Saneerimine › Saneerimisasjad

Tsiviilasi nr: 2-09-63578 saneerimisseaduses sätestatud 60-päevase tähtaja möödumisega. AS SEB Pank taotles Malenor OÜ saneerimismenetluse lõpetamist saneerimiskava tähtajaks esitamata jätmise tõttu. Samal põhjusel muude hulgas vaidles AS SEB Pank vastu ka saneerimiskava kinnitamisele. Harju Maakohus kinnitas 15.04.2010.a. määrusega Malenor OÜ saneerimiskava. Maakohtu määruse põhjendused 15.04.2010.a saneerimiskava kinnitamise määruse kohaselt on saneerimiskava parim võimalik lahendus kõigi võlausaldajate huvides. Saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS § 21 ettenähtud nõuetele, selle vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega, saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas on võlausaldajaid koheldud võrdselt. Saneerimiskava on edastatud kõigile võlausaldajatele, kellel oli saneerimiskava esitamise seisuga nõue OÜ Malenor vastu. Saneerimise otstarbekuse üle otsustavad võlausaldajad ning saneerimiskava loetakse vastuvõetuks, kui see saab piisava hulga võlausaldajate toetuse. Käesolevas asjas on saneerimiskava võlausaldajate enamuse poolt kinnitatud, mistõttu tuleb järeldada, et kavas ettenähtud abinõud võimaldavad eeldatavatel tingimustel ettevõtte majanduslikud raskused ületada. Kohus ei nõustus AS SEB Pank väitega, et teda on saneerimiskavaga koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimismenetluse lõpetamine ainuüksi formaalsetel alustel, et on pikendatud kava vastuvõtmise tähtaega, on põhjendamatu ja ebamõistlik kõigi nende võlausaldajate suhtes, kes saneerimiskava heaks kiitsid ning samuti oleks see vastuolus saneerimise eesmärgi ja mõttega. Saneerimismenetluse mõttega ei ole kindlasti kooskõlas ühe võlausaldaja huvide eelistamine valdava enamuse võlausaldajate huvide ees. Saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks ei ole asjaolu, kui võlausaldajat on koheldud halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, vaid see kohtlemine peab olema oluliselt halvem. AS-i SEB Pank on eelistatult koheldud võrreldes teiste võlausaldajatega, sest AS SEB Pank nõue on ainsana tagatud pandiga. Seega oleks AS-l SEB Pank pandipidajana võimalus ilma saneerimismenetluseta nõuda kinnisvara müüki täitemenetluse kaudu või pankrotimenetluses saada eesõigusnõude alusel enne teisi võlausaldajaid panditud vara müügist laekuvad summad. Põhjendatud ei ole ka Maksu ja Tolliameti vastuväide maksuhalduri nõude ümberkujundamise osas. Kohtu hinnangul on saneerimisnõustaja esitatud finantsprognoos realistlik, mis peaks tagama ettevõtte jätkusuutlikkuse ning võimaldama kohustusi planeeritud perioodi jooksul täita. Alternatiiviks olev pankrotimenetlus seiskaks majandustegevuse ning see ei ole ühegi võlausaldaja huvides, isegi kui kaetud saaksid osaliselt võlausaldajate nõuded, sest pikemas perspektiivis on kogu majandusele olulisem äriühingu säilitamine. Eesti Vabariigi ja AS SEB Pank määruskaebused Määrusele esitasid määruskaebuse Eesti Vabariik ja AS SEB Pank. Kaebuse esitajad paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta Malenor OÜ saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada Malenor OÜ saneerimismenetlus.

