Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
24.09.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
2-08-91111 OÜ DI hagi BP vastu võla 2525 krooni ja viivise 2513,39 krooni väljamõistmiseks 2000 krooni
OÜ DI(XXX, XXX), XXX
Kostja BP(XXX, XXX) Lihtmenetlus, hageja ära kuulatud 03.09.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, ilmus esindaja Tarvo I
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista BP 2525 krooni, sh laenu 2000 krooni ja intressi 525 krooni ning viivist 2513,39 krooni ning alates 31.08.2009 viivist 2000-lt kroonilt 0,18% päevas kuni selle 2000 krooni tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.OÜ SKja BP sõlmisid 25.01.2008 laenulepingu summas 2000 krooni ning kostja kohustus tasuma laenu summa 2000 krooni ja lepingu tasu 525 krooni 24.04.2008. Laenu saamise taotluse esitas BP pangalingi kaudu autentimise teel ja kinnistas ka lepingu tingimustega nõustumist. Pärast autentimist saatis laenuandja kostja enda esitatud e-kirja aadressile kontrollkirja, mille kättesaamist kinnitas kostja. Kostja saatis ka mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Kontrollkirja saatmise eesmärgiks on kinnitada laenutaotleja ligipääsu antud e-maili aadressile saabuvate kirjadele (arve, meeldetuletused, info vahetus) ning mobiililt saadetud kinnituse sõnum tagab, et antud telefoninumber oli laenutaotleja valduses ja on samuti info ning meeldetuletuste saatmise väljundiks. Pärast nende toimingute
tegemist aktiveeriti kostja poolt kasutajakonto ning kostja sisestas süsteemi sisenemiseks kasutajatunnuse (mobiiltelefoni nr) ning enda poolt registreerimisel valitud salasõna. Kostja täitis interneti keskkonnas laenutaotluse ankeedi, kinnitas lepinguga nõustumist, samuti saatis ta sõnumi laenutaotluse kinnitamiseks oma mobiiltelefonilt. Ankeedi kinnitamist ja kinnitussõnumi saatmist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlesid pooled aktseptina laenu saamiseks ja laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja BP andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud. Kostja taotles SKOIÜ-lt väikelaenu 2000 krooni, taotlus rahuldati ning laen kanti 25.01.09 kostja pangakontole.
2.SKOÜ esitas kostjale laenu tagastamiseks arve nr 144144 summas 2525 tähtajaks 24.02.08 ja viivise määras oli 0,85% iga viivitatud päeva eest, kuid kostja ei ole kohustusi täitnud. Hoolimata meeldetuletustest ei täida kostja oma kohustusi. SKOÜ loovutas nõude kostja vastu lepingu nr 4011/2 raames 19.03.2008.
3.Laenulepingu p 11.1. järgi on viivis 0,85% iga viivitud päeva eest tasumisele kuuluvast summast. Kostja viivisevõlg on 2525-lt kroonilt 11867,38 krooni ja hageja nõue heas usus viivist väiksemas määras, so 0,18% päevas, mis teeb viivise suuruseks alates 25.02.2008 kuni hagi esitamiseni 2513,39 krooni.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata laen ja lepingu tasu kokku 2525 krooni, viivis 2513,39 krooni ja alates 31.08.2009 viisi 0,18% päevas kuni arves nr 14144 nõutud summa tasumiseni ning välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1000 krooni ja tasu õigusabi eest 1500 krooni.
5.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Tõendamata on väited, et märgitud pangakaart koos paroolidega on kolmanda isiku kasutuses olnud. Samuti ei ole kostja teavitanud panka, et kaart ja paroolid on kolmanda isiku kasutuses.
7.Kostja hagi ei tunnitanud, kuna tema pole lepingut sõlminud Kostja andis oma tuttavale J: K pangakaardi, kes lubas panna automaadi vahendusel raha sisse 2000 krooni ja panustada need sporditeenuse veebilehel, kuna ta ei saanud seda oma kontol teha, sest see oli blokeeritud. Koos kaardiga andis ka oma paroolid J. K . J. K aga võttis kostja nimele nii BIG Pangast laenu ja SMS –kiirlaenu. Kostja teatas juhtunust politseid, kuid SK ei ole vabastanud kostjat laenust.
8.Tõendid:. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohus kogus tõendi kriminaasja otsuse nr 30.03.2008 nr 1-08-15795, Harju Maakohtu määruse 14.04.2010 nr 1-08-15795, Tallinna Ringkonnakohtu määruse 02.03.2010 nr 1-08-15795, Põhja Politseiprefektuuri kirja 16.02.2010 nr 10.2-04/16271. Kohtu põhjendused
9.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 129 lg1 alusel on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhu, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude 2 (4)
täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule võlgniku nõusolekust sõltumata ning lg 2 järgi asub nõude loovutamisega üks võlausaldaja teise asemele.
10.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta sai SMS Kiirlaenult raha 2000 krooni, mis on kantud tema kontole 25.01.2008 ja mille kohta on esitanud hageja vastava maksekorraldusega nr 36873. Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et laenuandja SKOÜ andis kostjale raha 2000 krooni. Esitatud maksekorraldusest nähtub, et viidatud rahasumma on kantud kostjale laenulepingu alusel. Kostja väitis, et J. K võttis lubamatult laenu kostja arvel, mille kohta on algatatud kriminaalasi. Kohus nõudis välja Põhja Politseiprefektuurist kostja väidete kohta tõendi saamiseks kriminaalasja nr 08230103608, kuid politsei andmetel oli asi saadetud kohtumenetlusse. Vastavalt Harju Maakohtu otsusele 30.03.2009 nr 1-08-15795 (kohtu poolt kogutud tõend) tunnistati küll J. K süüdi KarS § 213 lg 1 järgi (varalise kasu saamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise jm viisil), ent märgitud otsus on tühistatud 02.03.2010 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 1-08-15795 ning saadetud uueks arutamiseks maakohtule ning uue arutamise käigus on kohus 14.04.2010 tagastanud kriminaalasja J. K süüdistuses KarS §231 lg 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Esiteks ei nähtu viidatud kohtulahenditest, et selles kriminaalasjas oleks olnud kannatanuks üldse kostja BP, kelle suhtes oleks J. K toime pannud talle viidatud inkrimineeritava teo KarS § 213 lg 1 järgi või muu teo. Viidatud kriminaalasjas on kannatanuteks teised isikud. Teiseks ei ole jõustunud kohtulahendit selle kohta, et J. K oleks kasutanud lubamatult kostja kontol olevaid rahalisi vahendeid. Seega on kostja väited selle kohta, et J. K oleks kostja võimalike andmete (pangakaartide jms) alusel kasutanud kostja pangakontot ja võtnud lubamatult kostja nimel laenu, tõendamata. Seda, et kostja oleks üldse andnud oma võimalikud pangakaardid ja tehingu tegemiseks vajalikud tehnilised vahendid, sj telefon jne J. K kasutusse, ei ole kostja tõendanud. Isegi kui kostja võimaldanuks J. K kasutada kostjale kuuluvaid kontosid, tehnilisi vahendeid ning võimaldanud kasutada kostja kontol olevat raha ja lubanud teha tehinguid, ei ole kostja tõendanud, et märgitud laenutehing oleks J. K poolt üldse tehtud, sj seda, et J. K oleks kostja poolt antud volitusi, milleks oli luba paigutada raha kostja kontole ja kasutada seda spordiga seotud veebilehel) ületavalt lepingu sõlminud. Eeltoodu alusel on kostja väited, et kostja pole üldse hagejaga laenulepingut sõlminud ja et J. K i poolt on lepingu sõlminud kostja antud volituste piire ületades, tõendamata ja seega ei ole ka laenuleping TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Kostja ei ole seega hageja väiteid laenulepingu sõlmimisest kosta ning OÜ SK vahel ümber lükanud, seega on laenuleping e. krediidileping nende vahel VÕS 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja § 401 järgi sõlmitud ja selle kinnituseks on laenatud rahasumma kostja pangakontole ülekandmise teel 25.01.2008 summas 2000 krooni laenulepingu järgi. Vaidlus ei ole selles, et laenuleping on sõlmitud tähtajaga 30 päeva, et laen tuli tagastada 24.02.2008. Seega oli poolte vahel sõlmitud tähtajaline laenuleping ning kokkulepitud laenu tagastamise tähtaeg, intressi tasumise tähtaeg vastavalt 24.02.2008.
11.Laenulepingu p 8.2.3 järgi on tasu laenusumma 2000 krooni eest 30 –päevase laenu puhul 525 krooni. Kuna lepingu järgi on tegemist tasuga laenu eest, siis on see hinnatav intressina, mis on VÕS § 397 lg 1 ja § 401 järgi lubatav, sest majanduskutsetegevuses antud laenult tuleb tasuda intressi, mis ongi tasu raha kasutamise eest.
12.Vaidlus puudus selles, et laen koos intressidega kokku summas 2525 krooni on laenuandjale OÜ SK 24.02.2008 tagastamata ja on siiani tagastamata. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ning kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kuna kostja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust: tasuda laen ja intressid VÕS § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja § 401 järgi kokkulepitud tähtajaks, siis on ta rikkunud kohustust VÕS § 100 tähenduses.
3 (4)
13.Vaidlus puudus selles, et hagejale on üle läinud SKOÜ-lt laenulepingust tulenev nõue, sj nõue viiviste ja intresside osas. Lisaks on nõude loovutamise kohta hageja esitanud tema ja OÜ SK vahelise nõude loovutamise akti 19.03.2008. Seega on VÕS § 164 lg 1, 2 järgi nõue loovutatud hagejale ja hageja näol on tegemist kostja ees uue võlausaldajaga, kellel on läinud üle endise võlausaldaja (SKOÜ) nõue kostja vastu.
14.VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on laenu ja intressi tagasimaksmise kohustuse jätnud täitmata, on ta viivituses ja selle tõttu on hagejal õigus nõuda ülalviidatud sätete alusel lepingus kokkulepitud laenu tagastamist 2000 krooni ning tähtajaks tasumisele kuuluvat intressi 525 krooni.
15.Vaidlus puudus selles, et lepingu p 11.1 alusel on kohustuse täitmisega viivitamise korral laenusaajal kohustus maksta viivist 0,85% päevas võlgnetavalt summalt. Hageja palub viivise välja mõista 2525-lt kroonilt alates 24.02.2008 553 päeva eest. Kostja ei ole vaidlustanud viivise perioodi. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist 553 päeva eest. Küll aga leiab kohus, et hagejal ei ole õigus nõuda viivist kogu 2525-lt kroonilt, kuna selles sisalduva 525 krooni näol on tegemist intressiga ning VÕS § 113 lg 6 alusel ei ole lubatud viivist nõuda intressiga tasumisega viivitamise, sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda viivist laenult 2000 krooni ning viivis on seega 553 päeva eest vastavalt 9401 krooni. Kuna hageja nõuab viivist üldse vaid osaliselt, so 2513,39 krooni, st on viivist vähendanud, mis on tema õigus, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivis vastavalt 2513,39 krooni.
16.TsMS § 367 võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise, mis pole veel hagi esitamise ajaks sissenõutav, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja palus põhivõlalt alates 31.08.2009 kuni selle täitmiseni välja mõista viivise vähendatud ulatuses so 0,18% päevas arve nr 14144 tasumisega viivitamise eest kuni selle tasumiseni. Esitatud arve sisaldab endas nii põhivõlga kui intressi tasumise kohustust, mis tähendab, et hageja soovib saada märgitud 2525 kroonilt viivist päevas 0,18% alates 31.08.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Eelpool märkis kohus, et intressilt ei või nõuda viivist VÕS § 113 lg 6 järgi. Seega on hageja nõue viivise edaspidiseks väljamõistmiseks osaliselt põhjendatud ning kostjalt tuleb viivis TsMS § 367 ning VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja mõista hageja poolt vähendatud määras 0,18% päevas, kuid seda põhivõlalt, st 2000 kroonilt alates 31.08.2009 kuni selle 2000 krooni tasumiseni.
17.Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla ja intressi saamiseks tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 2000 krooni ning intress 525 krooni. Hageja viivisenõue on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb välja mõista viivis 2513,39 krooni ning alates 31.08.2009 tuleb kostjalt välja mõista viivis päevas 0,18% 2000lt kroonilt kuni selle täieliku tasumiseni. Menetluskulud
18.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindaks lihtmenetluse otsuses menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus välja mõista riigilõivu 1000 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel ja õigusabikulud 1500 krooni. Vabariigi Valitsuse määruse nr 04.09.2008 nr 137 § 1 lg 1 järgi on õigusabikulu piirmäär teiselt menetlusosaliselt väljamõistmiseks hagi hinna puhul kuni 10000 krooni vastavalt 5000 krooni. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista õigusabikulude katteks hagejale 1500 krooni. Tsiviilasja hind
19.TsMS § 133 lg 1, 2 järgi on hagi hind põhinõude, so laenusumma järgi 2000 krooni. Kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.