Tsiviilasi nr.2-04-782
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-04-782
Tsiviilasi
OÜ V-K hagi H Õ vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ V-K (reg.kood xxx), asukoht xxx Hageja esindajad advokaat Ain K ja advokaat Üllar Talviste, AB Lextal Kostja H Õ (ik xxx), elukoht xxx Kostja esindaja advokaat Jüri L , AB Leppik ja Partnerid,
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 17.08.2010
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Mõista hagejalt OÜ V-K välja riigituludesse riigilõiv 41 250 krooni, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu kahju 1 185 000 krooni hüvitamise nõudes. Hageja palus
menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale Harku vallas Xxx asuv kinnistu suurusega 6 051 m2 , millel paiknesid kaks kaarhalli üldpindadega 372 m2 ja 372,4 m2. Kinnistu turuväärtus oli UMKOÜ 22.03.2004 eksperthinnangu kohaselt 1 340 000 krooni. Hageja sai 08.03.2004 teada, et kostja oli kinnistu müünud 20.11.2003 hageja huvide vastaselt OÜ-le R müügihinnaga 600 000 krooni, mis on 740 000 krooni turuhinnast odavamalt. Hageja juhatus ei olnud otsustanud kinnistut müüa. Müügilepingu p 2.2 järgi oli kinnistu ostjal kohustus tasuda kinnistu eest hiljemalt 1 kuu möödumisel omandi ülemineku päevast. Tagatist müügihinna saamiseks hageja kasuks lepingus seatud ei olnud ja müügihinda ei ole hagejale tasutud. Hagejal on kaks võrdse osa suurusega osanikku ja kaks juhatuse liiget H Õ ja AK. Hageja põhikiri näegi ette, et äriühingut esindab juhatus, mitte aga iga juhatuse liige. Kostja on kinnistu müümisel kuritarvitanud oma ametiseisundit. Kostja, teades, et hageja registrikaardile ei ole kantud põhikirjast tulenevat piirangut, kasutas seda asjaolu ära ja müüs vara omavoliliselt oluliselt alla turuhinna. Kinnistu müügileping sõlmiti hageja ja OÜ R vahel ilma tagatiseta müüja kasuks ja oluliselt alla turuhinna vähem kui kaks kuud pärast OÜ R registrisse kandmisest, samas seati sama lepinguga ühe miljoni krooni suurune hüpoteek hagejaga mitteseotud, tundmatu äriühingu OÜ L kasuks. Ostja OÜ R kanti esmakordselt äriregistrisse 25.09.2003 ja äriühingu asutamisdokumentidest nähtub, et asutajaks ja juhatuse ainuliikmeks oli RV . OÜ R majandustegevuse kohta ei ole andmeid äriregistris ega maksuametis. Asutamisdokumentidest nähtub, et osaühingu osakapital on 40 000 krooni ja see on sisse makstud mitterahalise sissemaksena – raamaturiiulid, nurgakapid ja printer. Hageja leiab, et kostja eesmärk oli viia kinnistu välja hageja kontrolli alt, välistades hageja võimaluse kinnistu tagasisaamiseks või selle eest müügihinna saamiseks sundtäitmise korras. Kostjal oli seadusest tulenev ülesanne esindada osaühingut ja juhtida selle majandustegevust osaühingule kõige kasulikumal viisil. Kostja tegevus oli vastuolus temale pandud ülesannetega. Kostja eesmärgiks oli katkestada hageja majandustegevus, müües äriühingu ainsa vara. Kostjal lasus ka ostuhinna tasumise nõude maksmapaneku kohustus. Kostja ei ole teinud midagi ostuhinna sissenõudmiseks, mis tõendab täiendavalt tema hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Hageja on esitanud pankrotiavalduse kinnistu ostja OÜ R vastu, kuid Harju maakohus jättis pankrotimenetluse algatamata, sest võlgnik esitas aegumise vastuväite. Ostuhinna tasumise nõue on aegunud ja väärtusetu. Kostja ja L.J vaheline kirjavahetus tõendab kostja poolt ema juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmist. L.J korraldas kinnistu müüki tema enda ja kostjaga seotud äriühingule. Kostja ja L:J tegutsesid kooskõlastatult kinnistu edasisel majandamisel, muuhulgas tasus kostja ka kinnistu maamaksu. Kostja vastuväide hagi esitamiseks vajaliku osanike otsuse puudumise kohta on esitatud hilinemisega ja see tuleb jätta tähelnuta.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Seadusest ega OÜ V-K põhikirjast ei tulene, et kostja pidi tingimata kooskõlastama müügitehingu juhatuse teise liikme AKiga. Kostja käitumisest ei nähtu vastuolu seaduse, muude õigusaktide või ametialal antud käsuga, samuti ei nähtu, et tema tegevuse tagajärjel oleks tekkinud oluline kahju. Kostja leiab, et tema tegevus kinnistu võõrandamisel ei olnud õigusvastane. Teine juhatuse liiga AK oli tegelikult kinnistu müügi algataja ning müügi põhitingimused olid
temaga eelnevalt läbi arutatud ja kooskõlastatud juba 2003 suvel. Põhjuseks oli see, et kinnistul asuvad kaarhallid olid varem vajalikud AKi poolse liivafiltri projekti jaoks, kuid 2003 keskel hakkas AK projekti kokku tõmbama ning seega ei olnud hoonetele enam rakendust. Sellekohane juhatuse protokoll tehti kahes eksemplaris, millest üks jäi kostja ja teine AKi kätte. Kostja selgitab, et ei saa oma eksemplari kohtule esitada, kuna see jäi koos mitmete teiste kostja töökohal AS Veepumbakeskus asuvate isiklike ja ametlike dokumentidega sinna pärast tema vallandamist. Kostja väidetel on ta nõudnud dokumente ja asju tagasi, kuid ei ole saanud. Kostja leiab, et tavapäraselt ongi välja kujunenud, et tema esindas hagejat tehingute sõlmimisel ja A.K osales nende tingimuste arutamisel. Samuti leiab kostja, et UMKOÜ poolt 22.03.2004 hindamisaktis toodud turuväärtus ei ole põhjendatud, kuna SK25.08.2004 hinnangu kohaselt on sama kinnistu väärtuseks 535 000 krooni. Kostja väidetel pidas ta läbirääkimisi kõigi potentsiaalsete ostuhuvilistega ja sõlmis parima müügilepingu. Asjaolu, et OÜ R ei ole tasunud müügihinda 600 000 krooni lepingus ettenähtud päevaks, ei ole asjakohane, kuna müügihinna tasumise tähtaega pikendati poolte kokkuleppel seoses OÜ R põhjendatud pretensioonidega müüdud kinnistu puuduste osas kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kuna hageja ei ole puudusi kõrvaldanud, siis ei ole ka müügihinda tasutud. Kostja väidetel jättis ta tagatise sihilikult seadmata seetõttu, et OÜ R keeldus sellistel tingimustel tehingu tegemisest. Tekkinud olukorras kaalus kostja juhatuse liikmena tehinguga seotud äririisikot ja arvestades asjaolu, et ülejäänud hinnapakkumised jäid 350 000 – 410 000 krooni vahele, otsustas kostja pärast teise juhatuse liikme AKiga asja arutamist nõustuda OÜ R tingimustega.
