Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte Ametlikes Teadaannetes avaliku teatavaksteatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Kostjale posti teel otsuse kättetoimetamise võimatusel toimetada see kätte Ametlikes Teadaannetes avaliku teatavakstegemisega.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.03.2007 esitas AS EMT Viru Maakohtule hagi V V `i vastu võlgnevuse 5 169.98 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled 09.11.1999 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale tasumiseks arved kokku summas 3 160.05 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 400 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg hageja ees 2 585.49krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja viivisvõlg hageja ees ületab põhivõlgnevuse, kuid hageja on esitanud viivisnõude põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 2 584.49 krooni. Kostja on olnud viivituses 2530 päeva. Vastavalt VÕSRakS §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Vastavalt TsK §-ide 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ja kostja leppisid kokku viivise määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hagiavalduse esitamisel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks 5 169.98 krooni, millest põhinõue moodustab 2 585.49 krooni ning viivis 2 584.49 krooni. Hagiavaldusele on lisatud nõude asjaolusid tõendavad dokumendid – pooltevaheline liitumisleping, kostjale saadetud võlanõue ja arved, üldtingimused, kinnituskiri, volikiri.

Kohtumenetluse käik Hagi võeti vastavalt Viru Maakohtu sisemisele tööjaotuse korraldusele menetlusse Rakvere kohtumajas 12.03.2007. Kohus väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud elukoha aadressile ja kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama. Vaatamata korduvalt toimunud materjalide väljastamisele tagastati hagimaterjalid märkustega „Hoiutähtaja mõõdumisel“ või „Jäetud teade, ei olnud kodus“.

Alates 12.04.2007 kohtule esitatud avaldustes on hageja teatanud kostjal esineva võlgnevuse katteks summade pideva laekumisega seoses hagiavalduses esitatud nõude vähendamisest. Seisuga 11.12.2009 on hageja esitanud kohtule taotluse hagihinna vähendamiseks, tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks, märkides, et menetluse käigus on osa hagiavalduses nõutud võlgnevusest tasutud, kuid hageja taotleb kostjalt veel tasumata viivisvõlgnevuse väljamõistmist kokku summas 2369.98 krooni, samuti tagaseljaotsuse tegemise korral menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni, õigusabikulud summas 1037.10 krooni, riigilõiv menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise korral summas 100 krooni, postikulu summas 60 krooni. Hageja esitatud hagiavaldus koos vähendatud nõudega avaldustega ja hageja taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks väljastati kostja elukoha aadressile tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks.. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud ega ka mittevastamise põhjustest teatanud. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks käesoleva ajani hagiavalduses märgitud aadress: xxxx. Kostjale endale ei ole õnnestunud nimetatud aadressil hagimaterjale kätte anda. Ida Politseiprefektuuri teatel kostja nimetatud aadressil tegelikult ei ela ja tema elukoht on teadmata. Kohus kontrollis kostja andmeid täiendavalt ka KIS-st,, mille andmebaasis kostja kohta teistsuguseid andmeid ei kajastu. Täiendavad andmed kostja elu- või asukoha kohta puuduvad ning hageja on taotlenud kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamist. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 13.04.2010, otsuse teatavakstegemise aja teatamisega (26.07.2010). 05.08.2010 on kohus avaldanud korduva teadaande otsuse teatavakstegemisest 10.09.2010 kell 15.00. Samaaegselt veelkord kostjale väljastatud hagimaterjalid on registrijärgsel aadressil esmakordselt vastu võetud 24.08.2010 edasiandmiseks kostjale. Dokumendid on vastu võtnud N V (ema).

Kostjat on kohustatud 14 päeva jooksul hagile vastama ja teda on hagimaterjalide väljastamisel hoiatatud hagile vastamata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Kostjal oli vastuse esitamise tähtpäevaks 07.09.2010. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale anti avalikult hagimaterjalide kättetoimetamisel hagile vastamise tähtajaks 30 päeva. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks materjalide avalikul kättetoimetamisel 12.06.2010 ning paberkandjal hagimaterjalide edasiandmise korral vastavalt eelpool toodud asjaoludele – 07.09.2010. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustused tulenevad liitumislepingust. Vastavalt VÕS RakS §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud hageja poolt vähendatud ulatuses ja hagiavalduses ning nõude vähendamise avalduses toodud asjaoludel, s.o. tagaseljaotsusega kuulub rahuldamisele hageja esitatud viivisnõue summas 2 369.98 krooni.

Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna võlgnevuse katteks on laekumised toimunud kohtumenetluse ajal, siis tuleb hagi rahuldamisel asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 1447.10 krooni, sellest moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, õigusabikulud 1037.10 krooni, riigilõiv menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise korral 100 krooni, postikulu 60 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 14.oktoobril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.