2-09-46436/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendus Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 245 000 krooni ja viivise 245 000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus hagiavalduses hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja hagile ei vasta. 08.06.2006 kohaselt andis kostja võlakirja, mille kohaselt pidi tasuma hagejale 2++3aoktoobris, 2004.a. mais kättesaadud raha kokku 245000 krooni 3 aasta jooksul kuni 08.06.2009 igakuist summade 7000 krooni kaupa hageja venna JR kontole, pooled olid kokku leppinud viivises 0,2%. Kostja ei ole raha tasunud. Kostja on võlas 245000 krooni ning viivis on kokku seisuga 31.08.2009 309568 krooni, kuid hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses 245 000 krooni. Tõend: võlakiri koos tõlkega. Kostja seisukoht Kostja sai hagimaterjali ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte isiklikult allkirja vastu 28.08.2010. Kostja pidi vastama hagile 15 päeva jooksul. Kostja ei ole hagile vastanud, taotlusi esitanud, põhjendusi esitanud, miks hagile vastata ei saa. Teda on hoiatatud, et kui hagile ei vasta, võib teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. VÕS § 8 lg 2 ja 76 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi ning rahalise kohustuse rikkumise korral on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral kohustuse sissenõutavaks muutumisest lepingus kokkulepitud viivist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1. VÕS § 82 lg 1 järgi on kohustus on sissenõutav, kui selleks on määratud tähtaeg või tuleneb võlasuhte olemusest ning lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga Kuna kostja ei ole hagile vastanud, on ta omaks võtnud hagis toodud asjaolud, et poole vahel oli leping, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud hageja ees raha tagastamise kohustuse täitmata, et kohustus on sissenõutav ja et kostja siiani viivituses. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja seega on tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ja § 82 lg 2 ja § 396 lg 1 alusel võlg 245000 krooni ja lepinguline viivis 245000 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Käesolev tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus andis hagejale menetlusabi lõivu tasumise hagi esitamisel ja hageja tasus lõivu 1000 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv hageja kasuks 1000 krooni. Hagihinnalt 245 000 krooni on lõiv 25000 krooni, seega tuleb kostjalt riigituludesse nõuda lõivu 24 000 krooni TsMS §179 lg 1 järgi ning kohus määrab kindlaks, et riigile tuleb lõiv ära tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest TsMS § 179 lg 5 viimase lause järgi ning nende kulude tasumisega viivitamisel tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista viivis kuni kulude tasumiseni § 179 lg 9 järgi Võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.