Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Maksuvõlg oli juba tasaarvestatud tagastusnõudega. Avaldaja suhtes on alustatud sisendkäibemaksu õigsuse kontrollimise menetlust, mida on pikendatud kuni 12.märts 2010. Avaldaja sai täitmisteate ja teabe maksuvõla eksisteerimise kohta kätte alles 09.03.2010 juhatuse liikme e.maili kaudu. Avaldaja leiab, et täitemenetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane TMS § 45 alusel, sest pole õigeaegselt korraldust kätte saanud, tagastusnõude olemasolu kinnitab, et avaldajal võlgnevused puuduvad, Maksuameti poolt läbiviidav kontrollimise menetlus ei anna alust arvata, et maksuvõlg eksisteerib ja tasaarvestust ei ole toimunud. Maksuametil puudus õigus võla sissenõudmiseks, sest kohustus oli tasaarvestatud juba tagastusnõude alusel. Täitemenetluse läbiviimisel ei ole arvestatud võlgniku huvisid ja majandustegevust. Avaldaja majandustegevus on seotud tarkvara litsenseerimisega ja arvete arestimine võib ebaproportsionaalselt tekitada majanduslikku kahju. Kui avaldajal puudub võimalus pangakontodelt väljamakseid teostada või sissemakseid koguda, toob see kaasa ulatuslikud hüvitise nõuded lepingupartnerite poolt. Avaldaja palub täitemenetluse täiteasjas peatada, kõik täite – ja menetluskulud jätta sissenõudja kanda ning sissenõudjalt välja mõista avaldaja menetluskulud. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäituri vastuse kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel ning käesoleval juhul on täitemenetluse läbiviimise aluseks Maksuameti täitmisavaldus. Lähtuvalt kehtivast formaliseerituse printsiibist kontrollib kohtutäitur ainult seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Nõude tasaarvestamise korral on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine ühtegi TsMS § 46 sätestatud alust täitemenetluse peatamiseks. Maksuameti seisukoht Avaldaja väide, et ta on täitedokumendi kätte saanud alles 09.03.2010 juhatuse liikmele saadetud e-kirjaga, ei vasta tõele, sest maksuhaldur postitas 30.12.2009 korralduse nr 1311/17404 haldusakti kuupäeval (st 30.12.2009) BMOÜ äriregistrisse kantud aadressil XXX. Arvestades MKS § 54 lg-tes 2 ja 6 sätestatut loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud 5 päeva selle saatmisest Eesti piires. Seega on täitedokument võlgnikule kätte toimetatud 04.01.2010. Ebaõige on avaldaja väide, nagu oleks AS Eesti Post dokumendi maksuhaldurile tagastanud. 30.12.2009 korralduse nr 13-11/17404 alusel tegi maksuhaldur AS-ile SEB Pank ülesandeks võlgniku pangakontode arestimiseks ja panga teatel arestiti võlgniku arvelduskonto 19.01.2010, seega on ebausutav avaldaja väide, et sai maksuvõla eksisteerimisest teada alles 09.03.2010. Täidetav maksuvõlg ei ole tasaarvestatud 2009. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõudega ja selline seisukoht ei põhine seadusel. 2009 aasta detsembrikuu käibedeklaratsiooni tagastamisnõude tähtpäeva on seoses kontrolliga pikendatud kuni 20.05.2010. Maksuhalduri otsuseid tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks ei ole avaldaja, BMOÜ vaidlustanud.

