Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse kinnistu reg osa nr XXX asukohaga XXXpindalaga 1366 m2. Hagejale kuulub 23/32 ja kostjale 9/32 kaasomandist. Hageja on avaldanud soovi kaasomand lõpetada ja hüvitada kostjale tema osa väärtus summas 150 000 krooni. Hageja palub lõpetada kaasomand jättes kinnistu tervikuna hageja omandisse ning pannes kosjale kohustuse hüvitada kostja osa rahas summas 150 000 krooni. 1(3)

Tsiviilasi nr: 2-09-37010 Hageja oma 19.03.2010 vastuses vastuhagile leiab et reaalosadeks jagamine kostja soovitud viisil ei ole õiglane ning ei arvesta kaasomandi osade suurusega. Reaalosadeks jagamine toob kaasa vaidlused elamu remontimise küsimustes. Kinnistul asuv ehitis on ühepereelamu ja selle jagamine korteriomanditeks ei ole otstarbekas. Kostja seisukohad Kostja 12.11.2009 seisukoha kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kinnistu väärtus on tõendamata. Kostja on enne kohtuvaidlust avaldanud, et on nõus kinnistu hindamisega erapooletu hindaja poolt ja kinnistu jagamisega kokkuleppel. Kostja oma vastuhagis palub jagada kinnistu reaalosadeks kaasomanike vahel. Kinnistu jätmine hageja ainuomandisse ei taga õiglast hüvitist kostjale. Kinnistul on kostja jaoks emotsionaalne väärtus, sest kinnistu on kostja lapsepõlvekodu. Kostja vajab elamispinda kinnistul enda isiklikuks kasutamiseks, ta kavatseb kolida XXXvaidlusalusele kinnistule. Kostja 26.02.2010 vastuhagi täpsustuses palub kostja jagada kinnistu reaalosadeks jättes ühe reaalosa koosseisu ühe toa ja teise reaalosa koosseisu kaks ülejäänud tuba. Kohtuistungil 24.08.2010 avaldas kostja, et reaalosadeks jagamisel koliks kostja oma reaalossa koos alaealise lapse ja naisega. Praegu elab kostja koos naise, lapse ja täisealise tütre perega XXX. XXX oleks elukeskkond meeldivam.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnistu reg osa nr XXX asukohaga XXXpindalaga 1366 m2. Kinnistul asub ühepereelamu elamispinna suurusega 94 m2, elamus on kolm tuba, köök, esik, veranda ja wc/duširuum. Hagejale kuulub 23/32 ja kostjale 9/32 kaasomandist. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Viidatud sätete alusel otsustab kohus kaasomandi lõpetamise üle kaasomaniku hagi alusel. Kui asjas on esitatud mitu erinevat jagamisviisi, otsustab kohus, milline jagamisviis vastab enam kaasomanike huvidele tervikuna. Sellise otsustuse tegemisel lähtub kohus nii asja parimast kasutusviisist kui ka kaasomanike vajadustest asja suhtes. Käesoleval juhul on hageja soovinud asja jätmist enda ainuomandisse ning kostja on soovinud asja jagamist reaalosadeks. Kohus leiab, et kaasomanike huvidele tervikuna vastab enam asja jätmine hageja ainuomandisse. Kinnistul asuva ehitise näol on tegemist ühepereelamuga, mille parimaks kasutusviisiks ongi kasutamine ühepereelamuna. Korteriomandite moodustamisel kostja soovitud viisil jääksid kaasomanike ühiskasutusse köök, wc/duširuum ja esik ning see vähendaks oluliselt korteriomanike privaatsust ja korterite kasutusväärtust. Samuti vastab ruumide paigutus ja aia suurus funktsionaalselt ühepereelamu nõudmistele. Kostja võimalik emotsionaalne side elamuga ja soov kolida XXXXXXse ei kaalu üles hageja huvi kasutada kinnistut ühepereelamuna, mistõttu leiab kohus, et kinnistu tuleb jagada jättes kinnistu hageja ainuomandisse ja pannes talle kohustuse hüvitada kostja osa rahas. 2(3)

Tsiviilasi nr: 2-09-37010 Domus Kinnisvara eksperthinnangust 18.08.2010 nähtub, et atesteeritud kinnisvarahindaja on hinnanud kinnistu väärtuseks 865 000 krooni. Seega on hüvitis kostja osa eest 865 000/32*9=243 281,25 krooni. Kohus märgib, et hagi hinnaks käesolevas asjas on hageja kaasomandi osa väärtus ehk 621 718,75 krooni ning vastuhagi hinnaks on 243 281,25 krooni kui kostja kaasomandi osa väärtus, vaidluse hinnaks kokku on 865000 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.