt ostjal õigustatud huvi, et auto väljalaskeaasta ei oleks varasem, kui oli kokku lepitud. Väljalaskeaastast sõltub sõiduki väärtus ja võib ka sõltuda tehniline seisnud. Seega oli hageja kohustatud ostma kuulutusel toodud väljalaskeaastaga tehniliselt korrasolevad auto ja kraana (hüdrotõstuki). Kolleegium leiab, et õige ei ole maakohtu järeldus, et poolte vahel oli kokkulepe, et 2006 detsembris tehnoülevaatuse tegemisele eelnenud tööde, mis olid vajalikud tehnoülevaatuse läbimiseks, kulud summas 35 860,50 krooni pidi kandma kostja. Kuna hageja kohustus komisjonilepingu järgi ostetud sõidukile tegema ülevaatused ja selle Eestis registreerima, siis selleks vajalikud kulud oli eelduslikult kaetud komisjonitasuga. Eeltoodu tuleneb VÕS § 628 lg-test 5 ja 6. Kuna enne registrisse kandmist ei olnud hageja oma komisjonilepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis võis eeldada, et registrisse kandmisele eelnevad vajalikud tööd tuli hagejal teostada enda arvel, kui poolte vahel ei olnud teistsugust kokkulepet. Hageja poolt esitatud remondilehest (I kd lk 7) ei tulene, et töö oleks tehtud kostja arvel. Samuti ei saa seda järeldada kõnede eristuse väljavõttest, kuna sellest ei tulene, millise sisuga olid kõned. Maakohus on küll üle kuulanud tunnistajad, kuid on jätnud nende ütlused hindamata. Kuna maakohus pole tunnistajate ütlusi ja muid kirjalikke dokumente, kaasaarvatud pooltevahelist kirjavahetust, hinnanud, siis asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata kõiki esitatud tõendeid ja tuvastada, milline kokkulepe oli poolte vahel enne auto Eestis registreerimist tehtud tööde tasumise osas. Kolleegium leiab, et ilma pooltevahelise kokkuleppe olemasolu tuvastamiseta ei ole alust hageja nõude 35 860,50 krooni saamiseks rahuldamiseks. VÕS § 698 lg 1 sätestab, et kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, peab ta täitma kõik ostja kohustused, muu hulgas kohustuse ese üle vaadata. Seega pidi hageja kostja käsundi täitmiseks toimima parimal viisil, et tagada komitendi huvide kaitse. Ostja kohustused tulenevad võlaõigusseaduse müügilepingut reguleerivatest sätetest. VÕS § 219 järgi on ostja kohustatud asja üle vaatama ja § 220 järgi asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama. VÕS § 689 lg 1 muudab komisjonäri kui ostja mittetäielikud kohustused täielikeks kohustusteks komitendi ees, mille täitmata jätmise korral on komisjonär lepingut rikkunud. Kui müügiese on puudustega, peab komisjonär sellest VÕS § 624 lg 1 järgi teatama ka komitendile, kes võib anda talle juhiseid. Vaidlust ei ole, et hageja majandustegevuseks oli välismaalt autode toomine ja ta on kostjale autot ostes tegutsenud majandustegevuse raames. VÕS § 219 lg 1 järgi, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. Seega oli ka hagejal kohustus asi igal juhul üle vaadata või vaadata lasta. Vaidlust ei ole, et kostjale ostetud veoauto väljalaskeaasta oli 1981 ja samuti oli kraana varasema väljalaskeaastaga. Samuti on kostja väitnud, et hageja oleks pidanud auto tehnilised rikked ülevaatusel avastama. Kolleegium märgib, et väljalaskeaasta erinevus 13(15)

oleks olnud igal juhul märgatav. Kuna tegutsemine komisjonärina oli hageja majandustegevus, siis pidi suutma ta määratleda ka auto tehnilise seisundi ja küsima vajadusel VÕS § 624 lg 1 järgi täiendavaid juhendeid kostjalt. Kuna hageja on jätnud täitmata oma kohustuse asi üle vaadata ja müüjat ning kostjat teavitada, siis on hageja lepingut rikkunud ja kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt ei vastuta hageja asja puuduste eest tulenevalt VÕS § 699 lg-st 1. Eeltoodud sätte kohaselt vastutab komisjonär talle üleantud komisjonieseme kaotsimineku ja kahjustamise eest, välja arvatud, kui kaotsiminek ja kahjustamine ei toimunud tema süül. Käesolevas asjas ei ole vaidlust üleantud komisjonieseme säilimise või kahjustamise üle. VÕS § 698 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest vastutus ei ole samastatav vastutusega komisjonieseme kahjustamise või kaotsimineku eest ja VÕS § 699 lg 1 ei piira komisjonäri vastutust VÕS § 698 