Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Asjaolud Esitatud hagi põhjenduste kohaselt on Valeri Bõtšihhin AS BKM Kamma aktsionär ja talle kuuluvad aktsiad annavad õiguse 13,3% häältest ja dividendidest. Alates 2002.a ei ole hagejat kutsutud ühelegi üldkoosolekule ega võimaldatud mistahes infot aktsiaseltsi tegevuse kohta. Samuti ei ole kostja maksnud hagejale välja dividende. Kostja 2002.a kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt määrati jaotatavaks kasumiks 16 116 188 krooni, hageja aktsiate arvule vastav osa sellest on 2 148 828 krooni. Lisaks nähtub audiitorkontrolli raportist, et dividendid maksti reaalselt välja 14 262 216 krooni ulatuses, kuid võimalik, et ka mingis muus ulatuses. Kostja 2002.a majandusaasta aruande alusel on hagejal õigus määratud dividendidele 2 148 828 krooni. Hageja esitas kostjale viimase pretensiooni 05.11.2008, millele 15.12.2008 saadetud vastuses teatas kostja, et hageja nõude arvestus ei ole õige. Kuivõrd hagejal puudus täpne informatsioon väljamakstud dividendide kohta ja tegelik põhivõla suurus oli ebaselge, siis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlana 500 000 krooni ja alates 01.01.2003 kuni 10.06.2009 viivise 311 167,81 krooni ning viivise järgneva perioodi osas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejat on korduvalt informeeritud temale määratud dividendidest ning palutud teatada oma pangakonto number, kuhu võiks dividendid üle kanda. Hagejale kuuluv summa oli raamatupidamises arvele võetud kui väljamaksmisele kuuluv kohustus. Hageja on teadlikult keeldunud dividendide vastuvõtmisest, leides, et tema peaks saama kogu väljamaksmisele kuuluva kasumi, mitte tema osalusele vastava osa. Seega oli tegemist hagejapoolse pikaajalise vastuvõtuviivitusega VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Eelkõige on nõue aegunud, kuna kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Äriseadustik sätestab küll dividendide väljamaksmise põhimõtted ja korra, kuid dividendide väljamaksmise eelduseks on aktsionäride üldkoosoleku otsus (ÄS § 277 lg 2). Seega ei tulene õigus dividende saada seadusest, vaid see realiseerub läbi aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuse. Aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsusel on tehinguline iseloom ning otsused on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks on vajalik aktsionäride tahteavaldus, mida aktsionär teostab hääletamise kaudu. Seega TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg kohaldamisele ei kuulu, sest kostja ei ole jätnud dividendid pahatahtlikult või omakasust ajendatuna välja maksmata. Alternatiivsena leidis kostja, et viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja huvitamatus aktsiaseltsi tegevuse vastu rohkem kui kuue aasta jooksul on pahatahtlik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Tähelepanuväärt on, et hageja viibis enamuse ajast, mil käis tema suhtes algatatud kriminaalasja menetlus, Eestist ära. Kusjuures perioodil juuni 2004.a kuni veebruar 2005.a oli hageja kuulutatud tagaotsitavaks.

2(6)

Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 500 000 krooni. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu, ülejäänud menetluskulud jäid 1/4 osas hageja ning 3/4 osas kostja kanda. Kohtuistungil võtsid pooled omaks, et hagejale jaotatud dividendide suurus on 1 853 973 krooni. Hageja võttis omaks, et oli 20.06.2002 üldkoosolekutest teadlik. Aktsionäride üldkoosoleku otsus on dividendide väljamaksmise eelduseks. Samas ei määra üldkoosolek konkreetsele aktsionärile dividende ega otsusta nende suurust. Aktsionär ei pea dividendide saamist kuidagi aktseptima. Aktsionärile tuleb dividendi maksta ka siis, kui ta on üldkoosolekul hääletanud kasumi jaotamise vastu või kui ta ei ole üldkoosolekul osalenud. Seos üldkoosoleku otsuse kui tehinguga on kaudne. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS §-s 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg ning nõue ei ole aegunud. Dividendide nõue kuulub ÄS § 297 lg 1 alusel rahuldamisele ning 500 000 krooni kuulub hageja kasuks väljamõistmisele. Dividendide maksmine otsustati 20.11.2002 toimunud üldkoosolekul, kuhu ka hageja oli kutsutud. Samuti kajastub dividendi määramine AS BKM Kamma 2002.a majandusaasta aruandes, mis on aktsionäri jaoks avalik registridokument. Hageja väide, et 2002.a alates ei ole AS BKM Kamma saatnud talle kutset ühelegi üldkoosolekule ega võimaldanud mistahes infot, tuvastamist ei leidnud. Oluline on, et dividendid jäid hagejale välja maksmata põhjusel, et hageja pangakonto number ei olnud kostjale teada. 17.02.2003 saatis kostja hagejale järelepärimise, paludes teatada oma pangakonto numbri ja muud vajalikud pangarekvisiidid dividendi ülekandmiseks. 07.06.2003 on kostja saatnud hagejale sama sisuga pöördumise. OÜ MI Kuller tõendi kohaselt on pöördumine hagejale kätte toimetatud. Tõendid on kogumis usaldusväärsed. Nähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2007 määrusest algatati 23.08.2002 hageja suhtes kriminaalasja menetlus. Kriminaalasi oli algatatud seoses hageja poolt AS-le BKM Kamma kuuluvate AS Propaan 7100 aktsia riisumise katsega. Menetlus lõpetati, sest 01.08.2002 toime pandud kuriteost kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni oli möödunud rohkem kui 5 aastat. Enamuse ajast, mil käis kriminaalasja menetlus, oli hageja Eestist ära ning perioodil juuni 2004 kuni veebruar 2005 oli hageja kuulutatud tagaotsitavaks. Seega on usutav, et hageja püüdis kostjaga suhtlemist vältida. Eeltoodust järeldub, et dividendi väljamaksmise kohustuse täitmine oli takistatud, kuna hageja jättis oma pangakonto ning muud pangarekvisiidid vaatamata kostja pöördumisele esitamata. Võlausaldaja viivituseks loetakse igasugust võlausaldajast tulenevat takistust kohustuse täitmisel, sh kui võlausaldaja keeldus tegemast täitmiseks vajalikke tegusid. Võlausaldajast tulenevateks asjaoludeks on seadusest tulenevalt eeldatavalt õigustamatu vastuvõtmisest keeldumine, nagu nt teavitamata jätmine, vajalike dokumentide või lubade, andmete jne esitamata jätmine. Kuna loetelu on lahtine, võib võlgnik tõendada täitmise takistamist võlausaldaja poolt ka muude asjaolude või käitumisega. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Hea usu vastane õiguse teostamine on ebaaus õiguse saamine, samuti õigustatud isiku vastuoluline käitumine (contra factum propium). Nõuda viivist aja eest, mil hageja kriminaalasja uurimise ajal pikemat aega 3(6)

