Tsiviilasi nr.2-08-82311
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.09.2010 Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-82311
Tsiviilasi
HSFG hagi OÜ V ja RR vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: HSFG(rk: XXX; asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: van.advokaat Kristi Sild (AB Lextal; asukoht: Rävala pst 4, 10143 Tallinn) Kostja 1: OÜ V (rk: XX; asukoht: XXX) Kostja 2: RR(ik: XXX; elukoht: XXX)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt V ja RR põhivõlg 22 436 krooni ja viivis 18 706,62 krooni. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt V ja RR viivis 0,1 % päevas tasumata põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 22 436 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista solidaarselt OÜ-lt V ja RR riigilõiv 1959 ja õigusabikulud 6000 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kostja suhtes 03.12.2008 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis anti 10.06.2009 määrusega üle hagimenetlusse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 22 436 krooni ning viivis 0,1 % tasumata põhivõlalt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõiv ja õigusabikulud. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja OÜ-le V (kostja 1) 2005 aasta septembris ja oktoobris jalatseid, mille kohta väljastati 21.09.2005 arve nr 19588 summas 10 893,70 eurot, 20.10.2005 arve nr 23013 summas 1 749,30 eurot ja arve nr 23014 summas 1 499,40 eurot. Kostja kohustus hageja ees oli arvete alusel 14 142,40 eurot e 221 280,50 krooni. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 13.06.2007 kohtuvälise kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks, mille kohaselt pidi kostja 1 tasuma võlgnevuse osamaksetena aasta jooksul, osamakse tuli tasuda hiljemalt iga kuu 5ndaks kuupäevaks. Viivise suuruseks leppisid pooled kokku 0,1 % tasumata põhivõlalt päevas. Kokkuleppe tagamiseks sõlmisid hagejaga kostja 1 juhatuse liige RR(kostja 2) käenduslepingu. Kostja 1 ei ole oma kohustust täielikult täitnud, tasumata on 36 121 krooni, mille tasumise tähtaeg oli hiljemalt 05.06.2008. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist leppisid pooled kokku, et hageja loobub osaliselt oma nõudest kostjate vastu ning hageja väljastas kostjale kreeditarve, millega vähenes kostja 1 kohustus hageja ees. Kostja 1 lõplikuks kohustuseks hageja ees jäi 22 436 krooni. Viivise suuruseks on alates 06.06.2008 kuni 01.07.2009 so hagi esitamiseni 8593 krooni.
Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellel vastu. Hageja tarnitud kaup oli puudustega ja kostja 1 ei ole nõus asuma puudustega kauba eest vaid soovib selle tagastada. Puuduste kindlakstegemine võtab aega. Oma vastuväidetes tugines kostja VÕS § 101 lg 3. Hageja õigusabikulud on liiga suured.
Kohus arutas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole esitanud taotlust ärakuulamiseks. Kohus, tutvunud asjas esitatud poolte seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjale 1 tarninud kauba ning pooled on sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja 1 ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arvetest, 21.09.2005 arve nr 19588 summas 10 893,70 eurot, 20.10.2005 arve nr 23013 summas 1 749,30 eurot ja arve nr 23014 summas 1 499,40 eurot, nähtub, et kostja 1 esialgne kohustus hageja ees oli 14 142,40 eurot e 221 280,50 krooni. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et kostja 1 tunnistab oma kohustust hageja ees ja pooled leppisid kokku maksegraafiku võlgnevuse kustutamiseks. Kohus leiab, et kokkulepet tuleb käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes. Deklaratiivse võlatunnistusega on kostja 1 võtnud endale kohustuse, mida tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi täita. VÕS § 100 ja 101 lg 1 p 1 annab hagejale õiguse nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmata jätmine on ka kohustuse mittekohane täitmine e täimine kokkulepitust väiksemas määras. Hageja on tõendanud kohustuse olemasolu ja kostja kohustuseks on esitada tõendid selle kohta,
et kohustus on täidetud või seda ei ole. Kostjate väited selle kohta, et kaup oli puudustega, on paljasõnalised. Kauba tarnimine toimus 2005 aasta sügisel. Kosta väited selle kohta, et kuni käesoleva ajani ei ole olnud võimalik kauba puudusi välja selgitada, on paljasõnalised. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja 1 oleks kasutanud mingisuguseidki õiguskaitsevahendeid (hinna alandamine, lepingust taganemine), mis annaksid alust arvata, et kostjate väited kauba puuduste kohta oleksid tõesed. Kostja 2 on sõlminud käendusleping ega ole selle kohta vastuväiteid esitanud. VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 näeb ette käendaja solidaarse vastutuse kogu põhivõlgniku tegevuse eest. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg 22 436 krooni. Hageja on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi õigustatud nõudma rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist lepingus kokku lepitud summas. Pooled on deklaratiivses võlatunnistuses kokku leppinud viivise määras 0,1 % tasumata põhivõlalt päevas. Kostja on viivitanud kohustuse täitmisega alates 06.06.2008, seega on ta kohtuotsuse tegemise ajaks olnud viivituses 834 päeva, seega on viivise suuruseks 18 706,62 krooni (834* 22,43). Kohus leiab kostjatelt tuleb välja mõista viivis 18 706,62 krooni ning TsMS § 367 alusel viivis 0,1 % põhivõlalt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kostjad ei ole esitaud taotlust viivise vähendamiseks, kuid kohus leiab, et hea usu põhimõttest lähtuvalt ei tohi kostjatelt väljamõistetav viivis ületada põhinõude suurust. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi on kohtul võimalik lihtmenetluses määrata menetluskulud kindlaks kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjatelt välja mõista hageja tasutud riigilõiv summas 1959 krooni. Kohus mõistab kostjatelt välja põhjendatud ja mõistlikus suuruses õigusabikulud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja tasunud õigusabikulude eest 22 012,40 krooni, mis on kohtu arvates liiga suur, arvestades, et tegemist ei ole keeruka kohtuasjaga. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulud on 6000 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.