Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Harju Maakohtule laekus 20.01.2010 AS TVhagi OÜ FK(pankrotis) ja FEAS vastu 37 438,80 krooni ja viivise saamiseks. Kohus võttis 27.01.2010 määrusega hagi menetlusse. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingust tuleneva võlgnevuse 37 438,80 krooni ja viivise 20 610,12 krooni, kokku 58 048,92 krooni ning alates 19.01.2010 viivis osaliselt protsendina (0,2% päevas) põhinõudest (37 438,80 Eesti kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni. 08.09.2010 määrusega on kohus jätnud AS TV hagi OÜ FK(pankrotis) vastu läbi vaatamata.

KOSTJA VASTUVÄITED

23.02.2010 on kohtule laekunud kostja vastus, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3 ja 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 7 500 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 7 500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.