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-63578

Eesti Vabariigi määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole 15.04.2010.a määrus põhjendatud. Saneerimiskavas toodud nõuete ümberkujundamisel ei ole tagatud kõigi võlausaldajate huvid ning tegemist on olukorraga, kus üht võlausaldajat eelistatakse teisele. AS SEB Pank on võlausaldajana eelisseisundis. Võlausaldajate rühmitamise alused ja põhjendused ei ole saneerimiskavas piisavad, tekitades võlausaldajate vahel ebavõrdsuse. Saneerimiskava on ühekülgne põhjusel, et selle põhisisu moodustab võlgade ümberkujundamine ja põhilise abinõuna nähakse kinnisvara müüki. Saneerimiskavast ei nähtu, missuguseid toiminguid on ettevõte omaltpoolt teinud maksimeerimaks käivet ja kasumit, missugused meetmed on ettenähtud püsikulude vähendamiseks ning missuguseid ümberstruktureerimisi on läbi viidud vastavalt uuele majandussituatsioonile. Võimatu on kontrollida kava täitmist tulevikus. Kavas viidatud rentike näol on tegemist oletuslike klientidega ning väidetavate läbirääkimiste kohta puuduvad igasugused kirjalikud kinnitused. Pigem on tegemist saneerimisnõustaja väga optimistlike prognoosidega. Puudub prognoos, mis perioodi on planeeritud ehitise müük ning vastavate kaubanduspindade valmimise ja rendile andmise eeldatav aeg. Kavas prognoositud rahavoog üürist ja ehitise müügist laekuvate vahendite arvelt on küsitav ning seab kahtluse alla saneerimiskava täidetavuse, samuti puudub võimalus kontrollida saneerimiskava täitmist. Saneerimiskavast ei selgu, kes on saneerimislaenu andja. Puudub võimalike laenuandjate kinnitus, et isikud on teadlikud OÜ Malenor finantsseisundist ja neil on soov nimetatud laenu finantseerida. Eeltoodud asjaolu kui ühte peamist saneerimist toetavat argumenti ei ole kohus kontrollinud. Maksuhaldur on võlausaldaja saneerimisseaduse mõistes, kuid maksuhalduri nõuet ei saa SanS alusel ümber kujundada. MKS ei võimalda maksuvõla ümberkujundamist SanS § 22 lg 1 p 3 ja p 4 alusel, milleks on võlasumma vähendamine ja kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. Samuti ei võimalda kehtiv MKS maksuvõla ümberkujundamist ainult SanS § 22 lg 1 p 1 alusel, milleks on kohustuse täitmise pikendamine. Maksuhaldur ei saa sõlmida kokkulepet maksude vähendamise või mittemaksmise kohta tingimustel, mis ei ole sätestatud maksuseadustes. Sellest erinevate kokkulepete lubamine seaks ohtu maksumaksjate võrdse kohtlemise ja ühetaolise maksustamise põhimõtte. OÜ Malenor puhul ei ole tegemist ajutiste ja ületatavate makseraskustega ehk saneerimissituatsiooniga, vaid välja on kujunenud ettevõtte püsiv maksejõuetus. AS SEB Pank leiab määruskaebuses, et kohus on kohaldanud valesti SanS § 10 lg 2 p 3, määrates saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks seaduses sätestatust pikema tähtaja ja kohus ei võinud saneerimiskava 15.04.2010.a määrusega kinnitada. Saneerimiskava vastuvõtmine rikuks oluliselt AS SEB Pank huve, kuna saneerimiskava kohaselt pikendatakse panga nõude rahuldamise tähtaega ebamõistlikult ning saneerimiskava ei näe konkreetselt ette saneerimisperioodi jooksul intresside maksmist pangale. Maakohus on märkinud, et leiab, et saneerimiskava tuleb kinnitada ning on vastava seisukoha põhjendusena esitanud väljavõtted seaduse paragrahvidest, jättes tegeliku põhjenduse ja analüüsi tegemata. Ei esine selliseid erakordseid asjaolusid, mis õigustaksid mõistlikust ajast (2-3 aastat) kaks korda pikema täitmisajaga saneerimiskava kinnitamist. Saneerimiskavas ettenähtud meetmeid rakendades ei ole Malenor OÜ saneerimine tõenäoline, kuna tegemist oli juba saneerimismenetluse algatamise hetkel püsivalt maksejõuetu ettevõttega. Saneerimiskavas

