Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TVK 21.07.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/1902-09) mõisteti avaldajale AI’le tööandjalt S OÜ-lt välja palk tööga kindlustamata jätmise aja eest 2008.a. novembri kuu eest 720 krooni ja detsembri kuu eest 7200 krooni, mis ITVS § 27 lg. 2 järgi kuulub viivitamatult täitmisele, ning 2009.a. jaanuari kuu eest 14 400 krooni ja veebruari kuu eest 13 410 krooni, samuti viivised 2008.a. detsembri kuu palga osas 2328,48 krooni, 2009a. jaanuari kuu palga osas 2673,06 krooni ning veebruari kuu palga osas 977,04 krooni. AI ja S OÜ said TVK otsuse kätte 29.07.2009.a. Tööandja S OÜ esitas ITVS § 24 lg. 4 alusel 21.08.2009 taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras maakohtus. Hageja nõue Töötaja/hageja AI peale tööandja S OÜ esitatud taotlust töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras maakohtus esitas maakohtule hagiavalduse, millises palus välja mõista tööga kindlustamata aja eest saamata palk ja viivised töövaidluskomisjoni otsuses näidatud suuruses ja alusel; seega palk tööga kindlustamata jätmise aja eest 2008.a. novembri kuu eest 720 krooni ja detsembri kuu eest 7200 krooni ja 2009.a. jaanuari kuu eest 14 400 krooni ja veebruari kuu eest 13 410 krooni, kokku 35 730 krooni, samuti viivised 2008.a. detsembri kuu palga osas 2328,48 krooni, 2009a. jaanuari kuu palga osas 2673,06 krooni ja veebruari kuu palga osas 977,04 krooni, kokku 5978,58 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt hageja töötas S OÜ-s alates 02.06.2007 gaas-elektrikeevitajana palgamääraga 90 krooni tunnis. Palk kuulus väljamaksmisele iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu eest. Hageja esitatud Nordea pank konto nr. XXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte kohaselt, mis hõlmab ajavahemikku 01.11.2008 kuni 26.03.209 (TVK toimiku lk..12) nähtub, et kostja on maksnud hagejale palka viimati 07.11.2008 summas 23556 krooni märkusega „oktoobri töötasu“. Hageja tegi kostjale tööd Rootsi Kuningriigis. Hageja ei ole saanud 2008 juuni, septembri ja oktoobri kuu eest kompensatsiooni võimalike töökatkestuste eest ning kostja vastavasisulistest käskkirjadest sai hageja teada alles TVK istungil, mistõttu hageja peab kostja eelnimetatud käskkirju ebatõesteks ja tagantjärgi tehtuteks. Kostja ei ole hagejat tööga kindlustanud 2008.a. novembri ja detsembri kuus ning 2009.a. jaanuari ja veebruari kuus, mistõttu ei ole hageja saanud täita tööülesandeid temast olenemata asjaoludel. Seega on hageja õigustatud saama töölepingus kokkulepitud palgamära ka aja eest, mil ta ei olnud kostja poolt tööga kindlustatud. Hageja märgib hagiavalduses, et ta on läbi sundtäitmise kostjalt kätte saanud TVK otsusega viivitamatule täitmisele kuuluva osa kokku summas 7920 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu Kostja vastuväite kohaselt hageja palgamääraks vastavalt töölepingule oli 90 krooni tunnis ning hageja ei ole tõendanud, et temale makstav palk oleks suurem kui 90 krooni tunnis. 2008.a. juunis, septembris ja oktoobris tunnitasumäära alusel arvestatud tasule tehtud töö eest maksti hagejale lisaks põhipalgale juurdemaksena ennetavat hüvitist võimalike töökatkestuste eest tulevikus, kokku summas 48 950 krooni, milline summa ületab hageja nõutut. Kostja, renditööjõu vahendajana tulenevalt pikaajalistest kogemustest, oli teadlik, et tööd ei ole võimalik püsivalt pakkuda. Hageja soovis töötada üksnes välismaal ja oli tihti haiguslehel, mistõttu oli peaaegu võimatu teda märgitud perioodil tööga kindlustada. Eeltoodust hoolimata nõuab hageja täiendavalt tööga kindlustamata aja eest tasu 35730 krooni ning lisanduvat viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli 2008.a. juunis saada 11070 krooni (123 töötunni eest), septembris 11880 krooni 132 töötunni eest ning oktoobris 13500 krooni 150 töötunni eest.

