lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-71345/20

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-71345/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1273
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-09-71345

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. september 2010, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Korteriühistu (KÜ) Tervise 10 hagi OÜ Fluk Tehnik vastu võlgnevuse nõudes.

Kohtuistungi toimumise aeg

30.03.2010 ja 12.08.2010

Hagihind

12 730,71 krooni

Menetlusosalised

Hageja:

KÜ Tervise 10 (RK 80008033)

Hageja esindaja:

Advokaat A.V.

Kostja:

OÜ Fluk Tehnik (RK 10580866)

Kostja esindaja:

Advokaat H. V.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada KÜ Tervise 10 hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Fluk Tehnik KÜ Tervise 10 kasuks 13 478,28 (kolmteist tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa ) krooni 28 senti.
3.Menetluskulud tuleb jätta OÜ Fluk Tehnik kanda.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Hageja KÜ Tervise 10 esitas 23.12.2009 hagiavalduse kostja OÜ Fluk Tehnik vastu põhivõlgnevuse summas 12 730,71 krooni ja viivise summas 747,57 krooni väljamõistmise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja puhul tegemist korteriühistuga ja kostja on korteriomandi xxx omanikuna korteriühistu liige.

1 (5)

Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 4.2.e võttis kostja endale ühistu liikmena kohustuse tasuda regulaarselt kord kuus sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majapidamiskulude hüvitamiseks (prügi väljavedu, elamu ja sellega piirneva maa korrashoid, võimalike avariide likvideerimine, kütte-, veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustuse süsteemides, eraldised remondifondi, laenude kustutamine, töötasu ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused). Vastavalt ühistu põhikirjale, lähtutakse maksete suuruse määramisel korteriomandi üldpinnast. Lisaks kohustus korteriühistu liige tasuma vastavalt põhikirja p-le 4.2 kord kuus kommunaalteenuste eest. Põhikirja p.4.2.h sätestab, et korteriühistu liige kohustub maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma viivist 0,07 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest maksete tasumisele järgneva kuu esimesest päevast arvates. Kostja on jätnud alates 2008 lõpust põhikirjast ja Korteriühistuseaduse § 13 lg.4 tulenevad kohustused täitmata.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Ajavahemikul 2006-2009 on kostjale kuuluvas korteris toimunud kanalisatsiooni üleujutused. Mõnel juhtumil on jäänud üleujutused kostja poolt fikseerimata. Kostja poolt fikseeritud üleujutused toimusid 22.07.2007. 14.08.2008 ja 13.06.2009. Kõikidest toimunud üleujutustest teavitas kostja hagejat ja palus võtta kasutusele meetmed selliste üleujutuste kordumise ärahoidmiseks ning selleks, et ära hoida kostjale uue kahju tekkimist. Kanalisatsioonitorude puhastamise tulemusena selgus, et üleujutused olid põhjustatud sellest, et torudesse oli valatud ehitusmaterjalide jääke, lahustite ja värvide puhastusvedelikku, mis ummistas torusid pikema aja jooksul. Hagejale teadaolevalt teostati ajavahemikul 01.06.2009 – 05.06.2009 hageja tellimusel elamu kanalisatsioonitorustiku remont. 13.06.2009 toimus järjekordne üleujutus, mille tagajärjel tekkis kostjale varaline kahju. Pärast üleujutusi on kostja teostanud kahjude likvideerimiseks remonttöid (ca 70%) ning lõppkokkuvõttes kulub kostjal kahjude kõrvaldamiseks ja remonttööde eest tasumiseks 48 535,96 krooni. Hageja poolt tellitud asfalteerimistööde tulemusena ei saa kostja kasutada enam elumaja keldriust ning sellega põhjustati kostjale täiendavaid kulutusi summas 3 461,04 krooni. Hageja ei hoolitsenud 2009 selle eest, et elamu ümbrus oleks lumevaba ja kostja tegi lume koristamiseks kulutusi summas 840 krooni. Kokku on kostjale põhjustatud kulutusi summas 52 837 krooni. Kostja on esitanud hagejale taotluse kulutuste hüvitamiseks, kuid kokkulepet selles osas ei ole hagejaga saavutanud. Kostja on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 186 p.2 ja 197 lg.1 alusel tasaarvestust. Hageja on jätnud Korteriühistuseaduse §-st 2 lg.1 tulenevad kohustused täitmata ja ei ole oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toiminud hea usu põhimõttega kooskõlas (TsÜS § 138).

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tervikuna rahuldamisele.

