Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja esitas 28.12.2009.a hagiavalduse kostjalt TEOÜ-lt võla 7000 krooni ja viivise 7000 krooni väljamõistmiseks, menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kostja tellis hagejalt transporditöid, mille hageja ka tegi ning kostja kohustus tööde teest hagejale tasuma. Hageja esitas tööde kohta arve 30.06.3008 n 6044 7080 krooni, mis on tasumata kostja poolt. Poolte vahel oli kokkulepe, et tasu maksmisega viivitamise korral maksab kostja hagejale võlgnetavalt summalt viivist 0,5% päevas. Perioodi eest alates 10.07.2008kuni hagi esitamiseni 22.12.09 on kostja viivituses 530 päeva ja viivis on 18550 krooni. Hageja vähendab viivist põhivõla hagetava summani 7000 krooni. Varasemalt palus hageja MIOÜ kaudu kostjal kohustus täita vabatahtlikult ja esitas nõude 08.01.09 ja andis tähtaja 01.09.2009, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Tõendid: tellimislehed 6,7, arve 6044, võlateatis, garantiikiri Kostja vastuväited. Kostja ei ole hagile vastanud, taotlusi esitanud ega põhjendanud, miks hagile vastata ei saa. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjal juhatuse liikmele, kes keeldus hagimaterjale vastu võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 2, § 325. Kostja pidi hagiavaldusele vastama 10 päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 8 lg 2 ja 76 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi ning rahalise kohustuse rikkumise korral on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral kohustuse sissenõutavaks muutumisest lepingus kokkulepitud viivist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1. VÕS § 82 lg 1 järgi on kohustus on sissenõutav, kui selleks on määratud tähtaeg või tuleneb võlasuhte olemusest ning lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, on ta omaks võtnud hagis toodud asjaolud, et poole vahel oli lepingi, millest tulenevad kohustused on hageja kostja ees täitnud ja mille eest oli kostja kohustatud tasuma, et kohustus on sissenõutav ja et kostja on jätnud oma tasu maksmise kohustuse hageja poolt osutatud teenuse eest täitmata, on siiani viivituses. Seega on kostja rikkunud lepingust

tulenevaid kohustusi ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ja § 82 lg 2 alusel võlg 7000 krooni ja lepinguline viivis 7000 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Käesolev tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu. Hageja tasus lõivu 1400 krooni, teiste kulude hüvitamist ei ole nõudnud (vt menetlusse võtmise määrus). Kohus leiab, et hageja nõue riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja seega tuleb kostjalt välja mõista lõivu 1400 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.