välismaal viibis, on hea usu põhimõttega otseses vastuolus. VÕS § 120 lg-s 1 sätestatud raha hoiustamine ei ole vastuvõtuviivituse konkreetseid asjaolusid arvestades seega määrav. AS BKM Kamma apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning uue otsusega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus on valesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme, mistõttu on otsuse põhjendavas osas asunud ebaõigele ning põhjendamatlt seisukohale, et üldkoosoleku otsuse ning nõudeõiguse dividendide väljamaksmiseks vahel on vaid kaudne seos. Väär on kohtu seisukoht, et dividendi väljamaksmise nõudeõiguse näol on tegemist seadusest tuleneva nõudega. ÄS § 279 lg 1 sätestab, et aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Niisiis tekib dividendi maksmise otsusega aktsionäril aktsiaseltsi vastu nõue. Võlasuhte määratlemiseks (kas võlasuhe tekib seadusest või tehingust) tuleb tuvastada, mille alusel viimane tekib. Oluline on siinkohal märkida, et kuigi õigus nõuda dividendi väljamaksmist on tagatud seadusega, tekib dividendi väljamaksmisele suunatud võlasuhe üldkoosoleku otsuse alusel. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus 10.02.2004 otsuses nr 3-2-1-16-04. Asjakohased ei ole ka maakohtu poolt viidatud alused, millele tuginedes kohus dividendi väljamaksmise nõudeõiguse aluseks oleva õigussuhte määratlemisel lähtus. Eelkõige on oluline asjaolu, et dividendi väljamaksmise nõudeõiguse aluseks olev võlasuhe tekib tehingu, st üldkoosoleku otsuse, ja mitte seaduse alusel. Nimelt, ilma üldkoosoleku poolt vastavasisulist otsust tegemata ei ole aktsionäril õigust nõuda dividendi väljamaksmist ja seetõttu ka realiseerida ÄS § 279 lg-st 1 tulenevat õigustust. Seega on üheselt selge, et dividendi väljamaksmise nõudeõigus ei teki automaatselt seaduse alusel, vaid tekib üksnes üldkoosoleku otsuse tegemise tagajärjel. ÄS § 279 lg-e 1 aitab eelkõige tagada üldkoosoleku otsuses otsustatu täitmist. Maakohus tuvastas, et dividendi väljamaksmise kohustuse täitmine oli takistatud, kuna hageja jättis oma pangakonto ning muud pangarekvisiidid vaatamata kostja pöördumisele esitamata. Seega ei jätnud kostja tahtlikult hagejale dividende väljamaksmata ning kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Kuna maakohtus tuvastatu kohaselt muutusid dividendid sissenõutavaks novembris-detsembris 2002, on hageja nõue kostja vastu dividendide maksmata jätmisest tuleneva 500 000 krooni suuruse põhivõla väljamõistmiseks aegunud. Valeri Bõtšihhini vastuapellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ning uue otsusega rahuldada hageja viivisenõue täielikult ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, rikkunud menetlusõigusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust leides, et kostjale ei olnud teada hageja pangakonto, millele dividendid välja maksta. Maakohus on jätnud arvestamata ja käsitlemata asjaolu, et hageja pangakonto oli teada kostja tütarühingule AS Propaan ning et nii kostjal kui AS-l Propaan 4(6)

oli üks kattuv juhatuse liige Viktor Rezun, kelle teadmisest tuleb omistada nii AS-le Propaan kui kostjale (TsÜS § 31 lg 5, § 131, § 132). Maakohus on jätnud arvestamata ja käsitlemata asjaolu, et kostja oleks võinud hageja arveldusarve numbri küsida 11.08.2003 üldkoosolekul, mille protokoll on notariaalselt tõestatud ning vastavalt oleks arveldusarve numbri küsimine saanud üheselt fikseeritud. Kostja on ka ise kinnitanud, et ta küsis hageja arveldusarve numbrit 11.08.2003 üldkoosolekul. Vastav kinnitus on aga vastuolus kostja enda esitatud tõendiga – notariaalselt tõestatud üldkoosoleku protokolliga, millest sellist küsimust ei nähtu. Maakohus on jätnud arvestamata, et hiljemalt 11.08.2003 pidi hageja arveldusarve number kostjale igal juhul ilmnema. Kostja juhatus kas küsis ja sai vastava numbri või ei küsinudki vastavat numbrit ning rikkus sellega oma hoolsuskohustust. Juhatuse kohustus on dividendide maksmist korraldada ja seega on juhatuse kohustus selgitada välja ka selleks vajalikud arveldusarve numbrid. Vastavat kohustust on kostja ka ise möönnud selgitades, et tegi pingutusi arveldusarve numbri saamiseks ka 11.08.2003 koosolekul. Seega ei saanud hiljemalt alates 11.08.2003 esineda takistust kohustuse täitmisel (VÕS § 113 lg 4). Maakohus on kohaldanud VÕS § 113 lg 4 ja § 119 lg 1 ebaõigesti, sest isegi kui vastuvõtuviivitus oleks esinenud, ei saanud seda esineda enam alates 11.08.2003 üldkoosolekust. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, jättes arvestamata asjaolu, et korduvad üldkoosolekud kasumi jaotamise küsimuses osundavad kostja aktsionäride (s.h hageja) vahelistele erimeelsustele kostja kasumi jaotamisel. Vastav asjaolu viitab omakorda sellele, et kostja juhatus (millesse hageja ei kuulunud) tegi kõik endast oleneva selleks, et luua teadlikult olukord, millest nähtuks, nagu oleks hageja kasumi jaotamise otsusest teadlik, kuigi ta seda tegelikult ei olnud. Kulleri teade ei kajasta kättetoimetatud teate sisu. Lähtudes korduvatest koosolekutest kostja kasumi jaotamiseks, mida hageja kostja aktsionärina mõistlikuks ei pidanud, on ilmne, et kasumi jaotamise otsusest teadasaamisel oleks hageja kas vaidlustanud otsuse või teinud kõik endast oleneva, et talle määratud dividendid kätte saada. Hageja ei ole eitanud, et viibis perioodil märts 2004 – veebruar 2005 Angoolas, kus ta töötas mehaanikuna. Kohus on aga jätnud arvestamata, et kostja ei ole vastava perioodi osas märkinud, et ta oleks sellel ajal teinud ühtegi katset hagejaga ühenduse saamiseks. Kõik vastavad väidetavad katsed toimusid varasemalt. Seega on maakohus asunud seisukohale, et hageja vältis kostjaga suhtlemist ilma, et seda kinnitaks ükski tõend. Kostja ei ole tõendanud vastava perioodi osas ühtegi katset hagejaga suhelda, mistõttu ei saa rääkida sellest, et hageja ei olnud kättesaadav. Hageja välismaal viibimisel puudub seega igasugune seos dividendide mittemaksmisega. Seega on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale, et viivisenõue välismaal viibimise aja eest on hea usu põhimõttega vastuolus. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud hageja viivisenõude põhjendamatult rahuldamata. Vastavalt 10.06.2009 esitatud arvestusele oli viivisenõue 311 167,81 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kumbki pool vaidleb vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 5(6)

Ringkonnakohus leidis, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada põhivõla rahuldamise osas ja jätta selles osas hagi rahuldamata aegumise tõttu. Seoses põhivõla nõude aegumisega on aegunud ka kõrvalnõue viiviste saamiseks. Dividendi maksmisele suunatud võlasuhe tekkis aktsionäride üldkoosoleku 20.11.2002 otsusega. Äriühingu üldkoosoleku otsus on tehing ja esitades ÄS § 279 lg.1 järgi nõude dividendi väljamaksmiseks nõuab hageja tehingust tuleneva kohustuse täitmist. TsÜS § 142 lg.1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg.1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, ja lg.4 kohaselt 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg.1 ja 2 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kolleegium leiab, et hageja nõue dividendi väljamaksmiseks muutus sissenõutavaks 2002.a. detsembrist, mil juba maksti dividende välja teistele aktsionäridele (toimiku lk. 167 jj.). Nagu kohus tuvastas, saadeti hagejale kostja poolt viimati kiri 11.07.2003 palvega teatada oma pangakonto number dividendi ülekandmiseks. Kolleegium hinnangul sellel kuupäeval katkes ja algas uuesti kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg TsÜS § 158 järgi, kuivõrd kirja saatmisega kostja tunnistas hageja õigust dividendi saada. Seega kolmeaastane aegumistähtaeg saabus 11. 07.2006. Kuivõrd hagi esitati 28.12.2008, siis on hagi aegunud ja kostjal on õigus keelduda nõuet täitmast. Hageja väide, et kostja rikkus dividendi maksmise kohustust tahtlikult, mistõttu kohaldub TsÜS § 146 lg.4 järgi 10-aastane aegumistähtaeg, on alusetu. Hageja ei ole tõendanud ühtegi kostja seaduslike esindajate tahtlikku tegu, millest võiks välja lugeda kostja tahtlust hagejale dividendi mitte välja maksta. Hageja väide, et kulleri teade talle kirja üleandmise kohta ei tõenda kirja sisu, on alusetu. Kostja esitas tõendina kulleriga saadetud kirja koopia, samuti kulleri poolt kirja üleandmise kohta võetud hageja allkirja (toimiku lk. 126 ja 127), mistõttu kohus on õigesti tuvastanud, et hagejale saadeti kiri palvega teatada pangakonto number dividendide ülekandmiseks ja hageja sai kirja kätte 11.07.2003. Kolleegium märgib, et nimetatud kirja saatmine omab tähtsust vaid aegumise katkemise seisukohalt; nõue ise muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku 20.11.2002 otsust (nagu kolleegium leidis, detsembrist 2002). TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega loeb kolleegium viiviste nõude rahuldamata jätmise aluseks samuti aegumise. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.

Tiit Kollom

Margo Klaar

Mare Merimaa 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.