Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte (TsMS § 415). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud MCB esitas 14.07.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse RL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 22.07.2010 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväitega andis kohtunikuabi 02.02.2010 määrusega nõude üle Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.02.2010 esitas MCB hagi RL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja vahel 11.05.2008 sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale laenu 25 000 krooni. Nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud kostja nõuetekohaselt. 28.03.2010 esitas hageja hagi täpsustuse, milles loobub leppetrahvi nõudest summas 500 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 21.08.2010 kostjale TsMS § 327 alusel kätte toimetatud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 23.09.2010 esitas hageja taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Hageja ja kostja vahel 11.05.2008 sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev põhivõlg summas 25 000 krooni, viivis 25

000 krooni, lepingu lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 15 999,72 krooni ja tasu kirjalike teadete esitamise eest, kogusummas 66 299,72 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 11 700 krooni järgmiselt: 1 229,99 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, 6 270,01 krooni riigilõivu hagimenetluses ning 4 200 krooni õigusabikulud. 23.09.2010 taotluses hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vähendab hageja õigusabikulusid 1 971 kroonini. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 23.09.2010 taotluse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 971 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 1 971 krooni vajalikud ega põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud avalduste koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 971 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 1 000 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 229,99 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 6 270,01 krooni, kokku 8 500 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.