Harju maakohus tegi asjas 26.09.2007 otsuse, millega rahuldas hagi. Tallinna ringkonnakohus leidis oma 20.10.2008 otsuses, et kohtuotsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata vaidlustatud osas uueks lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumi, sest maakohus ei ole tuvastanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Asjas tuleb tuvastada tekitatud kahju suurus. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, mis näitaksid, mida hageja on ette võtnud ostuhinna kättesaamiseks ostjalt või et ostja oleks võimetu kokkulepitud tasu maksma. Riigikohtu lahendi 3-2-1-27-06 p-s 13 on selgitatud, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju vähendada. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis hageja nimel kehtiva lepingu, mille alusel tal on siiani rahaliselt hinnatav nõue lepingu teise poole vastu. Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingust tulenev tasunõue ostja vastu on väärtusetu. Õige on apellandi väide, mille kohaselt ei tõenda asjaolu, et müügilepingus ei olnud seatud asjaõiguslikke tagatisi ostuhinna tasumiseks ning kinnistu ostja ei ole siiani täitnud ostuhinna tasumise kohustust, seda, et tasu nõudmine kinnistu ostjalt oleks täielikult või osaliselt võimatu. Seda ei saa kinnitada ka seatud hüpoteek. Vara praegune väärtus võib hüpoteegi summast oluliselt erineda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja uurinud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tallinna ringkonnakohus on tühistanud maakohtu otsuse kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmise osas. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama kõik kahju koosseisu tunnused ning muuhulgas ka hageja nõude esitamise õiguse olemasolu vastavalt TsMS § 658 lg 1. Kohus leiab, et kahju suuruse tõendamine uute tõendite ja asjaoludega ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 mõttes. Poolte vahel ei ole vaidlus selle üle, et 20.11.2003 sõlmis OÜ V-K kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ja et ostja OÜ-le R ei ole müügihinda 600 000 krooni tasunud. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 11.05.1998. Hageja registrikaardil ega ka põhikirjas ei ole
märgitud, et juhatuse liikme esindusõigust oleks olnud piiratud. Kohus leiab, et hagejal oli volitus kinnistu võõrandada. Asjaolu, et põhikirjas on sätestatud, et esindusõigus on juhatusel, ei välista seda, et iga juhatuse liige saab äriühingut esindada ainuisikuliselt. Esindusõiguse piirand tuleb ÄS § 181 lg 1 järgi sätestada põhikirjas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et tehing ei ole kehtiv. Kohus arutab kahju hüvitamise nõuet algusest peale ja seetõttu saab kostja esitada kõik vastuväited mh nii sisulised kui ka menetlusõiguslikud vastuväited hageja nõudele. Hagejal on kohustus tõendada oma nõudeõiguse olemasolu. Juhatuse liike suhtes õigusvaidluse pidamise otsustamine kuulub osaühingu osanike pädevusse ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel. Kohtule esitatud hageja osanike koosoleku protokollist nähtub, et osanikud on teinud otsuse hagi esitamiseks kostja vastu. Hageja esitas otsuse tõendina 3.03.2010. kostja eitab koosoleku toimumist. Kohtul on kohustus hinnata tõendi usaldusväärsust. Osanike otsus peab olema kehtiv st vastu võetud pädeva koosoleku poolt, mis on kokku kutsutud seaduse nõudeid järgides. ÄS § 170 lg 2 sätestab, et osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. . Hageja põhikirjas ei ole sätestatud suuremat esinduse nõuet. Koosoleku toimumise ajal olid hageja osanikeks kostja ja AK võrdsetes osades, mõlemal osakapitali suurusega 20 000 krooni. Koosolekust on osa võtnud vaid AK, seega ei olnud täidetud kvoorumi nõue. Õige ei ole hageja väide selle kohta, et kostja häältega ei oleks pidanud arvestama. Kostja ei oleks saanud koosolekul hääletada enda suhtes õigusvaidluse algatamises soas, kuid kvoorumi nõude täitmiseks oleks pidanud kostja koosolekul osalema. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et koosolek oleks kokku kutsutud ÄS § 171 ja § 172 sätestatud nõuetega kooskõlas. Kohus leiab, et hagejal puudus hagi esitamise ajal hagi esitamise õigus ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtul vaja analüüsida kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Samas, arvestades kohtuvaidluse ajalist kestvust, peab kohus vajalikuks võtta sisuline seisukoht nõude osas. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on kostja õigusvastane tegevus, milleks käesolevas kohtuasjas on käsunduslepingust tuleneva hoolsuskohustuse rikkumine, põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel ning kahju tekkimine. Osaühingu juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest osaühingu ees ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 46 lg 1 järgi. Hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab tegutsema äriühingu huvides ja majanduslikult äriühingu jaoks kõige otstarbekamal viisil. Kohtule esitatud kinnistu hindamise aktidest, mis on koostatud AS VK ja SKOÜ poolt, nähtub, et AS VK hinnangul oli kinnistu väärtuseks 1 185 000 krooni ja SKOÜ hinnangul oli kinnistu väärtuseks 535 000 krooni või 650 000 krooni. Tunnistajana üle kuulatud SKOÜ hindaja DT leidis kohtuistungil, et hilisem hinnang 650 000 krooni on objektiivsem. Tunnistaja MK selgitas kohtuistungil kinnistu hinna leidmise metoodikat. Mõlemad asjatundjast tunnistajad kinnitasid kohtuistungil, et kinnistu hindamine toimub erinevat andmete võrdlemisel ja kajastab võrdluse keskmist tulemust. Kohus ei nõustu hageja väitega, et MK poolt, kes koostas AS VK hindamisakti ja oli selle koostamise ajal riiklikult tunnustatud ekspert, koostatud eksperthinnang on TsMS § 230 lg 1 teises lauses ja TsMS § 232 lg 3 p 3 nimetatud tõendiga. Ekspertiisi taotluse esitamine ei muuda ekspertiisist saadud tõendit selliseks tõendiks, millega kohus ja pooled oleksid seotud.
