Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

13.11.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. Hageja esitas kostjale arved kogusummas 3 135,10 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 3 074,08 krooni. E teenuste kasutamise üldtingimuste järgi kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. 02.06.2008.a seisuga võlgneb kostja hagejale viivist 3 060,42 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 6 134,50 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue muutus sissenõutavaks kõige hiljem 26.08.2005.a, s.o viimase arve tasumise tähtpäevast. Sellest ajast algas 3-aastane aegumistähtaja kulgemine, mis lõppes 27.08.2008.a. Hagiavaldusele on märgitud kuupäevaks 12.11.2008.a ning hagi võeti menetlusse 15.01.2009.a. Seega on hagi esitatud pärast aegumistähtaja lõppu. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud liitumislepingu sideteenuse osutamiseks. Lepingu alusel on hageja esitanud kostjale ajavahemikul 31.05.2005.a – 19.08.2005.a arveid kogusummas 3128,77 krooni. Viimase arve maksetähtpäev oli 26.08.2005.a. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätstatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas nõude aegumistähtaeg 2005.a lõppemisest. Hagi esitati kohtusse 13.11.2008.a, seega enne aegumistähtaja möödumist. Asjaolul, et kohus võttis hagi menetlusse 2009.a jaanuaris, ei ole aegumise peatumise suhtes tähtsust. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi aegunud. Muid vastuväiteid ei ole kostja hagile esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 3074,08 krooni. E teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 5.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamise eest viivist 0,15 % päevas. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on maksimisega hilinenud, siis on hagejal õigus viivist nõuda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 3060,42 krooni. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 6 134,50 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme