2-09-32790/19 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE ja MENETLUSE KÄIK Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 11. juuni 2009.a. otsusega töövaidlusasjas 9.202/2020-2008 rahuldati hageja avaldus Rahva Kinnisvara OÜ vastu osaliselt. Hageja kasuks mõisteti välja töötasu aprill- juuni 2008 igakuuliselt 4350 krooni ja juulis 2008 kuni 28. Juulini 2008 3971.73 krooni, millest 8700 krooni kuulus viivitamatule täitmisele. Kostja on esitanud kohtule 10. Juulil 2009 taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks ja töötasu mittetasumise nõude tunnustamiseks. Hageja on esitanud 5. Augustil 2008 avalduse, mille kohaselt on temal saamata töötasu perioodil 1. Aprill 2008 – 1. August 2008 4350 krooni kuus, kokku 17 400 krooni. Tööleping sõlmiti 1. Aprillil 2008 ja avalduse esitamise päeva seisuga on tööleping lõpetamata. Hageja jäi ka kohtus oma hagi juurde. Ta seletas, et ta töötas varustajana ja nende nelja kuu jooksul töötas mitmetel objektidel, eelkõige Tartu koolide remondiobjektidel. Hageja tööks oli materjalide ja töötajate vedu objektidele (lk 35). Viimane töö oli 28. Juuli, kui ta tõi Raasiku objektilt ära haagissuvila ja tööriistad. Tööaeg oli hagejal normeerimata, kindlat tööaega ei olnud. Töölepingut ei ole hagejaga lõpetatud, tema allkiri töölepingu lõpetamise kandel on võltsitud. Hageja töötas tegelikult tööde juhina talle lubati miinimumpalk ja ülejäänu lubati maksta mitteametlikult kokku 10 000 krooni. Hageja on töövaidluskomisjoni otsuse viivitamata täitmise korras kohtutäituri kaasabil kohtumenetluse ajal kätte saanud kostjalt töötasuna 8700 krooni. Hageja on nõus, et juulis 2008 tuli talle palka maksta kuni 28. kuupäevani. Hagejal on saamata veel palk 8321. 71 krooni.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Kohus kohaldab asja lahendamiseks tööõigusakte kuni 1. Juulini 2009 kehtinud redaktsioonis. Pooled vaidlevad selles, kas nad leppisid 11. Aprillil 2008 kokku töölepingu lõpetamises poolte kokkuleppel töölepinguseaduse (TLS) § 76 alusel. Hageja väidab, et tema allkirja nimetatud töölepingu lõpetamise kandel on võltsitud. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik öelda, kas ekspertiisiobjektiks oleval 11.04.2008 kuupäeva kandval töölepingu nr AK06 lõpetamise kokkuleppele on Jüri Alevi nimelt alla kirjutatud Jüri Alevi poolt. Samas on viiteid, et allkiri võib olla kirjutatud Jüri Alevi poolt (lk 42). Kuigi ka tunnistaja K.Mosen andis ütlusi selles, et AS Rahva Kinnisvara juhid Fjodorov ja Hansen ise ütlesid talle, et nad võltsisid Jüri Alevi allkirja, ei ole käesolevas kohtumenetluses siiski piisavalt tõendatud Jüri Alevi allkirja võltsitus töölepingu lõpetamise kandes. Kohus peab vajalikuks aga märkida, et töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel ei ole toimunud seadusega ettenähtud korras. TLS § 76 sätestas, et poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et selleks peavad pooled sõlmima eraldi kokkuleppe ja üksnes töölepingu lõpetamise kande allkirjastamine ei ole vaidluse korral piisav, et lugeda töölepingu lõpetamine seaduspäraseks. Kostja ei ole oma väidet, et tema soovi tööleping lõpetada tingis hageja poolt autoavariiga tekitatud kahju, millegagi tõendanud. Kohus leiab, et kuigi hageja ei ole eraldi vaidlustanud töölepingu lõpetamise seaduspärasust, on hageja olnud kogu töövaidluskomisjoni ja kohtumenetluse aja seisukohal, et temaga ei ole töölepingut seaduspäraselt lõpetatud ja ta on jätkanud töö tegemist kuni 28. juulini 2010. Nii on hageja oma avalduses töövaidluskomisjonile 5. augustist 2008 märkinud, et tööleping on lõpetamata. Arvestades hageja nimetatud positsiooni asub kohus seisukohale, et kui 11. aprillil 2008 toimus tõepoolest töölepingu lõpetamine, siis ei ole see toimunud seaduses sätestatud korda järgides ja hagejal oli õigus jätkata lepingujärgse töö tegemist ja kostjal tööandjana oli kohustus talle selle eest palka maksta. . Samas on võimalik, et töötaja jätkab ka pärast töölepingu lõpetamist oma tööülesannete täitmist ja tööandja seda talub. TLS § 28 lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Hageja väidab, et tema täitis igapäevaselt oma tööülesandeid varustajana ka pärast kostja poolt väidetud töölepingu lõpetamist. Hageja tõendab oma väiteid küll üksnes tunnistaja K. Moseni ütlustega, kes oli oma ütluste kohaselt AS Rahva Kinnisvara töödejuhataja 2008. A suvel, kuid kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja jättis tagamata ka oma tunnistajate ilmumise, siis ei ole kostja hageja väiteid selles, et hageja tegi kostja huvides tööd kuni 28. Juulini 2008 mitte millegagi ümber lükanud. Hageja töötamine kostja juures perioodil 1- aprill – 28. juuli 2008 tuleb lugeda tõendatuks tunnistaja K.Moseni ütlustega. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Hageja nõuab saamata jäänud palka 4350 krooni kuus. Töölepingu p 41 kohaselt oli hageja põhipalk 4350 krooni kuus, mis on ka seadusega ettenähtud minimaalpalk täistööajaga tööl. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks perioodi aprill – juuli 2008 eest hagejale põhipalka maksnud. Seega on hagi põhjendatud 170271.70 krooni ulatuses. Kuna aga kohtumenetluse ajal on toimunud töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmine 8700 krooni ulatuses, siis kuulub väljamõistetavast palgast täitmisele veel 8321. 70 krooni. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtunik