Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2010.a, Kentmanni kohtumaja kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-39147
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi ASvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
12 186.52 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS Hageja esindaja: Artur M (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ ) Kostja: AS(isikukood: XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-s (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
Menetluse käik Harju Maakohtule on esitatud BIGBANK AS-i hagi AS vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu , mille alusel andis hageja kostjale 20 000.00 krooni krediiti. Kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 20 529.17 krooni, millest 12 186.52 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 441.34 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 5 901.31 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis tagastamata krediidisummalt (12 186.52 krooni) 28,13% aastas alates 12.08.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on hagiavalduses kohtule taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel 19.08.2010.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib 2(3)
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas kokku 20 529.17 krooni, millest 12 186.52 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 441.34 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 5 901.31 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis tagastamata krediidisummalt (12 186.52 krooni) 28,13% aastas alates 12.08.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3095.00 krooni ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 4 595.00 krooni (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3 095.00 krooni ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni) hageja kasuks.
Heiki Kolk Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.