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-63578 pannakse suurt rõhku lootusele, et õnnestub leida varale ostja vara reaalsest turuväärtusest olulisemalt kõrgema hinnaga. Eestis valitseva majandusliku olukorra valguses ei ole selline lootus reaalne. Malenor OÜ ei suutnud juba saneerimisavalduse esitamise hetkel oma jooksvaid kohustusi täita. Vaidlustatava määrusega võimaldab kohus sisuliselt pankrotiavalduse esitamist veelgi kaugemale edasi lükata, mis on ebaseaduslik. Puudutatud isiku arvamus määruskaebuse kohta Saneerimisnõustaja vaidleb määruskaebustele vastu ja palub jätta Harju Maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja teha uus määrus, millega lõpetada OÜ Malenor saneerimismenetlus. Ringkonnakohus analüüsib esmalt AS SEB Pank väidet, kas maakohus sai pikendada saneerimisseaduse § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud tähtaega. SanS § 10 lg 3 järgi ei või saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg olla pikem kui 60 päeva. OÜ Malenor saneerimismenetluse algatas maakohus 08.12.2009.a ja määras saneerimiskava esitamise tähtpäevaks 08.02.2010.a. 29.01.2010.a määrusega pikendas maakohus OÜ Malenor saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule esitamise tähtaega kuni 10.märtsini 2010.a. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kohus SanS-st tulenevat 60-päevast tähtaega pikendada, kuivõrd SanS § 10 lg 3 näeb ette tähtaja piirid ja kohus on nendega seotud. Seega pidi OÜ Malenor esitama saneerimiskava hiljemalt 08.02.2010.a ja kohus ei saanud seda pikendada kuni 10.03.2010.a. Toimikust ei nähtu, et saneerimiskava esitamise tähtaja pikendamise määrus oleks saadetud AS-le SEB Pank. Maakohtu 29.01.2010.a määrus on toimikust nähtuvalt (I kd tl 127) saadetud 02.02.2010.a saneerimisnõustajale. 08.02.2010.a on kohtule laekunud AS SEB Pank taotlus saneerimismenetluse lõpetamiseks saneerimiskava 08.02.2010.a esitamata jätmise tõttu. Avalduse p 2 kohaselt sai pank saneerimistähtaja pikendamisest kohtu poolt teada OÜ-lt Malenor 02.02.2010.a. Oma 08.02.2010.a taotluses vaidleb AS SEB Pank vastu saneerimistähtaja pikendamisele kohtu poolt. Seega on pank vaidlustanud kohtu tegevuse oma esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, mis järgnes saneerimiskava esitamise tähtaja pikendamisele kohtu poolt ja võib tugineda sellele oma määruskaebuses (TsMS § 333 lg 2 ja 3). Lisaks on AS SEB Pank vaielnud 10.03.2010.a avalduses vastu saneerimiskava kinnitamisele. Ka nimetatud avalduse p-s 1.2 on pank esile toonud asjaolu, et kohus pikendas seadusevastaselt 29.01.2010.a saneerimiskava esitamise tähtaega. Seega on AS SEB Pank saneerimiskava esitamise tähtaja pikendamist enne määruskaebuse esitamist ringkonnakohtule kahel korral vaidlustanud. Eeltoodud põhjustel ei ole AS SEB Pank minetanud oma õigust vaidlustada määruskaebuses saneerimiskava kinnitamist tähtaja ületamise tõttu. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saneerimismenetlus lõpetada põhjusel, et saneerimiskava ei esitatud saneerimisseaduses määratud 60-päevase tähtaja jooksul. SanS § 42 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui ettevõtja jätab saneerimiskava käesoleva seaduse § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks esitamata. Kuivõrd eeltoodud põhjendused on küllaldased

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-63578 saneerimismenetluse lõpetamiseks, ei analüüsi ringkonnakohus AS SEB Pank ja Eesti Vabariigi sisulisi vastuväiteid saneerimiskava kinnitamisele. TsMS § 173 lg 1 alusel ja analoogia alusel TsMS § 168 lg-ga 2 jäävad menetluskulud hagita menetluse lõpetamise korral avaldaja OÜ Malenor kanda.

Tiit Kollom

Viive Ligi

Ele Liiv

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.