(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-8482
Tsiviilasi
HROÜ hagi MVja KSvastu väljamõistmiseks
Hagi hind
12 521,78 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: HROÜ (endine ärinimi VV OÜ; registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Uus-Tatari 25/Veerenni 13, 10134 Tallinn) Kostja: MV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: KS(isikukood XX, elukoht XXX).
esindajad
Resolutsioon
12 521,78 krooni ja viivise
Jätta HROÜ poolt kantud põhjendatud menetluskulud MVja KSkanda. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
HROÜ (endine ärinimi VVOÜ)) esitas 19.02.2010 hagi MVja KSvastu 12 521,78 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostja MV’lt välja mõista kinnisvara halduslepingust tuleneva võlgnevuse summas 6 260,89 krooni ja viivise 1 930,23 krooni, kokku 8 191,12 krooni ning alates 27.01.2010 viivis osaliselt protsendina (0,07% päevas) põhinõudest (6 260,89 Eesti kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni. Sama nõude on hageja esitanud ka kostja KSvastu.
Kostja KSle on kohus hagiavalduse koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega saatnud kostja tööandjale JLFOÜ-le palvega edastada menetlusdokumendid JS’le allkirja vastu ning tagastada väljastusteade kostja allkirjaga kohtule. SFS OÜ töötajale on menetlusdokumendid üle antud 15.04.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Hagimaterjalidest nähtub, et kostjad elavad samas eluruumis ning 13.05.2010 on KSe-posti teel saatnud kohtule teate, et tema ja MVon teadlikud käesolevast tsiviilasjast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. TsMS § 322 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi saaja asemel toimetada kätte seda kortermaja haldavale korteriühistule, kus saaja elu- või äriruum asub, või kaasomandi eseme valitsejale või saaja üürileandjale, samuti ka saaja tööandjale või muule isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid. TsMS § 323 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid
osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Seega on menetlusdokumendid vastavalt TsMS § 322 lg-tele 1 ja 2 ning TsMS § 323 lg-le 1 kostjatele kätte toimetatud. Kostja KSon e-posti teel kohtule teada andnud, et kostjad on käesoleva tsiviilasja menetlusest teadlikud. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.