Maksuamet leiab, et maksuhalduri 30.12.2009 korraldus nr 13-11/17404 on kehtiv haldusakt ja täitedokument, mille (sund)täitmist ei ole alust katkestada seniks, kuni ei ole selge, kas maksukohustuslase 2009. aasta detsembri käibedeklaratsioonis näidatud käibemaksu tagastusnõue on põhjendatud või mitte. Avaldaja esitatud maksuhalduri andmebaasi väljatrükk olukorras, kus haldur pole nende õigsust tuvastanud, ei saa mingilgi viisil mõjutada tema maksukohustusi, sh neid olematuks muuta. Avaldaja väite osas, mis puudutab võiamlikku majanduslikku kahju tekkimist, märgib maksuamet, et sissenõuet ei ole pööratud avaldaja (võlgniku) AS-is SEB Pank pangakontole, arestitud on AS-is Swedbank olev arveldusarve. Avaldaja vastu on täitmisel mitu täitedokumenti ja seega ei saa ühes täitemenetluses esitatud avaldusega takistada teistes täitemenetlustes tehtavaid täitetoiminguid. Maksuhaldur selgitab, et antud juhul on tegemist n-ö kaheastmelise täitemenetlusega, kus maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkab kohtutäitur. MKS § 130 lg 2 järgi jäävad kohtutäituri poolt täitemenetluse jätkamise korral maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Avaldaja ei saa maakohtule avaldust esitades mõjutada maksuhalduri täitetoimingute kehtivust. Maksuamet leiab, et avaldaja esitatud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata või avalduse läbivaatamisel tuleb see jätta rahuldamata. Täitemenetluse jätkamine ei ole mingilgi viiisil võlgniku suhtes ebaõiglane, küll aga rikuks täitemenetluse peatamine, sest takistaks MKS § 128 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmist. Maksuamet palub jätta avalduse läbi vaatama, läbivaatamise korral jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-s 15 sätestatu kohaselt vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses, st. hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus ei nõustu Maksuameti seisukohaga, et esitatud avaldus ei kuulu maakohtu pädevusse. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestatust võib täitemenetluse peatada kohus juhul, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 46 on sätestatud juhud, millal täitemenetlus peatatakse kohtutäituri poolt. Kohus nõustub Maksuameti poolt märgituga, et maksuhalduri tegevust saab vaidlustada halduskohtus, kui antud juhul ei ole avaldaja soovinud mitte vaidlustada maksuhalduri tegevust, vaid taotlenud täitemenetlusemida viiakse läbi TMS alusel, peatamist. TMS § 45 sätestatu kohaselt võib kohus täitemenetluse peatada juhul, kui see on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas avaldaja BMOÜ suhtes läbiviidav täitemenetlus on ebaõiglane.

Poolte poolt esiletoodud seisukohtadest nähtuvalt viiakse avaldaja suhtes täitemenetlust läbi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (Maksuamet) 30.12.2009 korralduse nr 1311/17404 kohaselt. Kohus ei pea veenvaks avaldaja väiteid, et maksuvõla eksisteerimisest said nad teada 09.03.2010. Seda eelkõige põhjusel, et Maksuameti väidete kohaselt saadeti korraldus lihtkirjana, mida üldteada asjaoludel AS Eesti Post ei tagasta. Samas tuleb eeldada, et juhul, kui avaldaja majandustegevus on tõesti seotud pidevalt pangaülekannete teostamisega, siis oleks arve arestimist igal juhul märgatud ning sellele reageeritud. Täitemenetluse läbiviimise ebaõigluseks peab avaldaja olukorda, kus täitemenetlust viiakse läbi olukorras, kus sissenõudja, Maksuameti poolt ei ole otsustatud avaldaja poolt 2009 detsembris esitatud tagastusnõuet enammakstud käibemaksu näol. Kohus leiab, et sellises olukorras täitemenetluse läbiviimise ei ole ebaõiglane. Vaatamata olukorrale, kus esitatud deklaratsiooni alusel isegi oleks olemas tagastusnõue, ei saa seda samastada samaaegselt täidetava maksuvõla menetlusega. Kohus märgib, et tegemist on erinevate menetlustega, mille tulem ja menetluse eesmärk on samuti erinevad. Kohus asub seisukohale, et täitemenetluse läbiviimine viidatud maksuameti korralduse alusel ei ole ebaõiglane lähtudes ka majanduslikust seisukohast. Vastuses on Maksuamet selgitanud, et avaldaja (võlgniku) pangakontot AS-is SEB Pank ei arestita ja sellele sissenõuet ei pöörata. Seega on avaldajal võimalik kasutada AS-is SEB Pank olevat arveldusarvet. Kohus peab vajalikuks selgitada avaldajale ka asjaolu, et Maksuameti korraldust, mille alusel käesolevat täitemenetlust läbi viiakse ega kohtutäituri tegevust ei ole avaldaja poolt vaidlustatud. Seega isegi juhul, kui kohus oleks tuvastanud täitemenetluse läbiviimise ebaõigluse ja täitemenetluse peatanud, oleksid täitemenetluses teostatud toimingud jäänud jõusse. Kohus ei võta seisukohta Maksuameti poolt esitatud väidete osas, mis on seotud maksumenetluse läbiviimisega. Antud juhul ei ole esitatud väited asjakohased. Avaldaja poolt väidetud võlgnevuse tasaarvestuse osas leiab kohus, et kehtiv seadusandlus ei võimalda avaldaja poolt esitatud kujul maksuvõla tasaarvestust. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestatu kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesoleva kohtumäärusega kohus esitatud avaldust ei rahuldanud on antud juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud avaldaja, BMOÜ kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võivad menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Heiki Kolk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.