lg 1 alusel. Samuti on ebaõige maakohtu käsitlus, et kostja ei ole õigustatud nõudma kahju hüvitamist hageja poolt VÕS § 698 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega seoses, kuna kostja on komisjonieseme vastu võtnud ja täitmise VÕS § 621 lg 4 järgi heaks kiitnud. VÕS § 621 reguleerib käsundisaaja kohustust pidada kinni käsundiandja juhenditest ning sätestab, et käsundisaaja vabaneb juhiste järgimise kohustuse rikkumisel vastutusest juhul, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Kolleegiumi arvates ei tähenda kostja poolt auto vastuvõtmine seda, et kostja ei saaks hagejalt nõuda VÕS § 698 lg 1 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi. Käesolevas vaidluses ei ole oluline niivõrd komitendi juhistest kõrvalekaldumine, kui VÕS § 698 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine ja selle tõttu puudustega komisjonieseme ostmine. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostjale tekkis hageja poolt lepingu rikkumisest kahju. Kostja väitis, et talle tekkis kahju sellest, et hageja ostis talle auto koos kraanaga, mis ei olnud töökorras, ja kostja peab tegema kulutusi auto ja kraana parandamiseks. Maakohus on asunud seisukohale, et puuduvad objektiivsed tõendid, mis kajastaksid sõiduki tehnilist seisundit selle üleandmisel apellandile ja apellandil oli üleandmisel sõiduki tehnilise seisundi kohta kogu informatsioon. Kolleegium sellega ei nõustu. Hageja on tõendanud oma väiteid tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Kolleegiumi arvates on ebaõige jätta hindamata tunnistajate ütlused ainuüksi selle tõttu, et nad on poole töötajad. Tunnistajat on hoiatatud vastutuse eest valeütluste andmisel ja kohtul ei olnud alust kahtlustada, et tunnistajad annaks valeütlusi. Kolleegium märgib, et tunnistajana on üle kuulatud ka isikud (P. K., T. K., J. S. ja I. M.), kes ei ole pooltega töösuhtes, kuid ka nende ütlusi ei ole maakohus hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul, hinnates tunnistajate ütlusi ja esitatud dokumente, tuvastada, kas kostjale üleantud auto ja kraana olid töökorras, kas need vead olid olemas müügilepingu sõlmimisel Hollandis ja kas kostjal oli sõiduki vastuvõtmisel olemas kogu vajalik informatsioon tehnilise seisundi kohta. Juhul, kui kraana ja auto ei olnud töökorras ja vead olid olemas müügilepingu sõlmimisel, tuleb tuvastada kahju suurus ja põhjuslik seos hageja poolt lepingu rikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel. Kolleegium märgib, et kostja on väitnud, et 21.12.2006 leppisid pooled kokku, et kostja võtab puudustega komisjonieseme vastu ja parandab selle vead ise ning hageja hüvitab talle tehtud kulutused. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esitatud tõendite alusel anda hinnang ka sellele kostja väitele ja tuvastada, kas poolte vahel oli selline kokkulepe. 14(15)

Kuna maakohus ei ole kostja vastuhagis toodud kahju hüvitamise nõuet käsitlenud, siis ei ole kolleegiumil, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, võimalik tuvastada, kui suur oli kostjale tekkinud kahju ja kas hageja on kohustatud selle hüvitama. Olulises mahus asjaolude esmakordne tuvastamine rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, kuna ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei ole võimalik Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses vaidlustada. Kuna kostja on oma kahju hüvitamise nõude osaliselt hageja nõudega 84 825 krooni saamiseks tasaarvestanud ja on väitnud, et tasaarvestusega on hageja nõue lõppenud, siis hageja nõude 84 825 krooni saamiseks osas ei ole põhjendatud maakohtu otsuse muutmata jätmine. Juhul, kui kostja vastuhagi on põhjendatud, siis on hageja nõue lõppenud. Seda on võimalik tuvastada alles asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohtu otsus viivise väljamõistmise osas kontrollitav. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus viivise väljamõistmisel tooma välja viivise suuruse viisil, et see oleks otsuses jälgitav. Menetluskulude jaotus tuleb kindlaks määrata asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.