(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-600
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi NR vastu 2 914 krooni ning intressi ja viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
2 914 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS Hageja lepinguline esindaja: Elis V (xxx) Kostja NR(isikukood xxx, elukoht teadmata, hagimaterjalid kätte toimetatud AS D aadressil xxx).
esindajad
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Swedbank AS esitas 06.01.2010 hagi NR vastu 2 914 krooni ning intressi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista tudengikaardi ja arvelduskrediidi lepingust tuleneva võlgnevuse summas 2 914 krooni, intressi summas 206,21 krooni ja viivise 225,32 krooni, kokku 3 345,53 krooni ning alates 06.01.2010 viivis osaliselt protsendina (0,02% päevas) põhinõudest (2 914 Eesti kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus on hagiavalduse koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega saatnud kostja tööandjale AS-le D palvega edastada menetlusdokumendid NR allkirja vastu ning tagastada väljastusteade kostja allkirjaga kohtule. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult üle antud 13.08.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks juhul, kui kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jättis kohus 14.12.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-21444 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Käesolevas asjas on hagi esitatud 06.01.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 750 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1 750 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.