Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-607/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.09.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1556

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2010.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-607

Tsiviilasi

XxxMTÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi LM(M , isikukood XXX elukoht XXX) vastu lepingu sõlmimise kohustamiseks ja 24 420 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

49 420 krooni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus

2.Jätta menetluskulud XxxMTÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kohustada kostjat sõlmima hagejaga viivitamatult haldus- ja hooldusteenuste leping ning välja mõista osutatud teenuste eest alusetult säästetud 24 420 krooni. Hageja teostab T elurajoonis haldus- ja hooldustöid. Kostja on kinnistu XXX omanik. Kostja ei ole hageja sõlminud lepingut, kuid tarbib teenuseid. T elurajooni kinnisvaraarendaja oli K AS, kes on kohustatud hoolitsema T territooriumisiseste terviklikult välja ehitatud tänavate koos valgustusega ning haljasalade ja mänguväljakute eest. Kuni 04.01.2005 osutas haldus- ja hooldusteenuseid koostöölepingu alusel T Kinnisvarahoolduse OÜ. 29.12.2004 sõlmis hageja K AS-iga koostöölepingu, mille kohaselt on hagejal õigus teostada neid töid alates

Sarnased lahendid

Võlaõigus

124.Seisuga 22.09.2008 on kostja alusetult säästnud 24 420 krooni, jäädes võlgu 44 kalendrikuu eest. Kalendrikuu teenuse tasu on 555 krooni. Hageja palub nimetatud summa välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1024 ja 1032 lg 1,2 ning teeseaduse (TeeS) § 25 lg 4 ja 37 lg 3 alusel. Hageja leiab, et lepingu mittesõlmimine ja teenuste eest mittetasumine ei vasta mõistlikkuse ja hea usu põhimõttele. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole alusetult rikastunud. Kostjal puudub teenuste osutamise eest tasumise kohustus. Kostja ei ole ühtegi lepingut sõlminud. Koostöölepingu p 3.1 sätestab, et teenuste osutamise maht, hind ja tähtajad on reguleeritud hageja ja elanike vahel sõlmitavate uute lepingutega. Koostöölepingust kostjale kohustusi ei tule. Ükski hageja sooritus ei ole suunatud konkreetselt kostjale, mistõttu ei ole kostja alusetult säätnud ega rikastunud. Kinnistu omanik ei ole hageja teenuseid kohustatud tarbima. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Kui hagi rahuldataks, oleks ainus võimalus hageja poolt osutatavatest teenustest loobuda omandi võõrandamisega, mis aga piirab omaniku õigusi. VTle ei ole asjakohased, sest hageja ei ole eratee omanik, K AS-il ei ole tee hooldusega tekkinud kulutusi. Hageja on esitanud arved IM, need summad ei saa sissenõutavad olla kostjalt. Täiendavas vastuses märgib kostja, et kostjale ei tulene õigusaktidest tulenevat kohustust astuda hageja liikmeks. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus põhiseadusega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Hageja on 24.09.2009 võtnud tagasi nõude kohustada kostjat haldus- ja hooldusteenuste leping sõlmima (I kd, t lk 75). Kohus on 24.09.2009 tagaseljaotsusega jätnud selles nõudes hagi läbi vaatamata (I kd, t lk 79-81). 03.11.2009 taastas kohus aga menetluse (I kd, t lk 9596). 01.06.2010 eelistungil loobus hageja tagasivõtmise avaldusest. Kohtu menetluses on seega endiselt kaks nõuet. Kostja on küll vaidlustanud, kas tagasivõtmise avaldust saab omakorda tagasi võtta, kuid kohus leiab, et see vaidlus on praegu tarbetu. Kõigepealt on kostjale teada, et menetluses on kaks nõuet, sest kohus ei ole nõudest tagasivõtmist kehtiva lahendiga vastu võtnud ning viimasel istungil arutati samuti kahte nõuet. Hagejal oleks nõude tagasivõtmise korral õigus see nõue uuesti esitada. Kostja positsiooni rakendamine tähendaks seda, et kohus peaks hagi tagasivõtmise määrusega lahendama ning andma võimaluse hagejale esitada uus samasisuline nõue, sest hagejal see soov on. Sellele nõudele tuleks formaalselt uuesti vastata jne. See kõik ei ole aga kohtu hinnangul kooskõlas menetlusökonoomikaga. Kohus menetleb seetõttu ka lepingu sõlmimiseks kohustamise nõuet. 01.06.2010 eelistungil olid pooled nõus, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. 29.12.2004 on K AS ja hageja sõlminud koostöölepingu, mille kohaselt osutab hageja T elurajoonis haldus- ja hooldusteenuseid (I kd, t lk 16-17, 158-197, 213-218, 220-254). Kostjale kuulub selles elurajoonis kinnistu XXX(I kd, t lk 18-20). Nendes asjaoludes puudub vaidlus ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud sõlmima hagejaga haldus- ja hooldusteenuste lepingu. Kohus vastab sellele küsimusele eitavalt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Lepinguõiguse keskseks põhimõtteks on lepinguvabaduse põhimõte.