2 (5)

4.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on korteriühistu liige. Kostja ei vaidlusta hagi asjaolusid ega võlgnevuse suurust.
5.Kostja vastuväiteks hagile on, et antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 186 p.2 ja lugeda, et pooltevaheline võlasuhe on lõppenud tasaarvestusega. VÕS § 186 p.2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 197 lg1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg.4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ekslik on kostja seisukoht, et tasaarvestus on teostatud ja selle tulemusena hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite tasaarvestuse nõudele.
6.Kostja poolt väidetav hageja kohustus kostja ees. Kostja leiab, et perioodil 2006-2009 toimunud kostjale kuuluvas korteris toimunud üleujutuste tõttu on ta kandnud kahjude likvideerimiseks ja remonttööde eest tasumiseks kulutusi summas 48 535,96 krooni. Seoses hageja poolt tellitud asfalteerimistöödega, ei saanud kostja kasutada enam maja keldriust ja uue ukse paigaldamisega kandis kostja kulutusi 3461,04 krooni; Hageja ei hoolitsenud 2009 detsembrikuus elumaja ümbruse lumest puhastamise eest ning kostja kandis lumekoristuse korraldamisega kulusid summas 840 krooni; Kokku on kostjale põhjustatud kulutusi summas 52 837 krooni. Hageja eitab selliste üleujutuste toimumist. Kostja pöördus hageja poole üleujutustega seoses esmakordselt alles 15.07.2009 ja kostjal puuduvad tõendid toimunud üleujutuste kohta. Hageja on seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid täitnud nõuetekohaselt. Vale on kostja väide, et hageja poolt tellitud asfalteerimistööde tõttu ei saanud kostja kasutada enam keldriust. Nimetatud keldriuks ei ole ka kostjale kuuluvate ruumide uks ning jääb arusaamatuks miks oli vaja ust vahetada.
7.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on esitanud kohtule neli kostja poolt hagejale saadetud kirja (tl 38-45), kus kostja viitab tasaarvestusele.

3 (5)

Kohus on seisukohal, et tasaarvestuse avaldus VÕS § 198 mõttes peab sisaldama tasaarvestuse selgitust, so avaldusest peab nähtuma VÕS § 197 lg.1 kohaselt, et vastaspoolel on mingi kohustus tasuda mingi rahasumma või täita muu samaliigiline kohustus. Antud juhul eelpool nimetatud neljas kirjas selline selgitus puudub ja seega ei saa neid lugeda tasaarvestuse avaldusteks VÕS § 198 mõttes. Kohus leiab, et esmakordselt on tasaarvestuse avaldus hagejale esitatud alles kohtumenetluse käigus 30.03.2010 (tl 58).

8.Maakohus leiab, et ka kohtus ei ole hageja poolt kostjale tekitatud kahju summas 52 837 krooni veenvalt tõendamist leidnud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja poolt väidetavates kostja korteri üleujutamises kahel korral ja kostja kasutuses oleva keldriruumi üleujutamises on hageja süüdi või vastustab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tõendamata on ka kostja väide, et hageja süülise tegevusega põhjustati kostjale täiendavaid kulutusi keldriukse vahetamiseks ning 2009 detsembrikuus elamu ümbruse lumekoristuse korraldamiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ei hageja süülise tegevuse ega kahju tekitamise õigusvastasuse kohta. Lähtudes sellest, et hageja eitab üleujutamiste toimumist ja nendest hageja teavitamist (teavitati alles 15.07.2009, so kuu aega peale viimase väidetava üleujutamise toimumist), leiab kohus, et 22.07.2007, 14.08.2008, 13.06.2009 aktid, mis on allkirjastatud üksnes kostja töötajate või kostjaga seotud isikute poolt, ei tõenda veenvalt üleujutamiste toimumist. Hageja eitab ka seda, et hageja süülise tegevuse tulemusena oli kostja sunnitud keldriukse ära vahetama ja 2009 detsembrikuus elamu ümbruses lund koristama, seega ei loe kohus veenvaks tõendiks ka lumekoristuse arvet (tl 37) ja ukse vahetamise arvet (tl 36). Väidetavalt ukse vahetamise arvelt ei nähtu ka, et kostja oleks paigaldanud uue ukse või teostatud tööd on kuidagi ukse ümberpaigutamiseks seotud. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevuse summas 12 730,71 krooni ja viivis summas 747,57 krooni. Kokku kuulub hagi rahuldamisele summas 13 478,28 krooni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja OÜ Fluk Tehnik kanda.

4 (5)

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja