Võlaõigus › Töövõtulepingud

tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi kord

taotlemise Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 20.07.2009.a esitas CKE OÜ Harju Maakohtusse hagi S OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ T ja kostja vahel 2007.a mais sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel 31.05.2007.a väljastatud arvest nr R05-08 tulenev põhivõlgnevus 79 129,62 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 79 000,00 krooni. Vastav nõue on loovutatud hagejale 08.05.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 10 000,00 krooni ja kulutused õigusabile 6300,00 , kokku 16 300,00 krooni. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 323 alusel 19.04.2010.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, mille kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 108 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus ja viivis 158 129,62 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 10 000,00 krooni ja kulutused õigusabile 6300,00 , kokku 16 300,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja poolt taotletud õigusabikulu 6 300,00 krooni ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja seda, et asjas toimus vaid kirjalik menetlus, peab kohus põhjendatuks välja mõista õigusabi eest 2 000,00 krooni. 10 000,00 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivuna, mille hageja tasus hagi esitamisel. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 12 000,00 krooni. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.