Lepinguvabaduse teooria põhineb tahtevabaduse ehk mittevahelesekkumise (laissez-faire) filosoofial, mille kohaselt on igaühel õigus ja vabadus kujundada oma elu oma tehte kohaselt tingimusel, et ta sellega ei piira teiste ühiskonnaliikmete vabadust. Niisama vabad on isikud ka lepingute sõlmimisel, omades õigust ise otsustada, kas ja kellega ning millistel tingimustel leping sõlmida. Ka küsimus lepingute siduvusest tugineb privaatautonoomia ehk isikuvabaduse ideele, mille kohaselt on lepingud siduvad eelkõige seetõttu, et neid sõlminud pooled on oma vabadust piiranud ja endale kohustusi võtnud vabatahtlikult. Klassikalise lepinguõiguse oluliseks ideeks on vabatahtliku kokkuleppe idee. Vabadust sõlmida kokkuleppeid oma tahte kohaselt võib piirata ainult äärmisel vajadusel avalikes huvides. Seetõttu võib lepinguvabadust piirata vaid seaduse alusel. Kohus leiab, et kostja ei ole teinud vabatahtlikku tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks. Seetõttu ei ole kohaldatavad hageja viited teistele kinnistuomanikele, kes on endale müügilepinguga lepingu sõlmimise kohustuse võtnud. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et jõustumata kohtulahend ei ole antud vaidluses käsitatav tõendina, sest peale jõustumise küsimuse ei oma see lahend kostjaga puutumust. Kui kinnistu omanik on võtnud endale kohustuse leping hagejaga sõlmida, peab ta seda kohustust ka täitma. Kostja sellist kohustust endale võtnud ei ole. Kostjale ei tulene kohustusi ka kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingutest (näiteks koostöölepingust) ega hageja põhikirjast, sest kostja ei ole hageja liige. Kohus leiab, et kostja kohustus sõlmida hagejaga leping ei tulene ka seadusest. Seadus sätestab teatud juhtudel kohustusliku liikmelisuse või kohustuse sõlmida lepinguid. Kohustuslik liikmelisus on näiteks korteriomanikel korteriühistu suhtes. Korteriühistu tegeleb korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisega ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamisega. Hagejat ei ole aga korteriühistuga võimalik võrrelda. Korteriühistusse kuulumise kohustus teenib muuhulgas eesmärki, et korteriomanik tegeleks enda omandi (s.h kaasomandi) korrashoiuga seotud küsimustega. Käesoleval juhul aga on tegemist eraldiseisvate omanditega. Kuivõrd kostja ei ole endale võtnud kohustust sõlmida hagejaga leping ning sellist kohustust ei tule ka seadusest, tuleb hageja nõue kohustada kostjat sõlmima hagejaga haldus- ja hooldusteenuste leping jätta rahuldamata. Järgmisena vaatleb kohus hageja rahalist nõuet. Hageja leiab, et kostja on alusetult säästnud temale osutatud teenuste eest. Kostja ei ole 44 kuud tasunud kuutasu 555 krooni ning võlgneb 24 420 krooni. Hageja nõue põhineb VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 ja 2. Hageja on tegelenud elamurajoonis haljastusega, valgustusega, valveteenuse vahendamisega jms. Need teenused tõstavad elukvaliteeti ning enamus elamurajooni kinnistu omanikke panustavad igakuiselt sellisesse tegevusse. Hageja leiab, et kõik kinnistu omanikud peaksid enda elukeskkonnaga seotud kulutuste kandmises osalema. Kohus mõistab hagejat väga hästi, kuid vaatamata sellele ei ole võimalik hageja rahalist nõuet rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 16.12.2004 hageja üldkoosoleku otsusega kinnitati mitteliikmetele halduskorralduse kuutasu 230 krooni ja valveteenuse tasu 325 krooni (I kd, t lk 164-165). 13.05.2009 jättis üldkoosolek muutmata igakuise tasu suuruse mitteliikmetele 555 krooni (I kd, t lk 213-215). Igakuine makse ei ole aga kulupõhine ning hagejal ei ole õigust fondipõhist raha nõuda. Seadus sätestab konkreetse kulu hüvitamise kohustuse ning tugineda kulu suuruse määramisel üldkoosoleku otsusele ei saa. Teiseks märgib kohus, et hageja ei ole kostjale teinud sooritust, mida saaks alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. Hageja ei ole kostja omandi suhtes teinud mingit

sooritust. Hageja sooritus on tehtud kolmandate isikute omandi suhtes. Kolmandate isikute omandi hooldamise ja kulutuste hüvitamiseks kohustust ei ole. Kui hageja teeb otseselt kostjale sooritust, oleks tal õigus nõuda kulude hüvitamist, kuid seda kulupõhiselt, mitte üldkoosoleku otsuse alusel. Kuigi reeglina ei ole omanikul kohustust hüvitada kolmanda isiku omandile tehtud kulutusi, võib seadus sätestada erandeid. Puudub vaidlus, et kostja poolt oma kinnistuni jõudmiseks kasutatav elamurajooni sisene tee kuulub K AS-ile. TeeS § 25 lg-st 4 tuleneb eratee omaniku kohustus korraldada tema omandis oleval teel teehoidu ja tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama seaduse § 37 lg 3 järgi tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Viimatinimetatud säte ei ole aga antud juhul kohaldatav. Kostja leiab, et tee omaniku nõudeõigus ei ole loovutatav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus ei näe takistusi selle sisult võlaõigusliku nõudeõiguse loovutamiseks VÕS § 164 ja 166 järgi. Samas leiab kohus, et hagejal puudub vastav nõudeõigus. Koostöölepinguga ei ole aga hagejale antud õigust kostja eest või nimel nõuda tee kasutamisega seotud kulude hüvitamist. Selline seadusest tuleneva nõudeõiguse loovutamine peaks olema sõnaselgelt kirjas. Samuti saab see nõue põhineda tegelikult kantud kuludel, mitte kuutasul. 01.06.2010 istungil ei vaidlustanud kostja teehoolduskulusid, kuid 05.07.2010 seisukohas palus jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kohtul ei ole võimalik teehooldusega seotud kulusid eraldi kostjalt välja mõista, sest hageja tugineb rahalises nõudes üldkoosoleku otsusega kehtestatud kuutasule, mitte konkreetsetele tekkinud kuludele ning kohtu hinnangul puudub hageja selleks antud hetkel ka nõueõigus. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue alusetult säästetu 24 420 krooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 19.11.2009 on hageja leidnud, et osa nõudest on aegunud (t lk 109-110). Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, puudub vajadus seda õiguslikku küsimust lahendada. Seega jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Tsiviilasja hagihind on määratud 22.01.2009 määrusega (I kd, t lk 26-27). TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.