Kohtule esitatud tunnistajate TA, R K ja T S kirjalikest ütlustest ja OÜ P 12.06.2003 kirjast hagejale nähtub, et hageja pidas XXX kinnistu võõrandamiseks läbirääkimisi vähemal nelja äriühinguga, kuid tehinguni ei jõutud, sest ei saavutatud kokkulepet kinnistu hinnas. OÜ P pakkus kinnistu hinnaks 450 000-500 000 krooni, Tabasalus kinnisvara arendamisega tegelev AS K , mida esindas R.K , pidas 2003 aastal hagejaga läbirääkimisi XXX kinnistu omandamiseks, hinnaga 50-80 krooni ruutmeetri eest ning äriühing omandas naabruses asuva kinnistu hinnaga 50 krooni ruutmeetri eest. OÜ O , mida esindas T.A , pidas samuti 2003 aastal läbirääkimisi XXX kinnistu omandamiseks tootmishooneks. Läbirääkimistel pakkus äriühing kinnistu hinnaks olenevalt maksetingimustest 370 000-450 000 krooni. AS WS, mida esindas T.S soovis omandada XXX kinnistu tootmise arendamiseks ja pidas kinnistu omandamiseks läbirääkimisi. Tunnistaja JV ei ole läbirääkimisi kinnistu omandamiseks pidanud. Kohus leiab, et kostja ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud. Tunnistajad, kellest ühe esindatav äriühing tegutses kinnisvara arenduse alal ja keda võib pidada asjatundjaks, ning SKOÜ hindamisakt toetavad seisukohta, et kinnistu võõrandati turuhinnaga. Kostja pidas kinnistu võõrandamiseks läbirääkimisi erinevate äriühingute, mille tulemusel pidi ta saama aimu kinnistu tegelikust väärtusest. Kostja võõrandas kinnistu kõrgema hinnaga, kui tunnistajate esindatud äriühingud olid nõus tasuma. Kohus peab SKOÜ poolt välja toodud hinda usaldusväärsemaks, sest samasugust hinda väidavad kinnistul olevat ka tunnistajad. Kahju suuruse hindamise osas on ringkonnakohus välja toonud tuvastamist vajava asjaoluna selle, kas hageja nõue ostja vastu on sissenõutav ja mida on hageja teinud müügilepingu alusel ostusumma sissenõudmiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks esitanud ostja vastu nõude sissenõudmiseks hagi vaid üksnes pankrotiavalduse. Kohus möönab, et kostja juhatuse liikmena oleks saanud ka ise ostja vastu nõudeid esitada. Õige on hageja väide, et olukorras, kus ostja on teatanud hagejale, et tema nõue on aegunud, võib nõuet pidada väärtusetuks ka siis, kui ostja ei ole sõnaselgelt keeldunud oma kohustuse täitmisest. Hageja on kostja hoolsuskohustuse rikkumisena välja toonud kinnistu müümise alla turu hinna mitte hagi esitamata jätmise. Kohus ei tuvastanud, et kostja müüs kinnistu turuhinnast madalama hinnaga ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Asjas ei ole oluline see, millisel eesmärgil kostja soovis kinnistu võõrandada, kui ta ei võõrandanud kinnistut alla selle turuhinna. Kinnistu võõrandamine isikutele, keda kostja tundis, ei ole tavapäratu või majanduslikult kahjulik tegevus. Seetõttu ei oma tähendust ka kostja ja L.J vahelise kirjavahetuse sisu. Menetluskulud tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni § 60 lg 1 p 1 järgi tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, seega ei saa kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja mõista. Hagejalt, mis oli riigilõivu tasumisest vabastatud, tuleb välja mõista riigilõiv riigituludesse summas 41 250 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.