Vastavalt töölepingu punktile 4.2. toimub palgatingimuste muutmine ainult poolte kokkuleppel ja sellist kokkulepet poolte vahel ei ole olnud. Kostja käitus hageja puhul selliselt, et tasus talle töötasu võimalike töökatkestuste eest ajal, kui tal tööandjana ei ole majanduslikult võimalik hagejale tööd pakkuda. Seega ei ole hagejal alust veel kord nõuda lisatasu aja eest, mil ta reaalselt tööd ei teinud.. Hageja väide, et enammakse vaidlusalustel kuudel oli kokkulepitud töötasu, on paljasõnaline ja selle lükkavad ümber töö mahtu tõendavad tööajatabelid (TVK toimiku lk. 19-26). Kostja märgib, et kui kohus leiab, et töötasu ettemaks hagejale aja eest, mil kostjal polnud talle välislähetuses tööd pakkuda, ei ole lubatav, palub kostja kohtul hageja nõude enam tasutud summa ulatuses tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu kattuvas osas. Maakohtu otsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 403 lg 1 vaatab kohus antud asja läbi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. TLS § 131 lg. 2 alusel kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2009.a. seni kehtinud seadust. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. ITVS § 24 lg. 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg. 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töötaja AI ei ole TVK otsust vaidlustanud. Tööandja S OÜ sai TVK otsuse kätte 29.07.2009 ja vaidlustas TVK otsuse ITVS § 24 lg. 4 alusel 21.08.2009, seega tähtaegselt. Seega on protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja. TLS § 49 p. 1 ja p. 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Töölepingu seadus ega palgaseadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd. Hageja kontoväljavõttest nähtub, et perioodil 01.11.2008 kuni 26.03.2009 (TVK toimiku lk. 12) maksis kostja hagejale palka viimati 07.11.2008 selgitusega “oktoobrikuu töötasu“. Samuti on kostja õigeks võtnud, et 15.11.2008 kuni 28.02.2009 ta hagejat tööga ei kindlustanud. Arvestades tööga kindlustamata jäetud päevi, haiguspäevi, ja lähtudes lepingujärgsest tunnipalgamäärast 90 krooni tunnis, tuleb hagi selles näidatud alusel rahuldada. Kohus märgib, et riigikohus on oma otsuses nr. 3-2-1-136-07 selgitanud, et tööandja peab töötajale tagama töölepingus kokkulepitud palga maksmise ka aja eest, mil ta töötajat tegelikult tööga ei kindlustanud. Asjaolu, et hageja sai eelnevate töötatud kuude eest töötasu, mis ületas tunduvalt lepingujärgset palgamäära, ei anna alust järeldada, et tegemist on töötajale ennetavalt tehtud juurdemaksega või et tööandjal oleks õigus töölepingujärgsest palgamäärast enammakstu töötasu töötajalt tagasi nõuda. Tööandjal on alati õigus maksta palka suuremas ulatuses kui kokku lepitud (palgaseaduse

§ 2 lg.4 ja töölepingu p. 4.3). Kehtinud palgaseaduse § 37 kohaselt töötajale ekslikult makstud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Juurdemaksed on palga osa ja kuna palk määratakse kindlaks palgaarvestus perioodi kohta, siis ei saa juurdemakset tööandja ühepoolselt teha ennetavalt ehk siis käsitada palgamäära ületavat töötasu tulevase tööga kindlustamata jätmise aja eest arvestatud juurdemaksena. Palga puutumatuse põhimõttest lähtuvalt ei ole kostjal võimalik teha tasaarvestust. Pealegi on tasaarvestuse eelduseks tasaarvestatav nõude tunnustamine, s.o. tingimuslik tasaarvestus ei ole kehtiv. PaS § 35 kohustab tööandjat maksma viivised palga maksmisega viivitamise eest 0,5 % maksmisele kuulunud palgast. Hageja viivise nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele 2008.a. detsembri kuu palga osas summas 2328,48 krooni, 2009.a. jaanuari kuu palga osas summas 2673,06 krooni ja veebruari kuu palga osas summas 977,04 krooni, kokku 5978,58 krooni. Eeltoodus alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata palka 35 730 krooni ja viiviseid 5978,58 krooni, seega kokku 41709,58 krooni, millest on 7920 (seitse tuhat üheksasada kakskümmend) krooni S OÜ-u poolt TVK 21.07.2009 otsuse alusel viivitamatult täidetud. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.