2-08-83170/6 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja ei ole reageerinud hageja kohtuvälisele ettepanekule kaasomandi lõpetamiseks. Hageja taotleb kaasomand lõpetamist selle enampakkumisel müümise teel ning kostja tahteavalduse asendamist kaasomandi lõpetamiseks kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei pea korterit ühisvaraks. Sai selle enne hageja isaga abiellumist. Hageja ei ole kostja arvates 1⁄2 korteriomandi mõttelise osa omanik. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ärakuulanud pooled ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kaasomand lõpetada viisil, mida taotleb hageja. Kooskõlas kinnistusraamatu kandega kuulub poolte kaasomandisse korteriomand Tallinnas, Xxx(reaalosana eluruum nr 152) kummalegi 1⁄2 mõttelises osas, mida tõendab kinnistusraamatu vätrükk (tlk 4-5). Kaasomandi lõpetamiseks esitas hagi hageja. Kostja ei nõustunud hageja poolt ettepandud kaasomandi lõpetamise viisiga, kuid vastuhagi ei esitanud. Kohus selgitas kostjale asja menetluse kestel korduvalt, et kaasomandi saab lõpetada vaid viisil, mida on menetlusosalised taotlenud kas hagis või vastuhagis (15.10.2009, 4.2.2010, 11.05.2010, 12.08.2010 protokollid, 22.03.2010 kohtumäärus). Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on AÕS § 76 lg 1, § 77 lg 1 ja lg 2. Kooskõlas AÕS § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele vä nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuna pooled kaasomandi lõpetamiseks kokkulepet ei saavutanud, tuleb kaasomand lõpetada kohtuotsusega. Arvestades, et vaid hageja pakkus välja kaasomandi lõpetamise viisi, tuleb kaasomand lõpetada ülalmärgitud AÕS sätetest tulenevalt asja müümise teel avalikul enampakkumisel. Kuna hagejale ja kostjale kuulub kaasomandist kummalegi 1⁄2 mõttelist osa, on neil kummalgi õigus poolele kaasomandi müügist saadud rahale. Kostja arvates ei ole hagejal omandiõigust asjale, mille suhtes hageja esitas kaasomandi lõpetamise nõude. Korter vallasasjana eraldati kostjale, hageja isa sai korteriomandi kaasomanikuks kostja abikaasana; hageja 1⁄2 mõttelise osa omanikuks isa pärijana. Pärandi avanemise ajaks oli hageja isa ja kostja abielu lahutatud. Hageja on kinnistusraamatusse kantud 1⁄2 korteriomandi mõttelise osa omanikuna, mis annab talle AÕS § 76 lg 1 alusel õiguse taotleda kaasomandi lõpetamist. Kuna AÕS § kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (§ 56), puudub kohtul alus hagejat korteriomandi kaasomanikuna mitte käsitleda. Et kanne oleks vale, ei ole kostja tõendanud. Hageja isa lugemine korteriomandi kaasomanikuks seoses kinnistamise ajal kostjaga abielus olemisega on kooskõlas perekonnaseaduse ühisvara institutsiooni reguleerivate sätete ja sellekohase Riigikohtu praktikaga. Tulenevalt TsMS § 126 lg 21 hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonist on tsiviilasja hind 450 000 krooni. 27.01.2009 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 45 000 krooni riigituludesse. Kooskõlas TsMS § 179 lg 8 peab kostja 45 000 kroonise riigilõivu tasumisega viivitamise korral tasuma võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohtuotsuse