Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

550 000 krooni. Toimingust avaldajale teatatud ei ole. 15.03.2010 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse millega soovis peatada enampakkumist ning esitatud kaebuses palus kohtutäituril korraldada uus hindamine. Avaldaja palub peatada 23.03.2010 enampakkumine, kuni pole korraldatud objektiivset ja pädevat hindamist. Avaldaja on märkinud, et esitas kohtutäiturile taotluse uue hindamise korraldamiseks, samuti ei ole kohtutäitur esitanud kinnisasja arestimise akti. Avaldaja leiab, et kohtutäituri määratud alghind on turuhinnast märkimisväärselt väiksem ja sellega kahjustatakse nii avaldaja kui ka võlausaldaja huve. Avalduse kohaselt kohtutäitur kaebusele vastanud ei ole, on pidevalt hõivatud või pole teda üldse kohal. 27.05.2010 pöördus kohus enne avalduse menetlusse võtmist kirjaga kohtutäituri poole ning palus selgitust avaldaja poolt 15.03.2010 saadetud avalduse kohta. Kohtutäitur sai kirja kätte 28.05.2010, kuid kohtukirjale ei vastanud. 30.05.2010 kohtumäärusega võeti S.G avaldus menetlusse, kohustati kohtutäiturit esitama omapoolne seisukoht 5 (viie) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest ning peatati täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Arvi Pi menetluses olevas täiteasjas nr 024/2010/01 kuni tsiviilasjas lahendi tegemiseni. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur selgitab, et tema menetluses on Danska Bank A/S täitmisavaldus ning 11.07.2006 ja 27.07.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud, mille alusel SG retshitsile kuuluvad kinnistud asukohaga xxx tagavad poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid. Menetlus algatati 07.01.2010. Täitmisteade on võlgnikule kättetoimetatud 20.01.2010. Täitmisteate kättetoimetamine ei toimunud võlgniku elukohas, võlgnik keeldus oma elukohta teatamast, vastavalt TMS § 10 lg 1 on kohtutäitur edastanud kõik dokumendid aadressile xxx. Võlgnik on ka kaebustes näidanud antud aadressi oma elukohana. Teade arestimisest edastati võlgnikule 02.02.2010 ja arestimisakt 04.03.2010. Seega on arusaamatu võlgniku väide nagu ei teaks ta täitemenetluses toimunud toimingutest. Võlgnikule on edastatud kõik teated täitetoimingutest ja ka aktid. Võlgniku 15.03.2010 (kohtutäiturini jõudnud 17.03.2010) kaebuse läbivaatamine oli kohtutäituril määratud 01.04.2010 kell 16, selle kohta saadeti võlgnikule teade posti teel ja ka e-posti teel. Võlgnik kaebuse arutelule ei ilmunud. Arvestades asjaolu, et nimetatud kinnisasjad hindas kohtutäitur arvestades kinnisturaamatu seisu enne keelumärke sissekandmist, sissenõudja seisukohta, eelnevaid hindamisakte ja koostööd tegevate kinnisvaraspetsialistide avamust, siis otsustas kohtutäitur küsida vastavalt TMS § 26 nõuda võlgnikult teavet tema kaebuses viidatud asjaolude (registrisse mittekantud õigused, puudused jne) kohta. Vastavasisuline nõue saadeti võlgnikule 02.04.2010 a. Kuni käesoleva ajani ei ole võlgnik nimetatud nõudele vastanud ja asjaolusid avaldanud. Kohtutäitur märgib, et antud asjas on kinnistutele toimunud 3 enampakkumist ja hind on langenud 60%, kuid kõik enampakkumised on nurjunud osalejate puudumise tõttu (müügil kasutatud AS PK abi). Võlgniku käitumine annab alust arvata, et tegemist on püüdega venitada põhjendamatult täitemenetluse protsessi. Kohtutäitur palub jätta SGi avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-s 15 sätestatu kohaselt vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses, st. hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus kontrollib, kas täiteasjas nr 024/2010/01 saab Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 alusel lugeda alanuks. TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitemenetlus loetakse alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Avaldaja, SG ei ole vaidlustanud täitmisteate kättesaamist. Nähtuvalt täitmisteate kättetoimetamise aktis nr 024/2010/01 (tl 44) märgitust, et 20.01.2010 kell 15.00 on võlgnik keeldunud kirja vastu võtmast, põhjendades, et temal seda kirja vaja ei ole, keeldus ütlemast, kus ta elab, kiri anti temale kätte, loeb kohus tõendatuks, et täitmisteade on SGertšitsile kätte toimetatud ning täitemenetluse saab TMS § 24 lg 2 alusel lugeda alanuks. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri poolt kohtutäituri Arvi P ́i poolt määratud kinnisasjade hinnad, pidades neid reaalsest turuhinnast märkimisväärselt väiksemaks. Nähtuvalt avaldusele lisatud enampakkumise teatest (tl 8-9) on XXX asuvate kinnisasjade, XXX alghinnaks kohtutäituri poolt märgitud 550 000 krooni, 500 000 krooni ja 550 000 krooni. Avaldaja väidete kohaselt ei ole kinnisasjade enampakkumisest temale teatatud. Kohtutäituri poolt vastusele lisatud täitetoimingu teadetest (tl 51-52; 48-49; 45-46) nähtub, et kohtutäituri poolt on täitetoimingu teated saadetud aadressile XXX, see on aadressile, mille avaldaja on märkinud ka kohtule esitatud avalduses. Seega ei ole avaldaja väide täitetoimingustest mitteteatamise kohta kooskõlas kohtutäituri poolt esitatud kirjalike tõenditega ja kohus leiab, et kohtutäituri poolt saadetud täitmisteated täitetoimingute läbi viimise kohta tuleb lugeda SGile kättetoimetatuks. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et 15.03.2010 esitas SG kaebuse (tl 10) kohtutäituri tegevusele kinnisasjade hindamisel. Vastuses märgib kohtutäitur, et kaebus jõudis temani 17.03.2010, samuti on kohtutäitur esitanud SG teabe nõude (tl 43), millele avaldaja vastanud ei ole. Kuigi kohtutäitur märgib, et avaldaja kaebuse arutamisele ei ilmunud, ei ole kohtutäituri poolt lisatud andmeid kaebuse lahendamise kohta. Kohtutäitur on kutses kaebuse läbivaatamisele õigesti märkinud, et mitteilmumine ei takista kaebuse läbivaatamist (tl 59), kuid puuduvad andmed kaebuse sisulise läbivaatamise kohta. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole SG kaebuse menetlemisel järginud TMS § 217 sätestatut. TMS § 217 lg-tes 3 ja 4 on sätestatud, et kohtutäitur vaatab kaebuse läbi 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse, menetlusosalise kaebuse läbivaatamata ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohus leiab, et kuigi kohtutäitur sai avaldaja kaebuse 17.03.2010, saatis teabenõude avaldajale 02.04.2010 (tl 43), ei ole esitatud kaebuse osas kohtutäituri poolt otsust tehtud. Vaatamata sellele jätkas kohtutäitur toiminguid täitemenetluses, nimelt vara on ümber hinnatud 06.04.2010 (tl 50); 17.05.2010 (tl 47). Kohus märgib, et täitemenetluse läbiviimisel tuleb järgida ka võlgniku huve ning olukorras, kus vaidlustatud on kinnistute müügihind on lubamatu kinnistuste müügi jätkamine. Arestitud asjade hindamine on sätestatud TMS §-des 74-75. TMS § 74 lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. 11.02.2010 koostatud kinnisasja arestimise aktist (tl 53-57) nähtuvalt on kinnistud hinnatud järgmiselt: Vesikaare tee 17, 550 000 krooni; Vesikupu tee 4, 500 000 krooni ja Vesiroosi tee 1, 550 000 krooni. TMS § 74 lg 3 sätestab, et arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Nähtuvalt viidatud aktist ei viibinud hindamise juures SG ega ka sissenõudja DANSKE BANK AS-i esindajat. TMS § 74 lg 4 sätestatu kohaselt, kui võlgnik ja

sissenõudja ei saavuta asjade hindamisel kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Käesoleval juhul on hinna määranud kohtutäitur. TMS § 74 lg-test 7 ja 8 tulenevalt võib võlgnik kohtutäituri määratud hinna vaidlustada kohtutäiturile esitatava kaebusega §-s 217 sätestatud korras ning hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Avaldaja SG on 15.03.2010 vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud hinna ning kaebuse läbivaatamisel tuleb kohtutäituril arvestada TMS § 74 lg 8 sätestatut. Kohus selgitab avaldajale, et juhul, kui kohtutäitur taotleb uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult, tuleb TMS § 74 lg 9 sätestatu kohaselt eksperdi hindamiskulud kanda avaldajal. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindmaiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Seega juhul, kui kohus määrab kinnisvara hindamiseks eksperdi, tuleb avaldajal, SG tasuda kohtu poolt määratud tähtajaks hindamiskulud ette. Hindamiskulude tasumata jätmisel loetakse, et hindamist ei ole vaidlustatud. Ülaltoodut arvesse võttes rahuldab kohus SG avalduse täiteasjas nr 024/2010/01 täitetoimingu edasilükkamiseks. Kohus lükkab täitetoimingu – kinnistute müügi – edasi kuni avaldaja poolt 15.03.2010 kohtutäiturile esitatud kaebuse lahendamiseni. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestatu kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesoleva kohtumäärusega kohus esitatud avalduse rahuldas on antud juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri, Arvi P ́i kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võivad menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Heiki Kolk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.