Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
14.september 2010. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-7857
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
M. I. hagi E. V. (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. I. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Esindaja: T. K. , elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxx alevik xxxxxxxx x-xx, e-post: Kostja: E. V. S. xxx xxxxxxx) Tartu Pensioniameti kaudu – asukoht xxxxx xx.xxx xxxxx xxxxx :M. M.
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada M. I. taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.Määrata E. V. poolt M. I. hüvitatavate menetluskulude suuruseks 7 000 (seitse tuhat) krooni.
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2010. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 19.10.2009.a. otsus ja rahuldati M. I. hagi kaudu) vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 40 241 krooni ühekordse summana ja alates 01.10.2009.a. igakuiselt 1161 krooni. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus E. V. kanda. Kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu 03.mai 2010.a. määrusega. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on 31.05.2010.a. esitanud oma esindaja T. K. kaudu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb määrata kindlaks hageja poolt kantud menetluskulud – riigilõiv 2000 krooni ja lepingulise esindaja õigusabi kulud 17000 krooni. Menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidena on hageja esitanud 18.11.2009.a. maksekorralduse apellatsioonikaebuselt riigilõivu - 2000 krooni tasumise kohta ja T. K. Õigusbüroo arved: 22.02.2009.a. nr 0809, summas 8000 krooni, 28.09.2009.a. nr 1509 summas 2000 krooni ja 20.03.2010.a. nr 2610 summas 7000 krooni. Summadele ei ole lisatud käibemaksu. Kohus on hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS §-le 176 lg 1 saatnud kostjale 30.07.2010.a, andes talle 20-päevase tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks. Kostja on 09.08.2010 esitanud oma seisukoha kohtukulude kindlaksmääramise kohta. Kostja leiab, et kulude kandmise tõendamiseks peaksid olema esitatud maksekorraldused, mis näitavad, et rahaline ülekanne on teostatud. Esitatud dokumentidest nähtub, et hageja M. I. on teostanud vaid ühe maksekorralduse - 18.11.2009.a. 2000 krooni ulatuses riigilõivu tasumiseks apellatsioonikaebuselt Tartu Ringkonnakohtule. Hageja esindaja T. K. poolt esitatud arvetest nähtub, et arved on koostatud hageja M. I. , kuid arvetelt ei kajastu maksmise tähtaeg, samuti ei ole lisatud maksekorraldusi arvete tasumise kohta. Seetõttu leiab kostja, et eelnimetatud arved ei ole tõenda hageja kantud menetluskulusid ja kostja on nõus menetluskulud hüvitama vaid 2000 krooni osas. Kohus on seisukohal, et M. I. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt Tulenevalt TsMS §-st 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
2 (4)
Hageja poolt on 18.11.2009.a tasutud riigilõiv apellatsioonikaebuselt 2000 krooni (maksekorraldus tl 95). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on vastavalt esitatud arvetele - 22.02.2009.a. arve nr 0809 summas 8000 krooni, 28.09.2009.a. arve nr 1509 summas 2000 krooni ja 20.03.2010.a. arve nr 2610 summas 7000 krooni, kokku 17000 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on maakohtusse hagi esitamisel ja kohtumenetluses ning ringkonnakohtusse kassatsioonikaebuse esitamisel esindanud lepingulise esindajana T. K. Õigusbüroo töötaja T. K. . Kostja vastuväide menetluskulude kindlaksmääramisele õigusabikulude kandmise tõendamatuse kohta , kuna puuduvad maksekorraldused hageja poolt õigusbüroo arvete tasumise kohta, ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille aluseks on Riigikohtu seisukoht. 01.10.2001.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 on Riigikohus leidnud, et TsMS (sel ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 61 lg 1 eesmärk on hüvitada poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, tema esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu. Nimetatud eesmärki arvestades pole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Maakohus käsitleb T. K. Õigusbüroo poolt M. I. esitatud arveid õigusabi eest tasumise kohustuse alusena. Kostjalt hageja õigusabikulude sissenõudmisel kuuluvad kohaldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärad TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad Vabariigi Valitsus. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 10 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Tulenevalt TsMS §-st 129 lg 2 on hagi hinnaks käesolevas tsiviilasjas 9954 krooni (milline hagihind on olnud aluseks ka apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel). Seega ületab hageja lepingulise esindaja kulu kehtestatud piirmäära ja kostjalt tuleb hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 5000 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 7000 (2000 + 5000) krooni.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma 3 (4)
kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. krooni. Arvestades, et käesolevas asjas on hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 7000 krooni, ületab kaebuse hind 3000 krooni, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.